Jump to content
masterofceremony

Mõtisklusi ...

Recommended Posts

Pühap. saab siis aasta täis, kui keerasin oma järelejäänud elus uue - puhta, mõnede jaoks ka suht maniakaalse, lehekülje. Mis siis aasta jooksul muutunud on? Vast kõige tähtsam on enesetunne, mis on stabiilselt suhteliselt hea - kadunud on selline pidev zombi tunne, mis enne pea igapäevaseks oli muutunud. Tervis, millega võis eelnevalt juba rahule jääda, on siiamaani olnud laitmatu, kui välja arvestada mõned vigastused trennis. Toidu peale kulub iga kuu täpselt ühe palju raha. Alkoholist, pubi- ja kräptoidust olen peaaegu loobunud, sellest ülejäänud finantsi paigutan toidulisanditesse ja varustusse.

Nüüd siis aga selle juurde, et psühholoogiliselt on see tegelikult suht kurnav. Kuna väiksena olen kasvanud üles vaadates He-Mani multikaid, Rocky, Commando, Terminator, Rambo jne filme ja neid sealjuures täiega fännanud, siis ajusopis on siiski talletunud ideaalina selline suhteliselt kollilik keha, mille poole nö püüelda. Ei möödu päevagi, kus ei kiru ennast, et miks küll varem ennast kätte ei võtnud. Mis teha noor ja loll olin. Vahest tundub küll, et testo tase vist juba nulli lähedale jõudnud :D, tee mis tahad, no krt ei saa ennast kasvama. Ei saa ma muidugi väita, et pole enda jaoks heas vormis, sest arvatavasti on mul hetkel kogu eelneva elu parim vorm. Aga ikkagi ripub õhus küsimus: "Kui kaua see kõik aega võtab?". Kolliks ei saa niikuinii, arvan, et ei küündi Eesti parimate kulturistide tasemenigi. Aga kaua võtaks hetkel enda keha maksimumini viimine, arvestades, et toitumine ja treening on korras? Selle koha pealt pean siiski hakkama otsima personaaltreenerit, kellega vähemalt E-Maili või MSN'i teel normaalselt suhelda ja asjade üle konsulteerida saaks (Olen avatud pakkumistele.). Sest ma ise arvan, et ma pushin ennast liiga palju ja ei puhka piisavalt. Praegune nn "koostöö" Otiga ei suju kahjuks üldse. Kuna vanust juba on, siis plahvatuslikule jõu või massi kasvule loota ei saa. Ise olen arvestanud ca optimistlikud 10 aastat, nii et 9 aastat veel rassimist.

Teine küsimus, mille üle juurdlen vahest on: "Miks ma seda teen?". Enamus vastaks sellele, et teen naiste pärast. Minu käest küsivadki seda enamasti just naistuttavad, lisades lõppu: "See on ju kole.". Aga kui naistele ei meeldi kulturisti keha, siis miks mehed ikka veel sellega tegelevad? Siinkohal saangi ma öelda, et teen seda eelkõige iseenda enesetunde ja "väärastunud" ideaali nimel. Sellest tulenebki see, et mõned mu hobi ja sellesse pühendumist maniakaalseks peavad.

Kas leian siit ka mõttekaaslasi, kes samade teemade üle isekeskis arutanud on? Või näiteks treeneri, kes võtaks vaevaks juhendada ja aidata mind mu vana ja väsinud keha ehitamisel.

Kas on keegi sama hilja alustades kuhugile jõudnud? Ei mõtle siinkohal lavale jõudmist, vaid pigem jõudnud enda jaoks rahuldava tulemuseni.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Praegune nn "koostöö" Otiga ei suju kahjuks üldse. Kuna vanust juba on, siis plahvatuslikule jõu või massi kasvule loota ei saa. Ise olen arvestanud ca optimistlikud 10 aastat, nii et 9 aastat veel rassimist.

