Jump to content
Sign in to follow this  
Lev

Miks kõik lihased ei ole tegelikult võrdsed ... I osa

Recommended Posts

Tagasi uudise / artikli juurde

Tõlkijalt: järgnev kirjutis võiks olla jällegi üks neist, mis kuulub rubriiki „kohustuslik“. Seda nii algajale, kui haritud treenerile. Lugegem ja tõdegem, kas kõik on ikka alati sellest täpselt just nii aru saanud???

Olete pannud jõusaalis tähele, et mõni mees treenib ja näeb jõusaalis välja nagu Tarzan, ent raskused, mida ta tõstab sobiksid nagu rohkem Jane´ile??? Samas kõrval on treenimas võib – olla teine tüüp, kes näeb välja pisut väiksem, kuid ta tõstab siiski märkmisväärseid, kui mitte öelda, et suuri raskusi. Loomulikult, on ka p...

Share this post


Link to post
Share on other sites

Tere

Võtsin teema üles, et pisut kogemusi ja arvamusi vahetada. Hea oleks, kui mõni spetsialist ka oma arvamuse sekka lisaks.

1.Kas mõlemaid lihastüüpe sama trenni jooksul koormata on mõistlik? ( ise kasutan sellist meetodit. Teen alguses lihase paari seeriaga soojaks ja siis teen 4 seeriat 3 kordust, kuni max raskuseni välja.Proovin ka rekordit) Hiljem teen nö pumpamist peale.

2.Kas tuleks treenida, lühikeste ja pikkade kordustega erinevatel perioodidel ja miks?

3.Esimesest küsimusest lähtudes...Kui selline treening pole hea, siis mis põhjustel( välja arvata närvisüsteemi taastumine)?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Mulle pakuks endale huvi küsimus, et millisel juhul lihase ruum-ala säilib kõige kauem kui ei treenita?

Et kas jõutõstja lihas väheneb %-uaalselt vähem kui kulturistilihas, kui mõlemad ei treeni 6 kuud, ja seejärel mõõdetakse lihaskadu?

---

1.Kas mõlemaid lihastüüpe sama trenni jooksul koormata on mõistlik? ( ise kasutan sellist meetodit. Teen alguses lihase paari seeriaga soojaks ja siis teen 4 seeriat

3 kordust, kuni max raskuseni välja.Proovin ka rekordit) Hiljem teen nö pumpamist peale.

Sa mõtled seda, et kas ühele lihasele ühes trennis sobiks teha nii pikki seeriaid, kui ka lühikesi seeriaid. Mulle tundub, et enamik teevadki nii nagu kirjeldasid, olen ka ise teinud enamasti kolme-etapiliselt nii:

1) soojendus-seeriad. Neil seeriatel pole mingit mõju lihasele, ei oma need jõu-eesmärke ega ka mitte kulturismi/ruum-ala eesmärke, kuna lihast piisavalt maksimaalselt ei pinguta neis seeriates, sisulsielt on tegu kerge soojendus-võimlemisega, see lihaseid ei arenda. Seega neid seeriaid ei ole mõtet vaadelda.

2) tööseeriaid. Minu puhul vast nii kolm seeriat enamasti: 8X, 6X, 4X, kus raskus suureneb ja iga seeria lõppeb siiski suure pingutusega, mistõttu omab see seeria mingit tähtsust ja mõju lihasele.

3) pikem seeria väiksema raskusega. Siin vähendan raskust ja teen pikema seeria, seejuures mõnikord on tööseeriatest lihas nii väsinud, et seeria pikkuseks tulebki vaid 6X teinekord, üritan siiski 10X kanti ajada. Teinekord siin etapis teen ka püramiidimist raskustega alla, tööseeriate lõpuraskust vähendades järk-järgult, siin need kvalifitseeruvad ka ilmselt siis pika seeria mõiste alla.

