Jump to content
mammamia

valguline toit dieedi ajal

Recommended Posts

Kui täpselt peab see paika, et soovides kaalu efektiivselt langetada, siis mõjub hästi süsivesikute vaene ja rohkem valguline toitumine. Nt ketogeenne dieet.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui täpselt peab see paika, et soovides kaalu efektiivselt langetada, siis mõjub hästi süsivesikute vaene ja rohkem valguline toitumine. Nt ketogeenne dieet.

Suund on sul õige, aga ketogeense dieedi korral on suurim rõhk rasvadel. Süsivesikud (peaaegu) nullis.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Suund on sul õige, aga ketogeense dieedi korral on suurim rõhk rasvadel. Süsivesikud (peaaegu) nullis.

Kui aga lihtsalt olla suurema koguse valkude peal ja minimaalselt süsivesikute peal, siis on tulemus sama? Ma ei pea silmas konkreetselt ketogeenset dieeti (rohkem rasvu), vaid üldse kui valkudele keskenduda.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui täpselt peab see paika, et soovides kaalu efektiivselt langetada, siis mõjub hästi süsivesikute vaene ja rohkem valguline toitumine. Nt ketogeenne dieet.

Olen kuulnud sama asja, kuid kui küsisin Fred Antsoni käest, siis tema vastas, et kui liigne süsivesik teeb paksuks, siis liigne valk veelgi rohkem kahjustav.

Vähe süsivesikuid ja mõõdukalt valku oli vastuseks.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kui aga lihtsalt olla suurema koguse valkude peal ja minimaalselt süsivesikute peal, siis on tulemus sama? Ma ei pea silmas konkreetselt ketogeenset dieeti (rohkem rasvu), vaid üldse kui valkudele keskenduda.

Tegelikult ei ole tulemus sama ja seda mitmest aspektist. Esiteks on üldjuhul liig suure valgukogusega dieet rahakotile kahjulik. Samuti on raskem taluda kõrge valgu ja madala süsivesiku ning (suhteliselt) madala rasvasisaldusega dieeti kui madala süsivesiku, nn mõistuse piires valkude ja kõrge rasva osakaaluga dieeti.

Ja kuigi võib tunduda vastuoluline, siis lihasmassi säilimise seisukohast ülikõrge valguratsioon ja seejuures madal rasva osakaal menüüs ei anna eelist mõõduka valgu ja rasva osakaalu tõstmisega võrreldes (pigem vastupidi).

Soovitus siinjuures on selline, nagu ikka mistahes enese jaoks uute toitumispõhimõtete järgima hakkamise eel - uuri, loe, küsi põhjalikumalt enne, kui asja kallale asud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja kuigi võib tunduda vastuoluline, siis lihasmassi säilimise seisukohast ülikõrge valguratsioon ja seejuures madal rasva osakaal menüüs ei anna eelist mõõduka valgu ja rasva osakaalu tõstmisega võrreldes (pigem vastupidi).

Oleneb, mida mõõduka valgu all silmas pidada, sest üldiselt valgukogus mõjutab küll lämmastikubilanssi.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Oleneb, mida mõõduka valgu all silmas pidada, sest üldiselt valgukogus mõjutab küll lämmastikubilanssi.

Tõsi ta on. Kuid valk tõstab ka insuliini hulka, mis on takistavaks teguriks, kui eesmärgiks rasvapõletus (ja ketoosi teke).

Eks see ole igaühe "enese keha kuulamise" küsimus, mis on mõõdukas. Oleneb see ju ka ikkagi sellest, mis on eesmärgiks ja kuidas seda saavutada - (sügav) ketoos või lihtsalt napp kaloraažh. Ja üldjuhul on mõistlik ka ketogeense dieedi puhul valgu osakaalu taas tõsta, kui organism on ketokehasid juba piisavalt tootma-kasutama hakanud. Kuid väga kõrgeks ei maksa seda siiski ajada (lisaks insuliinitaseme kõigutamisele) tema happelise jäägi tõttu, mis ketogeense dieedi puhul lisaohtu võib kujutada.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Eelmises postis jäi kirjutamata, mis puudutab otseselt lihaste säästmist dieedi ja ketoosi ajal: ketoosis olles kaalu langetades kasutab keha (peamiselt) rasvu, sh keharasvu energia ammutamiseks ning ei teki (suurt) vajadust lihaste energiaks lagundamise järele.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Nagu ma aru olen saanud, tõuseb valgukoguse suurenedes ka glükoneogenees, mis ketoosi ohtu paneb.

Aga insuliin tõuseb puhtalt valgu mõjul lühiajaliselt, see pole halb. Süsivesiku-valgu segu mõjul tõuseb muidugi oluliselt.

Ja puhtalt rasva peal eriti instensiivset koormust endast välja ei pigista.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nagu ma aru olen saanud, tõuseb valgukoguse suurenedes ka glükoneogenees, mis ketoosi ohtu paneb.

Aga insuliin tõuseb puhtalt valgu mõjul lühiajaliselt, see pole halb. Süsivesiku-valgu segu mõjul tõuseb muidugi oluliselt.

Ja puhtalt rasva peal eriti instensiivset koormust endast välja ei pigista.

kui ketoosi seisund tekib süsikate ära jätmisega ja valku ei tohiks ka nagu süüa, siis ainult rasvast ju ei toitu?

Kuidas oleks siis õige toituda, et ketoos püsiks?

30% rasvad, 60% valgud, 10% süsikaid?

Share this post


Link to post
Share on other sites
Nagu ma aru olen saanud, tõuseb valgukoguse suurenedes ka glükoneogenees, mis ketoosi ohtu paneb.

Aga insuliin tõuseb puhtalt valgu mõjul lühiajaliselt, see pole halb. Süsivesiku-valgu segu mõjul tõuseb muidugi oluliselt.

Ja puhtalt rasva peal eriti instensiivset koormust endast välja ei pigista.

Tundub nii, sest need kaks asja näikse mõneti vastandlikud olevat. Kuid nii palju valk (mõistlikes kogustes) vast ketoosi ei väära, kui juba küllaltki väike kogus süsivesikuid. Anaeroobne treening on ka ketoosi korral lihasmassi huvides muidugi vajalik, kuid sessioon peaks üldjuhul olema küllaltki kompaktne. Sihilikult treeningraskusi alandada pole mõttekas,kuid, tõepoolest, langevad need mingil määral paratamatult.

Share this post


Link to post
Share on other sites
kui ketoosi seisund tekib süsikate ära jätmisega ja valku ei tohiks ka nagu süüa, siis ainult rasvast ju ei toitu?

Kuidas oleks siis õige toituda, et ketoos püsiks?

30% rasvad, 60% valgud, 10% süsikaid?

Rasvu on sinu välja pakutus liialt vähe; valku ja süsivesikuid liigselt. Pigem katsetada nii (kui laias laastus sinu samu nr-d kasutada), et valkude ja rasvade osakaal vaheta omavahel ja süsivesikuid ca. 5%.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×