Xero 0 Report post Posted April 22, 2011 Kui endal oli teema südamelihaste paksenemisega ( mitte oluliselt, aga siiski ), hakkasin rohkem rõhku panema aeroobsele. Mitte intensiivselt, vaid pigem ikka mahult. Kui aasta hiljem käisin uuesti ultrahelis, oli südamelihas peaaegu normaliseerunud ehk paksenemist ei olnud toimunud. Siit ka küsimus, et kui teha aeroobset treeningut mahult rohkem, tasakaalustab see anaeroobset ja on parem tervisele ? Eriti, kui võtta arvesse, et mul on kaasasündinud südamehäired. Muidugi võtsin ka anaeroobse treeningu intensiivsust vähemaks ja teen võimete piires isegi, siis kui enesetunne on väga hea. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 22, 2011 (edited) Tõenäoliselt tekivad jõutreeningust tingitud südamelihase paksenemisega probleemid vanemas eas. Nimelt koos lihasmassi kaoga kaotab massi ka südamelihas ja siis ei käi enam südameklapid korralikult.Siis see pole ju enam hüpertroofia, vaid atroofiaproobleem. Ja üldse, miks klapid korralikult käima ei peaks? Kõigil, kes hüpertroofiast on üle saanud, käivad korralikult.. Kust selline teooria pärineb?Tean isiklikult kahte, kellel seoses jõusaaliga 20selt paksenemine diagnoositi. Lisaks loe seda teemat. http://forums.fitness.ee/index.php?showtop...mp;#entry295647Ja jälle üks näide juures---Xero-peaks tasakaalustama kül. Edited April 22, 2011 by gmaster Share this post Link to post Share on other sites
Archangel 482 Report post Posted April 22, 2011 Ideaalne lahendus on kindlasti mõõdukalt kõike teha. Aeroobset, anaeroobset ning HIIT-d kasutada samuti.Samamoodi nagu tavalisi lihaseid ei ole mõtet ainult ühe nurga alt töödelda samade harjutustega - vajab ka süda maximaalseks arenguks ikka erinevaid lähenemisi. Tehes kõike piisavalt, saad endale tugeva, suuremahulise ning vastupidava südame. Muidugi need, kes mitte midagi ei tee saavad tunduvat kasu juba ükskõik millisest treeningust. Parem kui mitte midagi. Share this post Link to post Share on other sites
Mait1234 0 Report post Posted April 22, 2011 Siis see pole ju enam hüpertroofia, vaid atroofiaproobleem. Ja üldse, miks klapid korralikult käima ei peaks? Kõigil, kes hüpertroofiast on üle saanud, käivad korralikult.. Kust selline teooria pärineb?Mäletan seda teemast seoses Arnold Schwarzeneggeri südameoperatsioonidega. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 22, 2011 Mäletan seda teemast seoses Arnold Schwarzeneggeri südameoperatsioonidega.Sel puhul pole muud öelda kui seda, et tal vedas, et varem probleeme ei tekkinud selle paksenenud südamega. Aga väita et need tekivad ainult vanemas eas, ja seda ainult 1 artikli põhjal on ikka väga väär. Share this post Link to post Share on other sites
Archangel 482 Report post Posted April 22, 2011 Sel puhul pole muud öelda kui seda, et tal vedas, et varem probleeme ei tekkinud selle paksenenud südamega. Aga väita et need tekivad ainult vanemas eas, ja seda ainult 1 artikli põhjal on ikka väga väär. Kas Arnolding polnud mitte kaasasündinud südamedefekt? Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 22, 2011 Kas Arnolding polnud mitte kaasasündinud südamedefekt? Nendes paaris artiklis, mis mina leidsin ja lugesin, räägiti tõesti kaasasündinud defektist. Ei viitsi rohkem otsida ja uurida, pole päris teemasse praegu. Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Aga on siis kellelgi andmeid selle kohta, et jõualade veteranidel on rohkem südameintsidente kui aeroobikaveteranidel?Siin on segavaid tegureid muidugi palju (jõualasid eelistavad massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid, kellel on ilmselt kogu füsioloogia teistsugune). Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Kas Arnolding polnud mitte kaasasündinud südamedefekt? Xerol ilmselt ka... "kaasasündinud südamehäired". Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 25, 2011 Aga on siis kellelgi andmeid selle kohta, et jõualade veteranidel on rohkem südameintsidente kui aeroobikaveteranidel?Siin on segavaid tegureid muidugi palju (jõualasid eelistavad massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid, kellel on ilmselt kogu füsioloogia teistsugune).Usun, et päris paljud "massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid" olid enne jõualade harrastamist kõrendid või täiesti keskmised... Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Usun, et päris paljud "massiivsemad ja sageli rammusamad tüübid" olid enne jõualade harrastamist kõrendid või täiesti keskmised...Ma küll ei usu Ega kehatüüp pole tuulelipp. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 25, 2011 Ma küll ei usu Ega kehatüüp pole tuulelipp.Mõnes mõttes on küll. Keha kohaneb sellele, mis teed. Mõnel paremini, mõnel halvemini. Lurichki olevat kõrend olnud alguses, mina olin keskkooli lõpus veel hullem kõrend kui praegu (-17kg) Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Pontsast kõrendiks pole veel keegi saanud. Kõrendist pontsaks vananemise käigus on. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted April 25, 2011 Pontsast kõrendiks pole veel keegi saanud. Kõrendist pontsaks vananemise käigus on.Kindlasti keegi on. Üldse nende kehatüüpide järgi jagamine on natuke pseudovärk minumeelest - pole piisavalt täpseid juhiseid nende määramiseks, nii et käib umbkaudu, nagu inimene ise tahab.Ahjaa, pontsast kõrendiks. Share this post Link to post Share on other sites
Archangel 482 Report post Posted April 25, 2011 Minu meelest on need kehatüübid pigem inimese enda tegevusena välja kujunenud.Kõik klassivennad, kes mul kõrendid olid - olid ikka need, kes palju aeroobset sporti tegid. A'la jalgpall. Paksukesed need, kes rohkem tuupisid. Ning keskpärase välimusega need, kes kõike omajagu tegid. Ning praegugi on sama trend näha. Need mu tuttavatest, kes pole sporti teinud on paksukesed ja vormist väljas. Need, kes rohkem jalgpalli huvilised on suhtkoht kõrendid. Ning, kes jõutrennist huvituvad on suured poisid. Ning siis on veel vahepealsed inimesed kelle välimus on selline "keskmine". Ei istuta perset laiaks, kuid ei tehta ka erilist trenni. Ning niipalju kui olen erinevate inimestega trenni teinud on ka selgelt näha, et ka kõige kõrendim inimene võtab metsikult massis juurde, kui talle veidi toitumist selgemaks teha ning trennis taga piitsutada. Ning ka pontsakad suudavad väga edukalt rasvmassi vähendada kui ainult vaeva näevad.Samas vbl tõesti on siis geneetikaga paika pandud, et neil ongi sellistele kehatüüpidele vastav "Mõistus ja iseloom". Ehk pontsakad ongi sellised just seetõttu, et eluviis ei ole piisavalt sportlik - ning see "eluviis" on juba geneetikaga kaasa antud, et inimene on pigem vähemaktiivne ning seetõttu ka pontsakas. Äh... ei tea.Seni olen uskunud, et ikka "keskkond ja üleskasvatus" määrab suuresti ära selle milliseks kujuneb meie mõttemaailm. Ei tahaks väga uskuda, et mingi kehatüüp määrab ära, kas ma viitsin sporti teha või mitte. Ning seetõttu kujuneb ka minu enda mõttemaailm ja tegevusviisid sellisteks, mis kehatüüpi toetavad. (Paksukestel rohkem vaimne, kõrenditel aeroobne eluviis ning keskmikel huvi veidi kõige vastu). Spekuleerida võib ju palju, aga üldjoontes usun, et "raam" (luude-ehitus, lihaskinnitused, pikkus) on ka ainukesed asjad mis pea täiesti meie kontrolli alt väljas. Ning paksuks, kõrendiks või lihaseliseks suudavad meist kõik ennast vormida. Tuleb ainult vaeva näha ning teada mida teed. Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Kindlasti keegi on. Üldse nende kehatüüpide järgi jagamine on natuke pseudovärk minumeelest - pole piisavalt täpseid juhiseid nende määramiseks, nii et käib umbkaudu, nagu inimene ise tahab.Ahjaa, pontsast kõrendiks.Ma ei usu et ta tasakaaluolek muutus ja ma räägin just sellest.Ja ega bioloogilistes süsteemides mingit väga ranget süsteemi luua ei saagi, segadust on liiga palju. Share this post Link to post Share on other sites
AlanBStard 126 Report post Posted April 25, 2011 Minu meelest on need kehatüübid pigem inimese enda tegevusena välja kujunenud.Kõik klassivennad, kes mul kõrendid olid - olid ikka need, kes palju aeroobset sporti tegid. A'la jalgpall. Paksukesed need, kes rohkem tuupisid. Ning keskpärase välimusega need, kes kõike omajagu tegid. Ning praegugi on sama trend näha. Need mu tuttavatest, kes pole sporti teinud on paksukesed ja vormist väljas. Need, kes rohkem jalgpalli huvilised on suhtkoht kõrendid. Ning, kes jõutrennist huvituvad on suured poisid. Ning siis on veel vahepealsed inimesed kelle välimus on selline "keskmine". Ei istuta perset laiaks, kuid ei tehta ka erilist trenni. Ning niipalju kui olen erinevate inimestega trenni teinud on ka selgelt näha, et ka kõige kõrendim inimene võtab metsikult massis juurde, kui talle veidi toitumist selgemaks teha ning trennis taga piitsutada. Ning ka pontsakad suudavad väga edukalt rasvmassi vähendada kui ainult vaeva näevad.Samas vbl tõesti on siis geneetikaga paika pandud, et neil ongi sellistele kehatüüpidele vastav "Mõistus ja iseloom". Ehk pontsakad ongi sellised just seetõttu, et eluviis ei ole piisavalt sportlik - ning see "eluviis" on juba geneetikaga kaasa antud, et inimene on pigem vähemaktiivne ning seetõttu ka pontsakas. Äh... ei tea.Seni olen uskunud, et ikka "keskkond ja üleskasvatus" määrab suuresti ära selle milliseks kujuneb meie mõttemaailm. Ei tahaks väga uskuda, et mingi kehatüüp määrab ära, kas ma viitsin sporti teha või mitte. Ning seetõttu kujuneb ka minu enda mõttemaailm ja tegevusviisid sellisteks, mis kehatüüpi toetavad. (Paksukestel rohkem vaimne, kõrenditel aeroobne eluviis ning keskmikel huvi veidi kõige vastu). Spekuleerida võib ju palju, aga üldjoontes usun, et "raam" (luude-ehitus, lihaskinnitused, pikkus) on ka ainukesed asjad mis pea täiesti meie kontrolli alt väljas. Ning paksuks, kõrendiks või lihaseliseks suudavad meist kõik ennast vormida. Tuleb ainult vaeva näha ning teada mida teed. Ma arvan et inimesed valivad füüsilise tegevuse sageli organismi, sh aju eripära järgi. Leidub muidugi mõlemasuunalist mõjutamist aga ilmne on et eeldustel põhineval valikul on piisav roll, et tekitada mahukat segadust uurimistulemustesse, kui hakata uurima hobispordialade valiku tervisemõju.Sellegipoolest usun et sellised uuringud oleks huvitavad. Share this post Link to post Share on other sites
Genuine 0 Report post Posted October 31, 2013 On kellelgi veel kogemusi hüpertroofiaga ? Kuidas ravisite, millist sporti tegite, kui kiiresti seis paranes jne ? Share this post Link to post Share on other sites
