Toitumissoovitused alahindavad päevast kalorivajadust

[Bulletproof 2]

Terviseedendajad kardavad, et Briti tervishoiuministeerium püüab avastust «kinni mätsida», et rasvumisepideemia ajal mitte vastuolulisi sõnumeid välja saata.

artikkel

[samuil 12]

Päevane kaloraaz oleneb ikkagi inimese kehalisest aktiivsusest.Kui liita see 400kcal 2500-le saamegi enam-vähem keskmise kehalise koormusega treeniva(2 - 3 treeningut nädalas) inimese päevakaloraazi.Mina lisaksin oma puhul kindlasti ~98g süsivesikuid, näit. 3 keskmise suurusega õuna enne treeningut ja 3 õuna peale teist söömist pärast trenni. See 400g õunu teeks umbes 66g süsikaid,võib lisada veel 32g mõne puu- või juurvilja arvelt.Mõte selles ongi,et kaloraazi võiks tõsta puu- või juurviljade lisamisel menüüsse.Lugedes siin foorumis nõuandeid olen jõudnud arusaamisele,et näiteks Otter soovitaks kindlasti lisada kuskil 43g rasva päeva üldkaloraazi.Igaüks valib muidugi ise millisel moel kaloraazi tõsta.

Muudetud November 14, 2009 kasutaja samuil poolt

[hehee 0]

Alustada võiks sellest, et kaloril ja kaloril on vahe.

[R.Tamm 3]

Eks see ole pisut õigustatud kartus, mida artiklis mainitud oli: ebaadekvaatselt vahendatud uuringutulemused; või puudulikult teostatud uuring ja analüüs võivad inimestes segadust tekitada küll.

Õige ta on, et kaloril ja kaloril on vahe, kuid see ei tähenda, et kaloreid lugema oleks vaja hakata. Milleks oma elu tarbetult keerukaks muuta - iga toiduaine, iga eine, iga päeva energiakulutus on ju erinev.

Tuleb selgeks teha, mida keha vajab. Energiakulutuse teadmisest numbrites on vastasel korral vähe tolku. Foorumlane Hehee, seda kindlasti pidasidki silmas.(?)

[hehee 0]

Foorumlane Hehee, seda kindlasti pidasidki silmas.(?)

Jah ning tänan, et selle mõtte kenasti sõnastasid.

[naissfeiss 0]

Huvitav on muidugi see, et ükski metsloom ei ole põhimõtteliselt mitte kunagi paks, harvu erandeid on muidugi alati.

Rasvamassi reguleeritakse tugevalt. Kaalu tuleb juurde siis kui vaja, a la talv on tulemas.

Üpris põnev uuring oravate peal:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6487417

Üks grupp oravaid sõi terve uuringu vältel sama palju toitu kui mais (aeg, mil oravatel ei ole vaja rasva koguda ja "söövad nii palju kui kulutavad"). Teine grupp sõi nii palju kui tahtis. Talve lähenedes kogusid mõlemad grupid sama palju rasva. Kui hormoonid käskisid, et on vaja rasva koguda, suutsid oravad sama kaloraažiga, millega enne kaalu stabiilsena hoiti, koguda sama palju rasva kui teised oravad, kes ajasid näost sisse nii palju toitu kui tahtsid. Samad oravad saavad sama kaloraažiga kas kaalu hoida või tunduvalt tõsta, olenevalt hormoonide kõikumisest. Sissesöödud kalorid on muidugi üks asi, teine asi on see, kuidas keha reageerib näljatunde ja ainevahetuse muutmisega.

[Aile 1]

Isegi rohkem, kui 400 kcal, kuid kindlasti mitte juustuburger

Yks veebilehekylg andis mulle n2iteks 2100...mina peaks s88ma hetkel, et s2ilitada kehakaalu 2800.

Ma usun, et pigem syyes enda jaoks 6igeid asju kontrollime me oma enesetunnet (on meil vaja lisaenergiat v6i ei) palju paremini.

[R.Tamm 3]

Huvitav on muidugi see, et ükski metsloom ei ole põhimõtteliselt mitte kunagi paks, harvu erandeid on muidugi alati.

Rasvamassi reguleeritakse tugevalt. Kaalu tuleb juurde siis kui vaja, a la talv on tulemas.

Üpris põnev uuring oravate peal:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/6487417

Üks grupp oravaid sõi terve uuringu vältel sama palju toitu kui mais (aeg, mil oravatel ei ole vaja rasva koguda ja "söövad nii palju kui kulutavad"). Teine grupp sõi nii palju kui tahtis. Talve lähenedes kogusid mõlemad grupid sama palju rasva. Kui hormoonid käskisid, et on vaja rasva koguda, suutsid oravad sama kaloraažiga, millega enne kaalu stabiilsena hoiti, koguda sama palju rasva kui teised oravad, kes ajasid näost sisse nii palju toitu kui tahtsid. Samad oravad saavad sama kaloraažiga kas kaalu hoida või tunduvalt tõsta, olenevalt hormoonide kõikumisest. Sissesöödud kalorid on muidugi üks asi, teine asi on see, kuidas keha reageerib näljatunde ja ainevahetuse muutmisega.

Seletus võiks olla minu arvates selline, et kuivõrd metsloomadel sõltub elu küllaltki kindlatest looduses toimuvatest muutustest ja aastaaegadest, siis vastavalt sellele varieerub ka aasta lõikes sissesöödava toidu hulk ja iseloom. Kui talv mõõdas, on vaja taas keerukateks aegadeks valmistuda. Olulist rolli kogu protsessis mängib ka sigimisperiood, mis oma energia võtab.

Mis puutub eri isendite sissesöödavat toiduhulka, siis siinkohal näib saavat kinnitust, et kui vähem süüa, hoiab keha rohkem kinni; kui rohkem süüa, annab rohkem ka ära.

Leiab kinnitust ka see, et omab tähtsust, millest ammutatakse tarbitav energiahulk.