Sõjaväe komissariaat

[JamesC 1]

Eesti sõjavägi kui selline ei ole koht kuhu hea-meelega läheks. Samas maha ei tee, sest ideest saan aru. Hetke majandusseisus muidugi absoluutselt välistatud. Sõprade rida, kes seal väljudes kuivikuid närivad ja töökohti otsivad on liiga palju.

Endal on plaan USA sõjaväkke ronida. Juba isiksuselt selline inimene, et kui juba midagi teha, siis teha hästi ning saada ka vastavat palka ning töö- ja karjäärivõimalusi.

Eestis sa võid olla kõrgeim kindral ning maailmamastaabis võid sa samahästi olla korstnapühija.

Plaan esimesel võimalusel (green cardi kättesaamisel) US Air Force'ga liituda. Boot camp on meie 8-11 kuu asemel kõigest 2 kuud. Peale seda juba vali ise edasi mida ja kuidas teha tahad. Automaatselt antakse vaba voli Air Force ülikoolis käia. Elamine ja toit+osa kuludest jne plekitakse kinni. Haridus pealekauba. Õpi mida tahad. Paku töövaldkond ning sealt saad sellele vastava hariduse kätte. Air Force college on USA suurima õpilasarvuga õppeasutus.

Kõige madalam kutsikas saab peale seda 2-te kuud juba ligemale 1500 dollarit kuus kätte. Võibolla sellest 500 viitsid ära raisata nänni peale. Ülejäänud hoia alles ja tee mis tahad. Mingi 5 aastat passid ja sebid US kodakontsuse, ülikooli hariudus selleks ajaks juba käes ning võibki ohvitseri kooli ronida. Siis juba ca. 2,5-3K kuus kätte. Auaste kõrgemale ja veidike staaži ning juba 3,5k kuus kätte. Jne edasi see läheb.

10 aastat tegutsed USA pinnal. Lähed seal Kapteni auastmel erru ja tuled eestisse paari miljoni krooniga tagasi ja jätkad elu kodumaa pinnal, kui patriootlikus sees kisab. Kerge raha investeering ning oma firma mõtted ja 10 aastane kogemuste pagas ja haridus taskus.

Väärib mõtlemist minu meelest. Eks vaatab, kui sujuvalt teostus läheb.

Ma väga loodan, et sinu unistus täitub:)

[rinaldo 0]

Kui sõda tuleb, siis peab jah sõtta minema. Need sõjaväevastased meeseided on esimesed, kes sõja korral vene nokut saavad. Ise käisin aprillis arstlikus komisjonis, olin ka nende sõnul päeva terveim mees. Kui nüüd mõelda, siis on mul ka vigu, millega ära saaks, kui väga tahaks.

Minu tekst oli meelega absurdne, veel idiootsem kui JamesC oma. Huvitav kas need, kes komisarjaadist läbi ei saa, on vähem mehed kui need, kes sõjaväkke lähevad? Või siis näiteks inimesed kes sõdimist ei poolda - kas neil polegi siis kerasi all?

Ka mina lähen sõjaväkke, ei teagi kas vastu olla või mitte, eks saab näha mis seal toimub. Ma ise mõtlesin ka, et majandusseis sitt ja ehk on seal parem elu kui "vabaduses".

[L6viLeo 0]

Kõik mehed peavad sõtta minema ja surma saama. Alles siis ollakse mehed.

Minema peavad aga kas surma nyd kohe saama Minumeelest just mees on see, kes selle põrgu läbi teeb.

Omal on plaan hakata elukutseliseks sõduriks, aga mina küll ei oota, et Eestisse sõda tuleks. Juba valmisolek sõjaks on hea, et vältida sõda.

[kimmel 2]

arstlik komisjon läbitud...sõjaväkke minek::D

[Aken 0]

Eesti sõjavägi kui selline ei ole koht kuhu hea-meelega läheks. Samas maha ei tee, sest ideest saan aru. Hetke majandusseisus muidugi absoluutselt välistatud. Sõprade rida, kes seal väljudes kuivikuid närivad ja töökohti otsivad on liiga palju.

Endal on plaan USA sõjaväkke ronida. Juba isiksuselt selline inimene, et kui juba midagi teha, siis teha hästi ning saada ka vastavat palka ning töö- ja karjäärivõimalusi.

Eestis sa võid olla kõrgeim kindral ning maailmamastaabis võid sa samahästi olla korstnapühija.

