Naharebendid

[ROtter 198]

Vitamiin C suurte koguste (ikka 3-10g päevas) pooldajad räägivad, et see aitab naistel raseduse ajal oluliselt vähendada naharebendite teket.

Eks seal ole oma idee sees, kuna vitamiini C kulub terves organismis kõige suuremas koguses kollageeni sünteesiks.

Samuti on jõusaal nahale parajalt pingeline, nii et võtke siis korralikult C-d.

Toidus sisalduv 100 mg C-vitamiini imendub täielikult, aga kümnekordsest kogusest imendub alla poole ja sajakordsest kogusest 10-20%. Kui C-vitamiini kogus veres on tunduvalt suurenenud, hakkab vitamiin erituma väljaheitesse. Soolestikus imendumata jäänud vitamiinid võivad põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust.

[GT 0]

jube suur käe jurakas oli:Paga mõtle,et sa oled suht suure lihase välja punnitanud ja et sellist igapäev ei näe.niiet jätka ikka samas vaimus

[Alexander Andrusenko 52]

jube suur käe jurakas oli:Paga mõtle,et sa oled suht suure lihase välja punnitanud ja et sellist igapäev ei näe.niiet jätka ikka samas vaimus

Kui see oli mulle 8eldud, siis mina nende rebendite p2rast kyll ei muretse. See oli wilson, kes muretses

[sub 0]

Toidus sisalduv 100 mg C-vitamiini imendub täielikult, aga kümnekordsest kogusest imendub alla poole ja sajakordsest kogusest 10-20%. Kui C-vitamiini kogus veres on tunduvalt suurenenud, hakkab vitamiin erituma väljaheitesse. Soolestikus imendumata jäänud vitamiinid võivad põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust.

Kõik õige jutt. Seda me loeme ajakirjadest ja igalt poolt ka.

Ega ma ise ei kuulu nende hulka, kes arvavad, et megadoosides C oleks imeravim, ma lihtsalt ütlesin nende arvamust. Eeldan, et sa oled tutvunud Linus Paulingu teostega vitamiin C kohta? Ja siis veel Irwin Stone ja meie kaasaegsetest Robert F. Cathcart (kuulus http://www.orthomed.com/titrate.htm ).

Saad sa kuidagi nende seisukohti ümber lükata, peale selle, et tsiteerid toda põhilist õpikulauset vit C kohta? Tean, et raske küsimus, kuna see teema pole aastakümnetega lahendust endiselt leidnud...

Muidugi näiteks Cathcart on loonud omale sellised väited, mida on praktikas väga raske kontrollida või ka ümber lükata (platseebo katset teha vms).

[Annika Pärtel 84]

Kes nii väga tahab end möksida millegiga, siis näiteks:

http://www.derma.ee/products.php?cid=62

Aga no ega ei ole erilist mõtet, need armid kuskile enam ei kao, aga vähem silmapaistvaks võib muuta neid jah, näiteks Contratubex´iga. Miks osadel tekivad armid ja osadel mitte? Sest inimeste sidekoe tugevus on erinev. Kui on soodumus, siis tekivad ja midagi sinna teha ei saa.

Muudetud Märts 1, 2006 kasutaja aktivist poolt

[Knight 0]

No terekest.

Mul selline probleem ,et kaenla alla tekivad naharebendid. Algul kui nad väiksed olid, ei pannud ma neid tähelegi, aga nüüd on olukord eriti rängaks läinud. Rebendid on välja jõudnud peaaegu piitsepseni.

Huvitav oleks teada, millest nad on tingitud ja kuidas on võimalik neid ravida?

Ma oleks väga tänulik kui saaks asjalikku nõu selle kohta.

[kent 0]

ps. biitseps on nõrga b-ga

[Alexander Andrusenko 52]

Tingitud on nad sellest, et lihas kasvab kiiremini, kui nahk venida jõuab ning nahk hakkab rebenema. Endal ka igal pool need: kaenla all, biitsepsil, rinnal, lailihasel, seljal, triitsepsile hakkavad tekkima. Eriti suured ja sügavad on õlgadel. Ravinud isiklikult ei ole, aga soovitati kunagi kreemi, mida naised pärast sünnitust kasutavad.