" Olen elu jooksul käinud tuhande erineva spetsialisti juures, kes on kõik mulle eri juttu rääkinud, seda informatsiooni on peas nii palju, et vahel on tõesti üle visanud."

Kaia Kanepi

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Minu isiklik arvamus on, et põhimass, mis loomulikult geenide abil võimalik on saavutada, tuleb suht kiiresti. Oma 5 aastat, eeldades, et treening ja toitumine on ka vastav. Hiljem tulev mass on väga vaevaline ja pigem rohkem reljeefi andev. Eks geneetika paneb asjad paika.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Pühap. saab siis aasta täis, kui keerasin oma järelejäänud elus uue - puhta, mõnede jaoks ka suht maniakaalse, lehekülje. Mis siis aasta jooksul muutunud on? Vast kõige tähtsam on enesetunne, mis on stabiilselt suhteliselt hea - kadunud on selline pidev zombi tunne, mis enne pea igapäevaseks oli muutunud. Tervis, millega võis eelnevalt juba rahule jääda, on siiamaani olnud laitmatu, kui välja arvestada mõned vigastused trennis. Toidu peale kulub iga kuu täpselt ühe palju raha. Alkoholist, pubi- ja kräptoidust olen peaaegu loobunud, sellest ülejäänud finantsi paigutan toidulisanditesse ja varustusse.

Nüüd siis aga selle juurde, et psühholoogiliselt on see tegelikult suht kurnav. Kuna väiksena olen kasvanud üles vaadates He-Mani multikaid, Rocky, Commando, Terminator, Rambo jne filme ja neid sealjuures täiega fännanud, siis ajusopis on siiski talletunud ideaalina selline suhteliselt kollilik keha, mille poole nö püüelda. Ei möödu päevagi, kus ei kiru ennast, et miks küll varem ennast kätte ei võtnud. Mis teha noor ja loll olin. Vahest tundub küll, et testo tase vist juba nulli lähedale jõudnud :D, tee mis tahad, no krt ei saa ennast kasvama. Ei saa ma muidugi väita, et pole enda jaoks heas vormis, sest arvatavasti on mul hetkel kogu eelneva elu parim vorm. Aga ikkagi ripub õhus küsimus: "Kui kaua see kõik aega võtab?". Kolliks ei saa niikuinii, arvan, et ei küündi Eesti parimate kulturistide tasemenigi. Aga kaua võtaks hetkel enda keha maksimumini viimine, arvestades, et toitumine ja treening on korras? Selle koha pealt pean siiski hakkama otsima personaaltreenerit, kellega vähemalt E-Maili või MSN'i teel normaalselt suhelda ja asjade üle konsulteerida saaks (Olen avatud pakkumistele.). Sest ma ise arvan, et ma pushin ennast liiga palju ja ei puhka piisavalt. Praegune nn "koostöö" Otiga ei suju kahjuks üldse. Kuna vanust juba on, siis plahvatuslikule jõu või massi kasvule loota ei saa. Ise olen arvestanud ca optimistlikud 10 aastat, nii et 9 aastat veel rassimist.

Teine küsimus, mille üle juurdlen vahest on: "Miks ma seda teen?". Enamus vastaks sellele, et teen naiste pärast. Minu käest küsivadki seda enamasti just naistuttavad, lisades lõppu: "See on ju kole.". Aga kui naistele ei meeldi kulturisti keha, siis miks mehed ikka veel sellega tegelevad? Siinkohal saangi ma öelda, et teen seda eelkõige iseenda enesetunde ja "väärastunud" ideaali nimel. Sellest tulenebki see, et mõned mu hobi ja sellesse pühendumist maniakaalseks peavad.

Kas leian siit ka mõttekaaslasi, kes samade teemade üle isekeskis arutanud on? Või näiteks treeneri, kes võtaks vaevaks juhendada ja aidata mind mu vana ja väsinud keha ehitamisel.

