HIIT, intervalltreening

[Vägivaldur 3]

Kõrge intensiivsusega koormusel kasutatakse energiaks glükoosi, mis on ladestunud organismis glükogeenina.

100%?

[maximus89 0]

Kui nüüd tarka panna, siis maksimaalse pulsisagedusega või sellele lähedasel sagedusel treenimisel tõesti on rasvade oksüdatsioonikiirus ebapiisav keha energiaga varustamiseks.Iseasi kui paljud inimesed on üldse võimelised pulssi nii üles saama ning kaua nad seda intensiivsust hoida suudavad.Mul on siin pdf kujul üks tabel energiasüsteemide kaasamisest erinevatel pulsisagedustel.Rasvade kasutamine energiaks hakkab järsult langema ~90% juures selle tabeli järgi.

[ROtter 198]

Lihaskoe glükogeen on tähtsaim energiaallikas liikumisel, mille intensiivsus on 70-85 % maksimaalsest hapnikutarbimisest. Glükogeenivarusid jätkub orienteeruvalt 1,5 - 2 tunniks sõltuvalt liikumise intensiivsusest ja eelnevast glükogeenivarude täitumusest lihastes ja maksas.

[aivo1359 3]

Mina arvan,et peale 40minutit ja kuskil 75-80%ga peaks organism hakkama kulutama rasvasid.Nii,et kohe suusatama.

[maximus89 0]

Mina arvan,et peale 40minutit ja kuskil 75-80%ga peaks organism hakkama kulutama rasvasid.Nii,et kohe suusatama.

Organism põletab sul rasvasid pmst koguaeg

[maximus89 0]

Lihaskoe glükogeen on tähtsaim energiaallikas liikumisel, mille intensiivsus on 70-85 % maksimaalsest hapnikutarbimisest. Glükogeenivarusid jätkub orienteeruvalt 1,5 - 2 tunniks sõltuvalt liikumise intensiivsusest ja eelnevast glükogeenivarude täitumusest lihastes ja maksas.

Samas ei saa unustada, et kuigi suhteliselt on rasvade põletamine energiaks väiksem, siis absoluutsetest arvudest rääkides, võib intensiivne anaeroobne põletada isegi rohkem, kui madalama sagedusega aeroobne.Samuti anaeroobse treeningu "afterburn" efekt, mil ainevahetus on kiirenenud kuni 24ks tunniks annab samuti suure panuse.

[Vägivaldur 3]

Lihaskoe glükogeen on tähtsaim energiaallikas liikumisel, mille intensiivsus on 70-85 % maksimaalsest hapnikutarbimisest. Glükogeenivarusid jätkub orienteeruvalt 1,5 - 2 tunniks sõltuvalt liikumise intensiivsusest ja eelnevast glükogeenivarude täitumusest lihastes ja maksas.

Mis sa selle lõigu õpikutekstiga öelda tahad? Et rasvade põletamiseks kõik sörkima? Intervalltreening rasvapõletuseks on jama?

[ROtter 198]

Mis sa selle lõigu õpikutekstiga öelda tahad? Et rasvade põletamiseks kõik sörkima? Intervalltreening rasvapõletuseks on jama?

Kuidas sa kujutad endale ette energia kulutamist organismi poolt - et 200 m jooksu energia saad spurtides süsivesikutest ja järgmise 200 m sörgi energia tuleb rasvade energiast ja seejärel kohe 200 m spurti süsivesikud ja jälle sörkides rasvade energia.

[T6nu69 0]

Et siis HIIT ei ole hea rasvapõletuseks?

[maximus89 0]

Et siis HIIT ei ole hea rasvapõletuseks?

On küll, ma usun, et siin on tegemist lihtsalt väikese valestimõistmisega

Muudetud Jaanuar 11, 2009 kasutaja maximus89 poolt

[Vägivaldur 3]

Natuke lugemist HIITi kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/High-intensit...terval_training

[0ttt 12]

Ise olen kuulnud HIIT põhitõena seda, et kulutad rohkem kaloreid ja seeläbi ka rohkem rasva. Keegi on mingeid arvutusi ka teinud. Ise olen HIIT'i tegemisel järginud seda artikklit: http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml

[asdfghjkl 2]

Kuidas sa kujutad endale ette energia kulutamist organismi poolt - et 200 m jooksu energia saad spurtides süsivesikutest ja järgmise 200 m sörgi energia tuleb rasvade energiast ja seejärel kohe 200 m spurti süsivesikud ja jälle sörkides rasvade energia.

Vastus võiks olla järgmine:

rasvadest võetakse energiat viimases järgus kui mujalt energiat võtta enam pole, olenemata siis sellest, kas kiire spurdi või aeglase spurdiga tegu.

--

Rasvade all mõtlesin rasvarakke.

Toitaine mõttes rasvad ja süsivesikud tehakse energiaks, aga rasvade lagundamine* energiaks on aeganõudvam ja raskem tegevus, tõenäoselt saab siis süsiveskutes muundatud energia kiiremini kasutusele võtta organismi poolt, söödud rasv aga nii kiirelt ei lagundata, temast saadud energiat saab seetõttu aeglasemalt kasutusele võtta, ja vast hiljem, esmalt süsivesikutest kiirelt saadud energia läheb käiku.

--

Kui ikka glükogeenivarud otsa saavad, siis on trenn praktiliselt läbi ka, ei jõua praktiliselt midagi teha. Kes haamrit on kogenud, see teab millest räägin.

Mis haamer* endast kujutab?

Muudetud Jaanuar 11, 2009 kasutaja CharlesRoos poolt

[daman 0]

Kui ikka glükogeenivarud otsa saavad, siis on trenn praktiliselt läbi ka, ei jõua praktiliselt midagi teha. Kes haamrit on kogenud, see teab millest räägin.