Plaan esimesel võimalusel (green cardi kättesaamisel) US Air Force'ga liituda. Boot camp on meie 8-11 kuu asemel kõigest 2 kuud. Peale seda juba vali ise edasi mida ja kuidas teha tahad. Automaatselt antakse vaba voli Air Force ülikoolis käia. Elamine ja toit+osa kuludest jne plekitakse kinni. Haridus pealekauba. Õpi mida tahad. Paku töövaldkond ning sealt saad sellele vastava hariduse kätte. Air Force college on USA suurima õpilasarvuga õppeasutus.

Kõige madalam kutsikas saab peale seda 2-te kuud juba ligemale 1500 dollarit kuus kätte. Võibolla sellest 500 viitsid ära raisata nänni peale. Ülejäänud hoia alles ja tee mis tahad. Mingi 5 aastat passid ja sebid US kodakontsuse, ülikooli hariudus selleks ajaks juba käes ning võibki ohvitseri kooli ronida. Siis juba ca. 2,5-3K kuus kätte. Auaste kõrgemale ja veidike staaži ning juba 3,5k kuus kätte. Jne edasi see läheb.

10 aastat tegutsed USA pinnal. Lähed seal Kapteni auastmel erru ja tuled eestisse paari miljoni krooniga tagasi ja jätkad elu kodumaa pinnal, kui patriootlikus sees kisab. Kerge raha investeering ning oma firma mõtted ja 10 aastane kogemuste pagas ja haridus taskus.

Väärib mõtlemist minu meelest. Eks vaatab, kui sujuvalt teostus läheb.

Edu sulle green cardi võitmisega Isegi kui sa selle mingi olematu võimaluse läbi saad, pead sa minuteada paar aastat seal elama enne armeesse saamist. Välismaalasi ei kiputa seal kõrgele kohale laskma. Air Force-i ei ole üldsegi nii lihtne sisse saada. Ei piisa ainult füüsilisest jõust. Aga paari aasta pärast oleks huvitav kuulda, kuidas edeneb

[emmimees 1]

Yeah, American dream...

[smack 2]

Eesti sõjavägi kui selline ei ole koht kuhu hea-meelega läheks. Samas maha ei tee, sest ideest saan aru. Hetke majandusseisus muidugi absoluutselt välistatud. Sõprade rida, kes seal väljudes kuivikuid närivad ja töökohti otsivad on liiga palju.

Endal on plaan USA sõjaväkke ronida. Juba isiksuselt selline inimene, et kui juba midagi teha, siis teha hästi ning saada ka vastavat palka ning töö- ja karjäärivõimalusi.

Eestis sa võid olla kõrgeim kindral ning maailmamastaabis võid sa samahästi olla korstnapühija.

Plaan esimesel võimalusel (green cardi kättesaamisel) US Air Force'ga liituda. Boot camp on meie 8-11 kuu asemel kõigest 2 kuud. Peale seda juba vali ise edasi mida ja kuidas teha tahad. Automaatselt antakse vaba voli Air Force ülikoolis käia. Elamine ja toit+osa kuludest jne plekitakse kinni. Haridus pealekauba. Õpi mida tahad. Paku töövaldkond ning sealt saad sellele vastava hariduse kätte. Air Force college on USA suurima õpilasarvuga õppeasutus.

Kõige madalam kutsikas saab peale seda 2-te kuud juba ligemale 1500 dollarit kuus kätte. Võibolla sellest 500 viitsid ära raisata nänni peale. Ülejäänud hoia alles ja tee mis tahad. Mingi 5 aastat passid ja sebid US kodakontsuse, ülikooli hariudus selleks ajaks juba käes ning võibki ohvitseri kooli ronida. Siis juba ca. 2,5-3K kuus kätte. Auaste kõrgemale ja veidike staaži ning juba 3,5k kuus kätte. Jne edasi see läheb.

10 aastat tegutsed USA pinnal. Lähed seal Kapteni auastmel erru ja tuled eestisse paari miljoni krooniga tagasi ja jätkad elu kodumaa pinnal, kui patriootlikus sees kisab. Kerge raha investeering ning oma firma mõtted ja 10 aastane kogemuste pagas ja haridus taskus.

Väärib mõtlemist minu meelest. Eks vaatab, kui sujuvalt teostus läheb.

Teadmiseks sulle, et Eesti sõdurid olid Iraagis väga hinnatud!

[smack 2]

Arvatavasti saad oma selle haridusega Eestisse tagasi tulles perset pühkida:D

[Hellboy 0]

Minu tekst oli meelega absurdne, veel idiootsem kui JamesC oma. Huvitav kas need, kes komisarjaadist läbi ei saa, on vähem mehed kui need, kes sõjaväkke lähevad? Või siis näiteks inimesed kes sõdimist ei poolda - kas neil polegi siis kerasi all?