[ROtter 198]

http://forums.amazon.ee/index.php?showtopic=6936.

[wilson 0]

no nii,nyyd juba aega mööda läinud.rebendid nyydseks heledad.kreemitatud sai kõvasti neid,kuid jah ära ei kao nad kuskile.

[k88 0]

ei kao see rebend kuhugile, m6ne aja pärast läheb heledaks aga alles jääb, endal on ka, olen proovind igasugu kreeme aga erilist abi pole

[joey 0]

eks ta ole geneetililiset määratud. suurt sinna teha vist ei saagi, kui kreemitada jne

[greenu 0]

geneetiliselt määratud ... kui naturaalselt trenni teha siis ikka rebendeid naljalt ei saa ... kui süüa pulbreid ja tablakaid siis saad rebendid ka kaasa .... seega geene nüüd küll ei tohiks süüdistada ... see on väiklane mõtteviis et geenid on kõiges süüdi ... süüdi ikka geenide omanik ...

[R.Tamm 3]

geneetiliselt määratud ... kui naturaalselt trenni teha siis ikka rebendeid naljalt ei saa ... kui süüa pulbreid ja tablakaid siis saad rebendid ka kaasa .... seega geene nüüd küll ei tohiks süüdistada ... see on väiklane mõtteviis et geenid on kõiges süüdi ... süüdi ikka geenide omanik ...

Tõsi, kuid see, milline on geenide omanik, sõltubki geenidest. Ja kindlasti on kedagi, kes väidab, et see, milline inimene on, sõltub ka elukeskkonnast, kus viimane kasvanud on ja elab. Pisut demagoogiliselt võiks väita seda, et geenidest sõltub ka see, mida inimene keskkonnast omaks võtab ja kuidas elukeskkonna tegurid teda mõjutavad.

Seega - kõik, mis inimesega toimub, olgu see siis füüsiline või psüühiline (eriti, kui arvestada tõsiasja, et need kaks asja eksisteerivad koos), on mõjutatud geenidest.

[greenu 0]

geenidest võib olla määratud laias laastus mingid soodumused kuid see kuidas geenide omanik seda soodumust kasutab on ikka tema enda teha .... et see kuidas MINA oma elu elan on ikka MINU teha mitte mingite geenide .... jahh need võivad midagi määrata kuid kui MINA seda määratud asja ikka ei tee siis pole sellest määramisest ka midagi kasu .....

[joey 0]

geneetiliselt määratud ... kui naturaalselt trenni teha siis ikka rebendeid naljalt ei saa

vaidlen vastu. on olnud tuttavaid, kes on suht kõhnad, pole valgupulbritki kasutanud. käivad jõusaalis ja tekivad kerged rebendid biitsepsitele näiteks- kerged punakad laigud. areng on nagu kõhna inimese puhul ikka- vaevaline, kuid siiski esineb rebendeid.

[R.Tamm 3]

geenidest võib olla määratud laias laastus mingid soodumused kuid see kuidas geenide omanik seda soodumust kasutab on ikka tema enda teha .... et see kuidas MINA oma elu elan on ikka MINU teha mitte mingite geenide .... jahh need võivad midagi määrata kuid kui MINA seda määratud asja ikka ei tee siis pole sellest määramisest ka midagi kasu .....

Nagu eelnevalt juba mainisin, ei olene geenidest üksnes inimese füüsilised, vaid ka psüühilised iseärasused. Ja see, kuidas inimene oma geenide poolt määratud füüsist rakendab ja vormib, on seotud tema psüühikaga; ning psüühika omakorda geenidega.

[salver 0]

nii selge... meie saatus sõltub geenidest...hurraa. Kas sa sooviksid äkki USAs mõnel teaduslikul konverentsil mõnetunnise ettekande teha (ime et sa seda veel siiani teind pole). Ära aja jama mees.