[maximus89 0]

Vastus võiks olla järgmine:

rasvadest võetakse energiat viimases järgus kui mujalt energiat võtta enam pole, olenemata siis sellest, kas kiire spurdi või aeglase spurdiga tegu.

--

Rasvade all mõtlesin rasvarakke.

Toitaine mõttes rasvad ja süsivesikud tehakse energiaks, aga rasvade lagundamine* energiaks on aeganõudvam ja raskem tegevus, tõenäoselt saab siis süsiveskutes muundatud energia kiiremini kasutusele võtta organismi poolt, söödud rasv aga nii kiirelt ei lagundata, temast saadud energiat saab seetõttu aeglasemalt kasutusele võtta, ja vast hiljem, esmalt süsivesikutest kiirelt saadud energia läheb käiku.

--

Mis haamer* endast kujutab?

Miks viimases järgus? Rasvadest tuleb enamus energiat kergete igapäevaste tegevuste puhul.Samuti tuleb treenimisel madalas pulsivahemikus peamine energia rasvade oksüdatsioonist.Ja rasvade oksüdatsioon on aga liiga aeglane protsess, et seda efektiivselt kasutada väga intensiivse füüsilise koormuse korral, spurdi puhul, nagu sina seda sõnastasid.Kust üldsegi selline arusaam, et rasvavarud on see viimane reserv, mille kallale keha asub?

Ja kui ta "haamri" all mõtles "seina", siis see on see hetk, mil kehast saab glükogeen otsa ning pole võimalik enam juurde sünteesida.Kaasneb ka veresuhkrutaseme järsk langus ning üleüldine jõudluse langus.Ise olen seda kogenud pikemate distantside puhul.

[daman 0]

Heal lapsel ikka mitu nime, jooksjad kutsuvad seda "hammer", ratturid "boicing". Mõte on sama mis maximus89 kirjutas, jõud kaob täiesti ära ja kui midagi süüa ei saa ruttu, siis ei tule edasisest trennist midagi välja.

[Aile 1]

Kõrgemas pulsitsoonis siis ei toimu rasvapõletust? BS

Protsentuaalselt põleb rasv jah madala pulsiga töötamisel rohkem, aga koguseliselt põletab rasva rohkem intensiivne töö. Lisaks on intervalltreeningu mõju pikem.

Kui rasvast on vaja lahti saada, siis eelistasin ja eelistan ka edaspidi (enne, kui treener ei olnud siis puht instinktiivselt) intensiivset treeningut(oma olemuselt intervalltreeningut). Milline see t2pselt peaks v2lja n2gema on v2ga individuaalne.

Teades aga, kui raske on kasvatada lihasmassi ja siis lugeda j2rjekordset ainult ylakehale "nii muuseas" planeeritavat treeningplaani...on kurb

Samas...kui te parandate oma vormi siis te tundute ka automaatselt suurem olevat.

Muudetud Jaanuar 13, 2009 kasutaja Aile poolt

[w770 0]

Vahepeale selline küsimus, et kui teen nädalas 4x ujumist (treening, mitte niisama suplemine) ja käin 2-3x nädalas jõusaalis, kas siis on jõusaalist miskit kasu ka (enamasti käin 2x nädalas ja teen plaani järgi)? Üldiselt omale tundub, et on, kuid mis minust targemad räägivad? Pikkust ~188cm ja kaal 91kg, rasva palju pole.

[jrx 142]

Mis on "kasu"? Kas on võimalik saada tugevamaks? Jah.

Kas on võimalik lisada lihast? Vähe. Kindlasti vähem ja aeglasemalt kui rohkem puhates.

Kas on võimalik kasvatada võimsust (power output e. massi ja jõu suhe)? Jah.

[Rando1 0]

Steady State Cardio 5 X More Effective Than HIIT????

[maximus89 0]

Steady State Cardio 5 X More Effective Than HIIT????

Väga huvitav artikkel, aga...see ei haaku mitte kuidagi teemaga.Seal räägitakse hoopis statistiliste andmete moonutamisest.

[PumaZ 0]

Eile lugesin, nautkene HIITi kohta ja otsustasin täna hommikul madala pulsisagedusega jooksmise asemel teha HIITi. Tegin 30 sek sprint 60 sek sörk nii umebs 15 min kokku. Uus kogemus ja väga võttis läbi , aga kui mu jaoks peaks selline sprindi-sörgi suhe kergemaks muutuma, kas ma peaksin suurendama või vähendama sprindi aega?

[Vägivaldur 3]

Tavaliselt on alguses spurt ja taastumine pikemad ja kokku on neid vähem. Hiljem suudab keha kiiremini taastuda ja mõlemad lähevad ajaliselt lühemaks, aga korduste arv suureneb.

http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml Siin alustatakse alguses 4x90s+90s ja lõpuks jõutakse välja 10x20s+10s

[PumaZ 0]

Tavaliselt on alguses spurt ja taastumine pikemad ja kokku on neid vähem. Hiljem suudab keha kiiremini taastuda ja mõlemad lähevad ajaliselt lühemaks, aga korduste arv suureneb.

http://www.trainforstrength.com/Endurance1.shtml Siin alustatakse alguses 4x90s+90s ja lõpuks jõutakse välja 10x20s+10s

Okei aitäh

[avripaad 0]

Lugesin http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3324 , et ainevahetust pikaks ajaks käivitada, peab tegema intervalltreeningut.

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3608 järgi kas sobib, et jooksmise puhul 1 minut jooksed keskmises tempos ja siis üks minut kõnnid ja nii 30 minutit??