Kas kasulik oleks teha peale soojendus-seeriate veel vaid punkti nr 2, kus oleks siis vaid ühetüübilised seeriad, näiteks jõuseeriad 3-kordusega ja muud rohkemat ei midagi? Või teha lihasele vaid tööseeriad, mis on pikad, jam uid seeria-tüüpe ei teeks? Artiklist ma sain aru, et optimaalne kulturistlik kasu tuleb mõlemast seeria-tüübist, mõlemad annavad ruum-ala ju. Seega võikski optimaalseim olla kulturistile teha ühes trennis mõlemaid seeria-tüüpe, algul näiteks lühikesi seeriaid, viimaste seeriatega aga pikk iseeriaid juurde väiksema raskusega, siis nagu ma saangi aru, et on maksimaalselt mõjutatud lihase osi. Tundub praktiliselt võimatu ju teha nädalas kahte trenni lihasele, ühes ainult pikad seeriad, teises ainult lühikesed seeriad, poleks ju ressurssi niipalju trenne teha niikuinii, aga võib-olla oleks see tulemuslikum siis tõepoolest?

2.Kas tuleks treenida, lühikeste ja pikkade kordustega erinevatel perioodidel ja miks?

Artiklist ei suutnud välja lugeda, mitu % kasu annab kulturistile pikk seeria, ja mitu % kasu annab lühike seeria. Aga ilmselt on ca nii, et pikk ehk kulturisti seeria, kasvatab ruum-ala ca 2X rohkem kui lühike jõu-seeria, seega nö kasu kummastki seeriatüübist on vastavalt 66% ja 33%, et siis kui tehti vaid pikk iseeriaid kuu aega siis lihas-ruum-ala suurenes 6mm, ku itehti vaid lühikesi seeriaid, siis suurenes vaid 3mm. Ehk nii siis umbes ilmselt kasu oleks illustreerida võimalik? Seejuures kuna mõlemad seeriatüübid nagu ma aru saan tegelevad oma osadega, ala, et pikk seeria kasvatab puu tüve laiemaks ja lühike seeria kasvatab oksi juurde puule, siis puu mass nagu kasvab mõlema seeria korral suht sõltumatult oma osades, ainult et lühikese seeriaga kasvatatav puu tüve mass tuleb aeglasemalt kui pika seeriaga puu võreehk okste kasvatamise kiirus lubab. Et kui nii on lood, et kasvatamsie kaal mõlemal seeria tüübil on 66% ja 33%, ehk pikk seeria annab ruum-ala juurde 2X kiiremini ajaühikus, siis kasulik olekski minuarust teha põhiliselt toda seeriat, kummal kiiremini see kasv tuleb, teha igal perioodil peamsielt seda effektiivseimat seeriat siis. Mulle tundub nii.

--

Vaatan et veidi segaselt kirjutasin, sry:)

Esimese küsimuse aga jätaks jõusse, vastake keegi kunagi sellele.

Edited by CharlesRoos

Share this post


Link to post
Share on other sites

Küsin kaa. Millist jõutrenni suusatajad nt. peaks tegema, sõber tegeleb selle alaga, ta pumpab ka kuni 12 kordust, ise arvan, et kõige õigem see ei ole?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Endalgi tekkis sama küsimus artiklit lugedes kui seltsimees Levilgi, idee siis selline: Võtame näiteks rinnatreeningu, ma kasutan baasharjutusel (surumisel siis ) müofibrillaarset hüpertroofiat, mis siis annab lihasele kiiremat ja jõulisemat kokkutõmmet, mis annab siis plahvatuslikku jõudu. Toetavatele harjutustele siis, võtame siinkohal näiteks Hantlitega lendamine positiivsel kaldel ja surumine hantlitega negatiivsel kaldel, siinkohal kasutan sarkoplasmaatilise hüpertroofia treeningmeetodi, mis annab omakorda lihasele mahtu ja siis niiöelda suurust.

Küsimus siis selline, et kui ma treenin sellise süsteemiga, kas teoreetiliselt need erinevad meetodid üksteist täiendama siis ei peaks ning eraldi ei oleks tarvidust vahetada seeriate ja korduste arvu?

Edit: Kirjaviga

Edited by timo116

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×