Kas sa ka tead, et shimpansil ja inimesel teatakse olevat 98,7% ühiseid geene. Kuid nagu näha, siis nii väline kui ka sisemine erinevus on märgatav. Teadmiseks sulle, et meievahelist suurt erinevust ei põhjusta mitte niivõrd geneetiline erinevus arvulises mõttes, kuivõrd see, kuidas ühed või teised geenid avalduvad. Erinevus nt inimese ja inimahvi vahel sai alguse siiski mitte niivõrd geenide kogumi muutusest, vaid olemasolevate geenide oskuslikumast ärakasutamisest. Seega ei saa väita, et kogu geenikogum, mis meis on, avaldub igal inimesel sarnaselt. Vahe on ikka suur, kas sa elad üksikul saarel, v asustatud keskkonnas.

Sellega olen nõus, et naha elastsus on geneetiliselt määratud. Sama on ka metallidega. Erinevast materjalist katsekehad purunevad erinevalt, rakendades neile ühesugust jõudu. Sellest johtuvalt on sama intensiivsusega jõutreeningu puhul rebendite tekkimise määr erinevatel inimestel ka erinev

[R.Tamm 3]

nii selge... meie saatus sõltub geenidest...hurraa. Kas sa sooviksid äkki USAs mõnel teaduslikul konverentsil mõnetunnise ettekande teha (ime et sa seda veel siiani teind pole). Ära aja jama mees.

Kas sa ka tead, et shimpansil ja inimesel teatakse olevat 98,7% ühiseid geene. Kuid nagu näha, siis nii väline kui ka sisemine erinevus on märgatav. Teadmiseks sulle, et meievahelist suurt erinevust ei põhjusta mitte niivõrd geneetiline erinevus arvulises mõttes, kuivõrd see, kuidas ühed või teised geenid avalduvad. Erinevus nt inimese ja inimahvi vahel sai alguse siiski mitte niivõrd geenide kogumi muutusest, vaid olemasolevate geenide oskuslikumast ärakasutamisest. Seega ei saa väita, et kogu geenikogum, mis meis on, avaldub igal inimesel sarnaselt. Vahe on ikka suur, kas sa elad üksikul saarel, v asustatud keskkonnas.

Sellega olen nõus, et naha elastsus on geneetiliselt määratud. Sama on ka metallidega. Erinevast materjalist katsekehad purunevad erinevalt, rakendades neile ühesugust jõudu. Sellest johtuvalt on sama intensiivsusega jõutreeningu puhul rebendite tekkimise määr erinevatel inimestel ka erinev

Milleks teravmeelitseda. Sa justkui tahaksid mulle vastu vaielda, kuid samas kinnitad minu juttu, lisades ühtlasi ka mõned teaduslikud faktid.

See, et šimpansite ja inimeste geenid nii suures osas ühtivad, ei lükka küll mingil moel ümber minu väiteid, vaid pigem kinnitab seda - geneetilised erinevused mõjutavad seda, kuidas geenide kandja välja näeb ja käitub. Samuti ei lükka ka Sinu poolt esitatud sellele järgnev väide minu seisukohta ümber - sellest, kuidas geenid avalduvad, sõltub see, kuidas ja milliseks inimene kujuneb-areneb.

Ja Sinu väide, mis järgneb sellele ja päädib tõdemusega, et inimeste geenikogumid ei avaldu sarnaselt/ühtmoodi, on justkui minu väite ümbersõnastatud vorm. Ja loomulikult on erinev, kas inimene elab asustatud piirkonnas või asustamata, kuid see, kuidas ta erinevates keskkondades areneb ja toimib, on inimeseti erinev ja sõltub tema geneetilistest iseärasustest.

Seega - vaidlesid vastu sellele, millega nõus oled. Nagu näga, oled ühel või teisel moel teemaga kokku puutunud, kuid soovitaksin püüda näha ka faktide taha; näha seda, mida üks või teine number tähendab.

Tean inimest, kes teab küll palju bioloogiast, kuid pole kuigivõrd tähelepanu pööranud asja sisulisele tähendusele, vaid teaduslikult tõestatud faktidele. Seejärel, kui ta oli faktilisi teadmisi toetanud pisut kujundlikuma-loomingulisema mõttelaadiga, hakkas ta asju nägema enda sõnutsi oluliselt terviklikumalt.