Kas on keegi sama hilja alustades kuhugile jõudnud? Ei mõtle siinkohal lavale jõudmist, vaid pigem jõudnud enda jaoks rahuldava tulemuseni.

Naiste kohapealt niipalju(ja üldse masside arvates) on kulturisti keha kole.. Kulturist : Ronnie Coleman jne.

Kuid on võimalik mõõduga massi ja hea reljeefiga vallutada minu arust väga palju südameid, meie seebiseriaalid on ju täis selliste kehadega mehi ning ma ei kuule ühtegi kurtvat tooni nende üle?

Eks arvamusi käib ikka äärest ääreni, aga et Colemani tasemele jõuda peab olema ikka super geneetika ning 24/7 mitu,mitu aastat täit pühendumist..

Mina arvan, et hea massi, piisava reljeefi ning hea vormiga on elu parem, kenam naine jne jne.;)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Naiste kohapealt niipalju(ja üldse masside arvates) on kulturisti keha kole.. Kulturist : Ronnie Coleman jne.

Kuid on võimalik mõõduga massi ja hea reljeefiga vallutada minu arust väga palju südameid, meie seebiseriaalid on ju täis selliste kehadega mehi ning ma ei kuule ühtegi kurtvat tooni nende üle?

Eks arvamusi käib ikka äärest ääreni, aga et Colemani tasemele jõuda peab olema ikka super geneetika ning 24/7 mitu,mitu aastat täit pühendumist..

Mina arvan, et hea massi, piisava reljeefi ning hea vormiga on elu parem, kenam naine jne jne.;)

Treenitud keha on küll kena, pole kahtlust, kuid selleks, et eluga rahul olla, ei pea olema tippsportlane. Kui meesterahvas on tore ja muidu OK, siis on lööki ka naiste seas. See ju ammu teada tõde, et mehed armastavad silmadega, aga naised hoopis kõrvadega :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui ma hakkasin jõusaalis trenni tegema, siis sain kohe esimesel kuul 29, nüüd kuu aega tagasi 31.

Mõtlesin isegi, et ikka kahju, et kunagi varem pihta ei hakanud. Mingil määral kodus hantlitega tegin midagi nooremalt, aga siis jäi asi soiku.

"Kolliks" pole veel loomulikult saanud selle 2 aastaga ja ega ei saagi, "kolle" ehitatakse natuke teiste ainete peal. ;) Samas ega eesmärgiks ei ole ka saavutada oma naturaalne maksimum lihaskasvus vms, kulturismivõistlustest küll osa võtta ei plaani. Samas ikka on plaan veel pingutada ja edasi areneda.

Tervis on küll paremaks läinud, varem olin üsna mitu korda aastas külmetushaiguste/viiruste vms-ga haiguslehel, nüüd ei ole üle aasta mitte kordagi olnud (esimesel treeningu-poolaastal olin, sest võtsin kaalu liiga kiiresti maha ja olin ka ületreeningus).

Algul kaalusin u. 95-96 kg, siis hakkasin kiiresti maha võtma (8-9 kg 2 kuuga) ja vahepeal kaalusin 86,5 kg. Siis sain aru, et söön liiga vähe ja hakkasin kaalu tõstma. Hetkel kaal täpselt 100 kg. Pekki muidugi on sikspäkist on asi kaugel, aga ma ei tunne, et see hetkel probleem oleks. :D Veidi tahaks küll vähemaks võtta pikemas perspektiivis, natuke üle 90 (91-92) oleks väga hea.

Muudetud kasutaja Capricorn poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mike Mentzer väidab ühes enda raamatus, et tema treeningmeetodeid kasutades saavutab inimene enda maksimaalse naturaalse potentsiaali 1-2 aastaga. ;)

Edu!