Ka mina lähen sõjaväkke, ei teagi kas vastu olla või mitte, eks saab näha mis seal toimub. Ma ise mõtlesin ka, et majandusseis sitt ja ehk on seal parem elu kui "vabaduses".

@rinaldo:Ma ütlen nii nagu meil kompaniiülem ütles: "Ajateenistus ei tee jobust meest, jobu jääb ikka jobuks!"

Teemasse veits:

Teenisin oma aja ära, ei avastanud, et olen äpu(arstlikus ei mänginud lolli, et minema saada), vastupidi tegin kõik korralikult ära mõneti ületasin ennast, kas mind tunnustati selle eest? Ei. Pigem tunnustati seal enamust täiesti lampi(pooli ka asja eest), osad kes tegid asja korralikult jäid teiste tähelepanu puuduses olevate varju jne. Võrdsus ja ausus, kehtib seal enamasti ülemuste kohal oleku ajal, vahest ka siis mitte, soositakse üht teisele mingil põhjusel, mis ei ole seotud tema ülesande täitmisevõimekusest. Kaadrist niipalju, et mõned sealsed seerud(instruktorid) ei jaga oma asjast midagi ja on veel ülbed(kui eksivad ei tunnista ja kui üritad parandada siis ei kuula) ning ei käitu nagu kaitseväes peaks aga nagu tsiviilis võiks öelda nagu mingid "isad". Üldiselt ei oska osad kaadrist endale austust ära teenida, paljudel on mott ka päris madal(paljud on seal tööl, sest see on lihtne raha, tehes mitte midagi seal )ning räägivad, et neil on nendest sõjamängudest kopp ees ning süsteem on jama. Negatiivset leidus veelgi.

Ja üks lause mida kahjuks pidi kasutama päris tihti: "Seal kus lõppeb loogika hakkab Eesti Kaitsevägi"

Midagi head oli ka(vähe aga oli). Üldiselt siis: sai teha ja õppida asju mida poleks tsiviilis teha saanud(kuigi tsiviilis pole nendega midagi teha ); palju uusi tuttavaid ja sõpru; naerda sai kõvasti, sest absurdseid olukordi oli palju; paksema naha sain külma, vihma ja ajude nussi suhtes, õppisin erinevad lebotamise asendid ära ja kohad kus metsas hea lebotada(mitte et laisk oleksin, aga noh, passimist oli palju).

Kokkuvõtteks ütleks: Ei ole see ajateenistus midagi erilist, käisin-nägin, aga võimalusel oleks käimata jätnud ja pigem 1a. juba ülikooli ära teinud. Kellele pakub pinget kellele mitte. Mul lõpus oli nendest sõjamängudest kopp ees, eriti peale Kevadtormi, mis oli suht pettumus(oli see ju suurte poiste mäng, meie tegime ju plaani järgi, reaalsusest oli asi kaugel). Süüa korralikult ei saanud, mingi pasanteeria möllas, pesemas sai dussi alla 1korra(õnneks sõdur on leidlik) ja siis ikka passimine, oleks midagi teha olnud oleks aeg kiiremini läinud, aga jah "inimene harjub lõpuks kõigega".

Aga edu neile, kes peavad minema ja kerigu need lambad sinna samma, kes ütlevad, et ajateenistus teeb meheks

Muudetud Juuni 19, 2009 kasutaja Hellboy poolt

[whitesox 0]

Naine teeb mehest mehe, mitte ajateenistus .

[rinaldo 0]

Aga edu neile, kes peavad minema ja kerigu need lambad sinna samma, kes ütlevad, et ajateenistus teeb meheks

Väga huvitav lugemine oli, tänan!

[Nesatur 10]

Sama siin!

[valgumees 0]

arstlik komisjon läbitud...sõjaväkke minek::D

Tunnen sulle kaasa:D Endal oli mõistust vähemalt eemale nifferdada sellest pasast;)

[Tigerkutsu 0]

Teadmiseks sulle, et Eesti sõdurid olid Iraagis väga hinnatud!

Nõustun täielikult. Eesti sõdurid ON igal pool väga hinnatud olnud.

Mm, ja sulle, mr. USA on ainus koht, kus teenida, võin nii palju öelda, et sellel hiiglaslikul riigil on omadus jätta uskumatult soodsa ja kõigi võimalustega maa mulje, aga ela seal natuke, nt pool aastat... aasta... 5 aastat ja räägime uuesti Air Forcest, suurtest majadest ja miljonitest.