Loe läbi enda ja minu postitused ning ürita leida neis esitatud väidete üksteisttoetavaid aspekte - usun, et leiad need.

Muudetud November 9, 2006 kasutaja prussak poolt

[greenu 0]

prussak väidab et see milliseks inimene kasvab areneb on määratud tema geenidega ..... nii kuid kuna shimpansil on 98,7% samad geenid mis inimesel siis prussaku teooria järgi oleksime me ainule 1,3 prossa ahvidest erinevad

..nagu et geenid panevad paika selle mis meist saab ... ometigi oleme me megalt erinevad .... seega see et geenid panevad kõik paika on täitsa vale ...

geenid panevad paika vägagi primaarsed asjad umbed nagu vundament majale ....(sa sünnid) see milliseks me kasvame areneme (selle maja sinna vundamendile ehitame) oleneb ikka enamusel sellest kus me elame kasvame ja millised otsused me vastu võtame jne .... otsused nagu kooli minek enese arendamine jne .... kasvõi jõusaalis käimine ... sa ei saa väita et geenide poolt on antud lihasmass ... ei ole ... käid trennis ja lihasmass suureneb ... küll teatud piirini .. kuid seda mis sul on geenide poolt antud saab muuta väga palju .... lähed kooli saad targaks ... see on vaba valik .. samuti oleksin võinud mitte kooli minna .... ja ma oleks mitte võimeline seda kirjutama siin .... geene ma küll selles tänada ei saa ... ikka ennast ... kui sünnid ja sulle ei anta mänguasju kätte ja ei sunnita roomama kõndima õppima siis suure tõenäosusega jäädki selliseks ... vot siis jääd seliseks mis geenid sulle annavad .. kuid kui sa suudad vastata minu postitusele siis pole sa enam see milleks su geenid su tegid ... sa oled arenenud inimene kes suudab teha tööd ja võimeline õppima jne .... ja seda tegid sina mitte su geenid ... geenid pole mitte milleski süüdi SINA ise oled kõiges süüdi ... see on see väiklane arvamus et minust ei saa midagi paremat kuna mul on halvad geenid ... geenide omanik on halb .... siia võite tuua megalt näiteid et downi sündroom jne .... et geenid piiravad arengut jne .... oki ... minu teooria kaitseks ütlen vaid et erand kinnitab reeglit ... või siis mega levinud on see et ma olen paks sest mul on sellised geenid ... täitsa loll jutt ... enamus siin foorumis võivad rääkida kuidas oma kehakaaluga mängida ....

ja siis lisan veel seda et selle postituse kirjutamisel ei läinud ma üldse endalt välja ega midagi .. lihtsalt üritan oma vaadet selgitada .... ja lihtsalt mainin juurde et inimene peab oma tegemiste eest ikka ise vastutama mitte geenid kes enda kaitseks nagunii midagi öelda ei saa ... neid ju siis kerge süüdistada ... ...

[Aile 1]

Kas hetkel on jutt selline lillakaspunane?

Arvata v6ib, et tegu on striiaga (sidekoe rebendiga). Meestel n2eb neid tunduvalt harvem, kuna naistega v6rreldes on nende rasvkude ysna olematu ja seet6ttu on nahaalune kude verega paremini varustatud.

Kui striiad juba on olemas, võib neid VäHENDADA spets. vahenditega (kui jutt oli kreemidest- siis need on Lierac Phytolastil ampullid või Elancyl Venitusarmide vähendav kontsentraat). Kuid nendega täielikult vabaneda probleemist ei saa. Kahjuks.

Mingi aja p2rast l2hevad nad sul valgeks... ja j22vadki valgeks. Igaveseks ajaks igavesti, aamen.