Mul on kuskilt meelde jäänud, et sa oled Mike kavu kasutanud. Ise kasutasin ka umbes 6 kuud HIT-i õigemini Consolidation Training Program'i, mis siis sain raamatust "The Wisdom of Mike Mentzer". Kahjuks praegu on treeningud kaootiliseks läinud, kuid selle vea ma parandan varsti. Siiski tahtsin puhtalt uudishimust küsida, et kuidas sinu puhul HIT toimis ja mida pead puudusteks/plussideks. Ise nägin teatud viga (vb on seda vale veana käsitleda ning siiski peaks seda vast enda veaks rohkem lugema) ülesöömises, nimelt päevane kaloraaž peaks sellise treeninguga ikka tunduvalt väiksem olema kui niiöelda "traditsioonilise" meetodiga treenides. Teiseks pani tähele, et ma ei saanud aru või ei suutnud siis vb saavutada sellist intensiivsust, kui oli nõutud, kuigi peab möönma, et jõu ja lihaste arvelt oli juurdekasv päris suur.

Kokkuvõtvalt sooviksin sinu arvamust :D . Samuti huvitaks, kas sellist treeningmeetodit võiks kombineerida ka HIIT-iga rasvapõletust silmas pidades.

Muudetud kasutaja veinikaarija poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
" Olen elu jooksul käinud tuhande erineva spetsialisti juures, kes on kõik mulle eri juttu rääkinud, seda informatsiooni on peas nii palju, et vahel on tõesti üle visanud."

Kaia Kanepi

Mul oleks vaja lihtsalt aegajalt kellegiga konsulteerida. Ott pani mul paika toitumise ja treeningkava (mida ma olen enda jaoks mugandanud). Kui teha erinevaid tsükleid, siis on vaja ju ka erinevalt toituda. Olekski vaja enda sõnadele ja ideedele kinnitust või siis ümberlükkamist, põhimõtteliselt arutada teadjama inimesega vahest arengust, järgmistest sammudest jne. Siiani kõik enda sisetunde järgi teinud, aga praegu sisetunne üteb, et midagi teen valesti, aga ei tea mida.

Mike Mentzer väidab ühes enda raamatus, et tema treeningmeetodeid kasutades saavutab inimene enda maksimaalse naturaalse potentsiaali 1-2 aastaga. ;)

Edu!

Eks igal inimesel ole omad meetodid, see 1-2 aasta teema tundub natuke kahtlane. Samas Butterfly absiga saad endale väidetavalt sixpack'i kolme kuuga :D

Minu isiklik arvamus on, et põhimass, mis loomulikult geenide abil võimalik on saavutada, tuleb suht kiiresti. Oma 5 aastat, eeldades, et treening ja toitumine on ka vastav. Hiljem tulev mass on väga vaevaline ja pigem rohkem reljeefi andev. Eks geneetika paneb asjad paika.

Arvan, et see 5-e aasta teema on tüki maad reaalsem. Üritangi praegu omale geenide poolt kaasa antud heale "raamile" jälle kaubanduslikku välimust anda.

Naiste kohapealt niipalju(ja üldse masside arvates) on kulturisti keha kole.. Kulturist : Ronnie Coleman jne.

Kuid on võimalik mõõduga massi ja hea reljeefiga vallutada minu arust väga palju südameid, meie seebiseriaalid on ju täis selliste kehadega mehi ning ma ei kuule ühtegi kurtvat tooni nende üle?

Eks arvamusi käib ikka äärest ääreni, aga et Colemani tasemele jõuda peab olema ikka super geneetika ning 24/7 mitu,mitu aastat täit pühendumist..

Mina arvan, et hea massi, piisava reljeefi ning hea vormiga on elu parem, kenam naine jne jne.:(

Kulturist = samuti ka Kiivikas ja Kalmus. Ei pea silmas üldse profikulturiste laiast maailmast, sest see pidavat juba õudukas olema :D Kahjuks pole eriline seebikate vaataja ja ei oska selle koha pealt kaasa rääkida. Samas niipalju, kui ma naise kõrvalt neid näinud olen, siis ei ole küll ühtegi sellist lihaselisemat näitlejat eesti seebiseriaalides (M-Klubi, Õnne 13, Küla keset linna) näinud.