Veel karjäärist, ütleks, et sul on lihtsam saada sõjaväelist haridust Eestis ja hiljem töötada Eestis omandatud teadmiste toel USA riigi heaks vääga kõrgelt hinnatud kohal. Ütlen sulle saladuse, selliseid Eesti tegijaid on praegugi, nendest lihtsalt ei räägita palju, sest nad on Eesti jaoks sama hästi, kui kadunud.

Vaata loosungitest ja reklaamidest sügavamale!

Loomulikult soovin sulle ainult kõige paremat ja tee ikka seda, mida ise õigemaks pead, lihtsalt taolise operatsioon/unistuse täideviimise juures on eeltöö kõige olulisem, räägin omast kogemusest. Minu eeltöö oli 1 pluss aastat.

[Karx 0]

Mina olen "rahul". Kui muud ei saanud, siis viimase 5a filmid sai ära vaadatud (kasarmus, mitte laatsas). Tühja passimist oli metsikult.

Samas sai harjutatud ka telgi püstitamist nii mitu kuud, läheb kindlasti väga vaja.

Sai lastud ka käputäis padruneid, mida oli häbematult vähe a see selleks

no joosta sai ka iga õhtu ja hommik

(olin autojuht, sain CE kat. see oli ok)

... seega oli väga "hariv" aeg, soovin õnne minejatele.

[matti 8]

Sooviks teada, kas sõjaväes oleks võimalik omandada B-kategooria juhiload ? Mõnedelt olen kuulnud ,et saab, osad aga räägivad kindlalt, et ei saa.

[arclyde 0]

enne vanasti kui mina sõjaväes käisin, aastaid 4-5 tagasi ei olnud selline asi võimalik, et omandasid B-kati ainult CE ja DE oli võimalik omandad neil kellel oli B-kat olemas. Kommentaar sõjaväe ülemuste poolt oli selline, kes tuleb siia ja ei oma isegi B-kati sellest autojuhti ei saa, kuna B-kati juhte on piisavalt ei ole mõtet raisata aega nende koolitamise peale.

[gmaster 303]

enne vanasti kui mina sõjaväes käisin, aastaid 4-5 tagasi ei olnud selline asi võimalik, et omandasid B-kati ainult CE ja DE oli võimalik omandad neil kellel oli B-kat olemas. Kommentaar sõjaväe ülemuste poolt oli selline, kes tuleb siia ja ei oma isegi B-kati sellest autojuhti ei saa, kuna B-kati juhte on piisavalt ei ole mõtet raisata aega nende koolitamise peale.

Sama minu ajal.

[Xero 0]

Mina olen "rahul". Kui muud ei saanud, siis viimase 5a filmid sai ära vaadatud (kasarmus, mitte laatsas). Tühja passimist oli metsikult.

Samas sai harjutatud ka telgi püstitamist nii mitu kuud, läheb kindlasti väga vaja.

Sai lastud ka käputäis padruneid, mida oli häbematult vähe a see selleks

no joosta sai ka iga õhtu ja hommik

(olin autojuht, sain CE kat. see oli ok)

... seega oli väga "hariv" aeg, soovin õnne minejatele.

Sul oli siis seal eriti mugav elu. Nagu eelpool mainiti, väga "tüütu" asi see sõjavägi ja tasub äraproovimist. Kuid kas tüütuks saab lugeda ka seda, et nädalaid(va nädalavahetus, siis oli elu kasarmus või peale noorteaega kodus) pidi metsas aega veetma, ükskõik mis ilm ka ei olnud. Tuli vihma või rahet, vahet polnud. Tuli oma telkmantli all öö üle elada. Paremal juhul ühistelgis. Aga ega eriti palju und ei olnudki, nii et unest ei saagi palju head rääkida. Ja need rännakud, mudas, poris, vihmas, kõhust saati vees sulpamised täisvarustusega ja siis veel talveperiood. Kui elasid oma sõjaväeelu üle, jäid paljudele ikka mingisugused tüsistused, kellel seljahädad, kellel põlveprobleemid, kellel uneprobleemid. Teeb ikka meheks küll või kui mitte meheks siis tunne on kohe mehisem, et nii palju nussi sai ning sai üle elatud. Aga on asju millest saab küll elulõpuni rääkida.

Lihtne on see ajateenija elu, kui päev läbi kasarmus mune laiaks istud, telekat vaatad või pleistat mängitakse(nagu olen kuulnud). Ajateenistuse vältel pole õieti püssigi käes hoidnud.