[R.Tamm 3]

prussak väidab et see milliseks inimene kasvab areneb on määratud tema geenidega ..... nii kuid kuna shimpansil on 98,7% samad geenid mis inimesel siis prussaku teooria järgi oleksime me ainule 1,3 prossa ahvidest erinevad

..nagu et geenid panevad paika selle mis meist saab ... ometigi oleme me megalt erinevad .... seega see et geenid panevad kõik paika on täitsa vale ...

geenid panevad paika vägagi primaarsed asjad umbed nagu vundament majale ....(sa sünnid) see milliseks me kasvame areneme (selle maja sinna vundamendile ehitame) oleneb ikka enamusel sellest kus me elame kasvame ja millised otsused me vastu võtame jne .... otsused nagu kooli minek enese arendamine jne .... kasvõi jõusaalis käimine ... sa ei saa väita et geenide poolt on antud lihasmass ... ei ole ... käid trennis ja lihasmass suureneb ... küll teatud piirini .. kuid seda mis sul on geenide poolt antud saab muuta väga palju .... lähed kooli saad targaks ... see on vaba valik .. samuti oleksin võinud mitte kooli minna .... ja ma oleks mitte võimeline seda kirjutama siin .... geene ma küll selles tänada ei saa ... ikka ennast ... kui sünnid ja sulle ei anta mänguasju kätte ja ei sunnita roomama kõndima õppima siis suure tõenäosusega jäädki selliseks ... vot siis jääd seliseks mis geenid sulle annavad .. kuid kui sa suudad vastata minu postitusele siis pole sa enam see milleks su geenid su tegid ... sa oled arenenud inimene kes suudab teha tööd ja võimeline õppima jne .... ja seda tegid sina mitte su geenid ... geenid pole mitte milleski süüdi SINA ise oled kõiges süüdi ... see on see väiklane arvamus et minust ei saa midagi paremat kuna mul on halvad geenid ... geenide omanik on halb .... siia võite tuua megalt näiteid et downi sündroom jne .... et geenid piiravad arengut jne .... oki ... minu teooria kaitseks ütlen vaid et erand kinnitab reeglit ... või siis mega levinud on see et ma olen paks sest mul on sellised geenid ... täitsa loll jutt ... enamus siin foorumis võivad rääkida kuidas oma kehakaaluga mängida ....

ja siis lisan veel seda et selle postituse kirjutamisel ei läinud ma üldse endalt välja ega midagi .. lihtsalt üritan oma vaadet selgitada .... ja lihtsalt mainin juurde et inimene peab oma tegemiste eest ikka ise vastutama mitte geenid kes enda kaitseks nagunii midagi öelda ei saa ... neid ju siis kerge süüdistada ... ...

Nö halbade geenide taha "pugemine" on tõepoolest taunimist väärt - selles suhtes olen sinuga igati nõus. Aga see, milline on inimese nn normaalne rasvaprotsent erineval eluetapil ja mingi toitumisharjumuse korral, on siiski geneetiliselt määratud: rämpstoitu süües üks inimene läheb paksuks, teine mitte, kuigi nende kehaline aktiivsus ei pruugigi erineda.

Kui šimpans ja inimene erinevad geneetiliselt nii vähesel määral, siis järelikult on need 1,3% määravaks. Ega see madal erinevusprotsent ei välista veel seda, et geenid meie arengut määravad. Pigem see just kinnitab seda: väike erinevus geneetikas-suur erinevus arengus.

Väitsid, et geenidest määratut saab muuta - tegelikult siiski mitte, kuna geenid ongi need, mis määravad, kuidas reageerib meie keha ja mõistus erinevatele mõjutustele. Kirjutasid, et seda, kuidas me geenide poolt määratud oleme, saab muuta, nt jõusaalis treenides saab kasvatada lihast, aga teatud piirini. Aga see piir on asi, mis on geenide poolt paigas. Ja mis tähendab: "seda, mis sul on geenide poolt antud, saab muuta"? Geenide poolt otseselt "antud" ei olegi midagi. Geenid määravad inimese potentsiaali, milliseks ta areneda-muutuda-saab. Aga see, milliseks ta areneb, sõltub juba sellest, millised on mõjutused inimese (või mõne muu looma) kehale ja psüühikale. Nt see, kas inimene läheb ja arendab end jõusaalis kehaliselt ja nt koolis vaimselt ning millised on tulemused, sõltub sellest, milline on tema geneetiline soodumus. Loomulikult on inimene mõjutatud ülimalt suurel määral keskkonnast tulenevatest mõjutajatest, kuid inimesest endast, tema geneetilistest iseärasusest, tema psüühikast on sõltuv see, kuidas ta ühele või teisele mõjutusele reageerib-kas ta läheb jõusaali, sest sõber käib, või ta mängib selle asemel kodus arvutimänge, kuna teine sõber kutsus teda. Seega etendavad pärilikkus ja keskkonnast tulenevad mõjurid inimese arengus suurt rolli, kuid inimesel ei ole võimalik oma geneetikat muuta, nt käies jõusaalis ja kasvatades lihast. Muutub inimese väljanägemine, mitte geneetika ja sellest tulenev soodumus treeningule vastavalt reageerida.