Kui ma hakkasin jõusaalis trenni tegema, siis sain kohe esimesel kuul 29, nüüd kuu aega tagasi 31.

Mõtlesin isegi, et ikka kahju, et kunagi varem pihta ei hakanud. Mingil määral kodus hantlitega tegin midagi nooremalt, aga siis jäi asi soiku.

"Kolliks" pole veel loomulikult saanud selle 2 aastaga ja ega ei saagi, "kolle" ehitatakse natuke teiste ainete peal. ;) Samas ega eesmärgiks ei ole ka saavutada oma naturaalne maksimum lihaskasvus vms, kulturismivõistlustest küll osa võtta ei plaani. Samas ikka on plaan veel pingutada ja edasi areneda.

Tervis on küll paremaks läinud, varem olin üsna mitu korda aastas külmetushaiguste/viiruste vms-ga haiguslehel, nüüd ei ole üle aasta mitte kordagi olnud (esimesel treeningu-poolaastal olin, sest võtsin kaalu liiga kiiresti maha ja olin ka ületreeningus).

Algul kaalusin u. 95-96 kg, siis hakkasin kiiresti maha võtma (8-9 kg 2 kuuga) ja vahepeal kaalusin 86,5 kg. Siis sain aru, et söön liiga vähe ja hakkasin kaalu tõstma. Hetkel kaal täpselt 100 kg. Pekki muidugi on sikspäkist on asi kaugel, aga ma ei tunne, et see hetkel probleem oleks. :D Veidi tahaks küll vähemaks võtta pikemas perspektiivis, natuke üle 90 (91-92) oleks väga hea.

Ma kunagi käisin kergejõustikus, kuna aga sel ajal ei räägitud toitumisest suurt midagi, siis hakkas liiga hästi ja kiiresti lihas kasvama ja tänu sellele langesid tulemused ja muutusin kuidagi kohmakaks. Asi võis olla ka ületreeningus, kuna treener, nähes minus potentsiaali, pani mind "vanemate tegijatega" ühte punti. Siis mõtlesingi, et hakkan hoopis saalis keha ehitama. Ca aasta-kaks sa seda tehtud ja siis jäi kõik seisma, kuna oli vaja ju PIDU-NAISED-MUUSIKA ;). Ega jah kolliks siin eestis raske, kui mitte võimatu saada, ei ole lihtsalt seljataga töötavat keemialaborit :P. Mul kaaluga natu teised lood. Tulin 108 kilo pealt 100 peale alla ja nüüd põmst passin siin 100 kilo peal. Olen käinud 2x 96kg peal ära ja peale seda kreatiiniga 100 kg peale ja siis passin siin jälle mõnda aega. Njah sixpackist on ka mul asi kaugel, aga mitte püüdmatus kauguses. Treeningute algusest siiani olen kaotanud vööümbermõõdus 18 cm, ca sama palju veel ja ongi korralik tulemus olemas ;)

Samas tuleb endale püstitada kättesaamatuid eesmärke, siis on võimalik üldse kuhugi püüelda ja jõuda ;)

Küll tuli pikk quote'dega teema, aga nii lihtsam aru saada, kui oleksin kõik üksteiseotsa kirjutanud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mul oleks vaja lihtsalt aegajalt kellegiga konsulteerida. Ott pani mul paika toitumise ja treeningkava (mida ma olen enda jaoks mugandanud). Kui teha erinevaid tsükleid, siis on vaja ju ka erinevalt toituda. Olekski vaja enda sõnadele ja ideedele kinnitust või siis ümberlükkamist, põhimõtteliselt arutada teadjama inimesega vahest arengust, järgmistest sammudest jne. Siiani kõik enda sisetunde järgi teinud, aga praegu sisetunne üteb, et midagi teen valesti, aga ei tea mida.

Foorumis saad ju konsulteerida erinevate inimestega.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×