Ega see pole üllatus tegelt, Eestis ju väga palju erinevaid pataljone. Mõned karmimad, mõned leebemad.

[Crash 0]

Ma siis hetkel teenistuses, tulin 04.01.10. Nüüdseks noorteaeg seljataga ja passimist on nii palju, et ise ka ei usu. Päeval kell 16.30 hakkab vaba aeg ja sellega ei ole siin midagi peale hakata. Käid jõusaalis ära ja vahid õhtu otsa filme - "väljaõpe". Selle niiöelda väljaõppe, mis me siit saame, oleks võinud esimese 3 kuuga ära anda ning meid reservi saata.

Täielik ajaraisk!

Edu neile, kes 70 päeva pärast tulevad!

[seedorf90 0]

Ma siis hetkel teenistuses, tulin 04.01.10. Nüüdseks noorteaeg seljataga ja passimist on nii palju, et ise ka ei usu. Päeval kell 16.30 hakkab vaba aeg ja sellega ei ole siin midagi peale hakata. Käid jõusaalis ära ja vahid õhtu otsa filme - "väljaõpe". Selle niiöelda väljaõppe, mis me siit saame, oleks võinud esimese 3 kuuga ära anda ning meid reservi saata.

Täielik ajaraisk!

Edu neile, kes 70 päeva pärast tulevad!

kus kohas sa aega teenid praegu?

[matti 8]

Sul oli siis seal eriti mugav elu. Nagu eelpool mainiti, väga "tüütu" asi see sõjavägi ja tasub äraproovimist. Kuid kas tüütuks saab lugeda ka seda, et nädalaid(va nädalavahetus, siis oli elu kasarmus või peale noorteaega kodus) pidi metsas aega veetma, ükskõik mis ilm ka ei olnud. Tuli vihma või rahet, vahet polnud. Tuli oma telkmantli all öö üle elada. Paremal juhul ühistelgis. Aga ega eriti palju und ei olnudki, nii et unest ei saagi palju head rääkida. Ja need rännakud, mudas, poris, vihmas, kõhust saati vees sulpamised täisvarustusega ja siis veel talveperiood. Kui elasid oma sõjaväeelu üle, jäid paljudele ikka mingisugused tüsistused, kellel seljahädad, kellel põlveprobleemid, kellel uneprobleemid. Teeb ikka meheks küll või kui mitte meheks siis tunne on kohe mehisem, et nii palju nussi sai ning sai üle elatud. Aga on asju millest saab küll elulõpuni rääkida.

Lihtne on see ajateenija elu, kui päev läbi kasarmus mune laiaks istud, telekat vaatad või pleistat mängitakse(nagu olen kuulnud). Ajateenistuse vältel pole õieti püssigi käes hoidnud.

Ega see pole üllatus tegelt, Eestis ju väga palju erinevaid pataljone. Mõned karmimad, mõned leebemad.

Teenisid jalaväes ?

[Tetz 0]

olin ka jalaväes ja ütleks et mul küll mingit niisama passimist ei olnud- seda sõna otseses mõttes. Noorteaeg oli lihtsalt ootus mil saaks magama ja jalad varna, naki aeg ka sai valu kui palju metsas ja kui tuli hiljem veel enda noored välja koolitada siis ütleme et jamamist oli rohkem kui kyll. Aga samas laagrid olid vinged nt Sirgala laskelaager kus ikka öösel täristada oli äge, Kevadtorm ka oli üsna huvitav, kuigi kontakti saime vähe. Minu poolt on küll soovitus ikkagi ära käia ja näha ka siukest laadi elu, kus saab ennast proovile panna ja näha kus maale oled valmis välja minema ja võin öelda et paljud ei suutnud lõpuni minna. prooviti igasuguste hädadega ära saada ja kui ei saadud siis tehti kõik endast olenev et kõigile pinda käia.

[-Egert 22]

Kevatorm oli meil, Sidepataljonis, küll üsnagi lebo..Olid erinevad raadiosidepunktid, natuke veeti kaablit, koliti, veeti jälle natuke ja passiti. Ise olin enamjaolt staabis, tegemist oli pmst vaid siis kui oli hüpe, laager kokku ja uuesti paika (maskeerimine oli see kõige tüütum), ülejäänud aja passisime telgis oma läpakatega netis või vaatasime filme.

[roman00 0]

Sain see aasta sõjaväest kõverselgsusega ära, oli endalegi üllatuseks, et selline asi mul.