Juhin veelkord tähelepanu, et geenidest ehk antud konteksti mõistes pärilikkusest kõneldes tuleb silmas pidada nii füüsilist kui ka psüühilist aspekti, seda enam, et ka inimese psüühikas toimuvad protsessid on ühel või teisel moel tingitud reaalselt toimuvatest, keemilistest protsessidest.

See, et oleme "megalt erinevad", nagu kirjutasid, tõendab ju veelkord, et oleme geenidest igati mõjutatud. Sest kui me ei oleks erinevad, siis reageeriksid meie kehad ja meeled välistele mõjuritele ühtmoodi. Kuna meie geneetiline kood on erinev, siis oleme ka erinevad nii välimuselt kui ka mõttemaailma poolest.

Down`i sündroomi näide, mille välja tõid, on väga hea - selle sündroomiga inimesed ei ole võimelised arenema ja reageerima keskkonnast tulenevatele mõjutustele nii, nagu nt Sina ja mina. Kui geenidest inimese areng ei sõltuks, ei oleks niisugusel inimesel ju probleemi ühiskonnast arusaamisega. Kuigi erinevus down`i ja nö tavalise inimese geneetikas on esmapilgul väga väike, erinevad need kaks omavahel väga. Nad erinevad välimuse ja ennekõike psüühika poolest.

Ma ei ole väitnud, et geenid ilma välismõjudeta kasvatavad lihast, teevad targaks, ilusaks ja osavaks. Väidan, et geenid määravad ära inimese võimed reageerida, areneda vastavalt sellele, kuidas inimene ja teda ümbritsev teda mõjutavad; millised on inimese otsused, mida inimene enese keha ja vaimuga peale hakkab-ka see sõltub tema pärilikkusest e. geenikombinatsioonist ema ja isa geenidest. Ka see, kuidas laps areneb, kui talle anda kätte mänguasi, sõltub tema soodumusest ühe või teise asja vastu huvi tunda ja üht või teist oskust omandada.

Olen meeleldi valmis edasi diskuteerima.

[salver 0]

Nö halbade geenide taha "pugemine" on tõepoolest taunimist väärt - selles suhtes olen sinuga igati nõus. Aga see, milline on inimese nn normaalne rasvaprotsent erineval eluetapil ja mingi toitumisharjumuse korral, on siiski geneetiliselt määratud: rämpstoitu süües üks inimene läheb paksuks, teine mitte, kuigi nende kehaline aktiivsus ei pruugigi erineda.

Kui šimpans ja inimene erinevad geneetiliselt nii vähesel määral, siis järelikult on need 1,3% määravaks. Ega see madal erinevusprotsent ei välista veel seda, et geenid meie arengut määravad. Pigem see just kinnitab seda: väike erinevus geneetikas-suur erinevus arengus.

