Jump to content
Sign in to follow this  
joker

Miks kütta ahju antiikmööbliga ... I osa

Recommended Posts

Mis kopikaid need arvud nüüd näitavad.

10kg liha maksab poehinnaga alla 1000 krooni, on nii? antiik-taburett maksab aga ilmselt 10000 kr.

Seega valgurohke menüüga toiduhind kokku tuleb tänapäeva mõistes tühine väike summa, on olnud inimesi, kes siin foorumis on öelnud, et neil läheb toidu peale isegi 3-4t kr kuus, minu arust saab pooleteise tuhande eest inimese kohta valgurikka hea menüü. See poolteist tuhat on niiväike raha. Seda kulutab 90% inimestest toidupeale, vähemalt selle summa. Seetõttu mulle ongi üllatav näha, et räägitakse valgu puhul rahast, ja võrreldakse veel antiigi-hindadega.

See antiikmööbli-jutt on lihtsalt kujund. Selle eesmärk ei ole võrrelda antiikmööbli ja valgu, vaid valgu (antiikmööbel) ja nt süsivesikute hinda. St. soodsam on energiat saada süsivesikutest (ja rasvast) kui valgust.

Tegelikult ma usun, et see mõte on sulle selge. Kui keegi seda antiigi-näidet kuidagi teisiti kasutab/on kasutanud, siis ei ole see vast enam ka seesama kujund.

Mis aga puutub nn. tavainimese ja toitumisteadliku inimese menüüd ning selle maksumust: ega hinnavahet tõepoolest ei pruugi ollagi. Kuigi kvaliteedivahe on väga suur. Kui õigesti meenub, siis olen varemgi teinud ettepaneku kellelgi foorumlastest teha arutluse all olevast teemast uurimus. Nii toimin ka nüüd ja kutsun üles: kellel vaja uurimusteemat (seoses õppetööga nt), võiks uurida eesti elanike erinevaid toitumisharjumusi ja nende seoseid nn. toidukorvi maksumusega. Uurimuse raames võiks kindlasti küsida inimestelt ka seda, mis ajendab neid üht või teist ostuotsust tegema: maitse, käepärasus, valmistamise/tarbimise lihtsus, toidu funktsionaalsus vms.

Mina olen tähele pannud, et sageli ei olda niivõrd oma kõhu, nagu öeldakse, vaid maitsemeele "orjad". Ostetakse seda, mis maitseb. Lähtutakse tihti ka hinnast, kuid eesmärgiks on siiski võimalikult väikese raha eest lihtsalt valmistatavat või valmistoodet saada,mis ka maitseks hästi (tarbija harjumusele vastavalt). Muu on teisejärguline või üldse mitte märkimisväärne.

Nt: ostetakse sai ja keeduvorst ning neist koosnebki eine. Olen provotseerivalt pärinud, et millest selline valik. Vastuseks saan, et liha on liiga kallis. Mina olen andnud seejärel (taas provotseeriva) soovituse osta nt nisujahu ja liha üldmaitseainet. Tuleks soodsam.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now
Sign in to follow this  

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×