Väitsid, et geenidest määratut saab muuta - tegelikult siiski mitte, kuna geenid ongi need, mis määravad, kuidas reageerib meie keha ja mõistus erinevatele mõjutustele. Kirjutasid, et seda, kuidas me geenide poolt määratud oleme, saab muuta, nt jõusaalis treenides saab kasvatada lihast, aga teatud piirini. Aga see piir on asi, mis on geenide poolt paigas. Ja mis tähendab: "seda, mis sul on geenide poolt antud, saab muuta"? Geenide poolt otseselt "antud" ei olegi midagi. Geenid määravad inimese potentsiaali, milliseks ta areneda-muutuda-saab. Aga see, milliseks ta areneb, sõltub juba sellest, millised on mõjutused inimese (või mõne muu looma) kehale ja psüühikale. Nt see, kas inimene läheb ja arendab end jõusaalis kehaliselt ja nt koolis vaimselt ning millised on tulemused, sõltub sellest, milline on tema geneetiline soodumus. Loomulikult on inimene mõjutatud ülimalt suurel määral keskkonnast tulenevatest mõjutajatest, kuid inimesest endast, tema geneetilistest iseärasusest, tema psüühikast on sõltuv see, kuidas ta ühele või teisele mõjutusele reageerib-kas ta läheb jõusaali, sest sõber käib, või ta mängib selle asemel kodus arvutimänge, kuna teine sõber kutsus teda. Seega etendavad pärilikkus ja keskkonnast tulenevad mõjurid inimese arengus suurt rolli, kuid inimesel ei ole võimalik oma geneetikat muuta, nt käies jõusaalis ja kasvatades lihast. Muutub inimese väljanägemine, mitte geneetika ja sellest tulenev soodumus treeningule vastavalt reageerida.

Juhin veelkord tähelepanu, et geenidest ehk antud konteksti mõistes pärilikkusest kõneldes tuleb silmas pidada nii füüsilist kui ka psüühilist aspekti, seda enam, et ka inimese psüühikas toimuvad protsessid on ühel või teisel moel tingitud reaalselt toimuvatest, keemilistest protsessidest.

See, et oleme "megalt erinevad", nagu kirjutasid, tõendab ju veelkord, et oleme geenidest igati mõjutatud. Sest kui me ei oleks erinevad, siis reageeriksid meie kehad ja meeled välistele mõjuritele ühtmoodi. Kuna meie geneetiline kood on erinev, siis oleme ka erinevad nii välimuselt kui ka mõttemaailma poolest.

Down`i sündroomi näide, mille välja tõid, on väga hea - selle sündroomiga inimesed ei ole võimelised arenema ja reageerima keskkonnast tulenevatele mõjutustele nii, nagu nt Sina ja mina. Kui geenidest inimese areng ei sõltuks, ei oleks niisugusel inimesel ju probleemi ühiskonnast arusaamisega. Kuigi erinevus down`i ja nö tavalise inimese geneetikas on esmapilgul väga väike, erinevad need kaks omavahel väga. Nad erinevad välimuse ja ennekõike psüühika poolest.

Ma ei ole väitnud, et geenid ilma välismõjudeta kasvatavad lihast, teevad targaks, ilusaks ja osavaks. Väidan, et geenid määravad ära inimese võimed reageerida, areneda vastavalt sellele, kuidas inimene ja teda ümbritsev teda mõjutavad; millised on inimese otsused, mida inimene enese keha ja vaimuga peale hakkab-ka see sõltub tema pärilikkusest e. geenikombinatsioonist ema ja isa geenidest. Ka see, kuidas laps areneb, kui talle anda kätte mänguasi, sõltub tema soodumusest ühe või teise asja vastu huvi tunda ja üht või teist oskust omandada.

Olen meeleldi valmis edasi diskuteerima.

minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse...jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring - geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

[R.Tamm 3]

minu eesmärk polnudki tegelikult antud teema postitaja probleemist kaugele minna. Mina ja prussak vaatame asju veidi erineva külje pealt. Sinu arutluskäik on selgesti mõistetav ja minu poolt aktsepteeritud, eriti see, et geenid määravad ja panevad paika inimese omadused erinevate nähtustega toimetulemiseks, kuid mina tahtsin väita seda, et inimene saab geenide poolt määratut kas kasutada või kasutamata jätta (mida ka greenu väitis). Näiteks kui inimene hakkab elu jooksul suitsetama, mis on üheks väliseks mõjutajaks, ja tal esineb pärast mitmete aastate möödumist vähkkasvajat, siis on tänapäeval vale öelda, et see oleks ilmnenud ka siis, kui ta poleks suitsetanud. Siin võiks filosoofiliselt väita kohe, et suitsetamisharjumusest tekkinud kasvaja tekkis tänu sellele, et tal oli selline eelsoodumus. Päsis ikka nii väita ei saa. Vähkkasvajad tekivad geenidefektide ehk geenimutatsioonide tagajärjel, mille tekkimise sõltuvus pärilikkusest on väidetavalt 5% kõikidest vähitekke juhtudest. Seega ülejäänud juhtumid on tekkinud inimese elu jooksul, elustiilist, mille all mõeldakse enamasti toitumisharjumusi. Sageli tekivadki mutatsioonid mitemete geenide ja keskkonnafaktorite pikaajalise koosmõju tulemusena. Ka siin saab ju väita, et just need geenid, mis nt mul on ja see trenn, mida teen, määravad minu arengu suutlikuse...jah õige, kuid mida selle eelneva jutuga tahtsin öelda, ongi see, et mina ise olen oma geenide peremees, ja minu tegevusest oleneb see, kas mingi geen avaldub või mitte. Ega inimese elustiili valik ei sõltu paljalt tema psüühikast, nagu sa väidad, vaid seda mõjutavad teised inimesed tema ümber, samamoodi ka kaskkond.

Su väited ja põhjendused on kõik õiged ja ma olengi nõus sellega, kuid meie jutul on erinevad eesmärgid. Mina väidan, et inimesega toimuvad muutused/ilmingud sõltuvad temast endast ja ta saab valida, kas ta teeb nii või naa. Sina aga väidad, et geenid elavad meie elu meie eest!!! Või ma eksin? Nii nagu igal teisel asjal on mitu tahku, on ka sellel. See näib olevat ju suletud ring - geenid määravad selle, kuidas me mingis situatsioonis käitume ja millised ilmingud meil esinevad, kuid meie tegevus mõjutab jällegi meie geenide avaldumist.

Selleks on muidugi ka teised foorumid, kus seda teemat laiemalt ja detailsemalt arutada.

Kindlasti on teisi foorumeid, kuid leian, et see teema haakub ka antud foorumi sisuga.

Tõepooles - tegemist on mingis mõttes suletud ringiga.

Seda tõepoolest väita ei saa, et geenid otseses mõttes elavad elu meie eest, kuid see, kuidas me oma elu elame, sõltub suuresti sellest, millised on meie geenid, mis omakorda määravad selle, kuidas me vaimsele ja füüsilisele stimulatsioonile ning keskkonnamõjudele tervikuna (pean siin silmas ka meid ümbritsevaid inimesi) reageerime ja areneme.

Meie otsused, kuidas me oma geene nö kasutame (kas ja millist füüsilist trenni teeme; kas ja mida õpime), ei olene tõepoolest vaid meist endist, vaid ka sellest, kuidas ühiskond (ja ka looduskeskkond) meid mõjutavad. Kuid see, kuidas me end mõjutada laseme, sõltub jällegi meie geenidest e. meie iseärasustest (nt kas oleme kergesti mõjutatavad ja mis suunas meid on võimalik mõjutada; millises suunas ühiskond meid üldse otsuseid vastu võtma panna ei suuda; kas meid mõjutatakse sihilikult või teeb seda keskkond passiivselt jne.).

Loomulikult olen seda meelt, et inimene ei saa eksisteerida keskkonnast sõltumatult, kuid pean oluliseks mõista ka seda, et inimene ei saa eksisteerida oma geenidest sõltumatult: mõlemad tegurid, keskkond ja geenid, tingivad vältimatus koosmõjus selle, milline inimene on.

[maza 0]

Jehuuu mina m6llasin ka t2na v2he trennis ja siis vaatasin s6pra,kui ta tegi lendamist hantlitega ja hops n2gin,et p2ris korralik rebend kaenla all.Ta ytles et see tuli p2rast kreatiini kuuri,kui k2si hakkas myrinal kasvama:P

Chekkisin siis oma kaenlaaluse ka 2ra ja vaatasin et ka mulle 2 rebendit tekkind:)

Pole viga!

Muskel kasvab ja miski ei peata teda