Jump to content
matti

Südamelihase paksenemine

Recommended Posts

Tervist!!Viimasel ajal olen hakanud arendama ka vastupidavust.Aga mitte aeroobsust.Nimelt näevad minu vastupidavusharjutused vlja sellised,et heal juhul jätkub seal mind minutiks.Seega teen hoopis anaeroobset.Ise mul ka tundub,et nii peakski jätkama,kuna anaeroobset-lühikest-jõulist vastupidavust on rohkem vaja kui pikka-aeroobset.Kas on võimalik,et selline tegevus ka südamele pikemas perspektiivis halvasti võib mõjuda,hetkel tundub,et vastupidi,süda on tugev ja muidu hea olla.

Kõik kommentaarid on oodatud :ph34r:

Muudetud kasutaja matti poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

anaeroobsega peaks südamelihas minema hüpertroofiasse, sest on vaja ühe löögiga rohkem verd kehas pumbata, see on iseenesest hea asi, aga kui südamelihas on liiga suur, hakkavad klapid läbi laskma.Anaeroobsega lähevad südame seinad paksemaks, aeroobsega need avaused seal sees.

Muudetud kasutaja maximus89 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere Oldman

Anna palun veidi nõu. Paar konkreetset küsimust..

1. Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.

2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine? On see kasulik, kahjulik?

Aitäh.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tere Oldman

Tere.

2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine?

Lihtsamalt võib vist põhjendada nii...

Et südamelihase eesmärgiks on veri kehas liikuma panna, ja mida tugevam see lihas on, seda kiiremini ta verd liikuma paneb. Ja siis kui see lihas pakseneb, siis ongi see sellest, et on vajadus kiiremini verd liigutada. Et kui treenida rohkelt kõrgel pulsil, siis ongi vajadus verd kiiresti liigutada töötavatesse lihastesse ja mujale, ja siis sellise treeningu tagajärjel see lihas kasvabki/pakseneb. Teine põhjus paksenemiseks oleks siis, kui veresooned on umbes kolesteroolist või muul viisil kuidagi nede läbilaske võime on ebapiisav, sel juhul on jälle vereringe häiritud, lihastesse ja mujale ei jõua ajaühiku jooksul piisavalt verd, kuna veresooned lihtsalt on õhukesed ja nende kaudu piisavalt verd sama aja/kiiruse jooksul enam ei saa transportida, sel juhul tuleks kiiremaks verevoolu neis veresoontes muuta, ja selleks südamelihas peab kiiremini verd pumpama, ja see on taas "trenn" lihasele ja ta pakseneb/tugevneb. Et siis v-b sul on ahenenud veresooned, või, oled liiga intensiivselt südant koormanud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Tere Oldman

Anna palun veidi nõu. Paar konkreetset küsimust..

1. Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.

2. Millega saavutatakse südamelihase paksenemine? On see kasulik, kahjulik?

Aitäh.

kui juba oldmani eest ots lahti tehti, siis ma vastan ka (II küsimuse II poolele)

südamelihase paksenemine on sportlaste puhul täiesti loomulik nähtus - seda muidugi mingi piirini. teatud piirist ei suuda närvisignaal enam lihast nii hästi läbida ning võivad tekkida rütmihäired.

aga selle piiri teadasaamiseag on küll paras tegu - tavaarsti juures ultrahelis käies tembeldatakse vist kõik sportlased haigeteks ning kuulutatakse neile kurja tulevikku. peamiselt soovitatakse intensiivsed treeningud lõpetada ning asuda tervisesporti tegema - selliseid nõuandeid olen saanud nii mina ise kui ka vist kõik mu sportlastest tuttavad kellelt olen antud teema kohta küsinud. tavameditsiini seisukohalt ongi päris paljud sportlased suhteliselt haiged inimesed (mida mõned meist ka tegelikult on).

vastukaaluks sellele - kõik uuringud, mis tehtud spordimeditsiiniasutustes (samal ajavahemikul teise arvamuse saamiseks) on andnud tulemuseks, et kõik on väga hea ning jätka treeningutega samas vaimus.

eks siin tuleb mängu jälle kaine mõistus, et teada saada kust maalt on treening üle piiri läheb. sümtomeid, mis ületreeninguga kaasnevad ning ilmnevad enne südame rütmihäireid (kui tegemist on nö terve inimesega kes on teel enda "haigeks" treenimisele) on piisavalt: kurnatustunne, unehäired, isutus, kaalulangus, sportliku saavutusvõime langemine ning järjekindel tulemuste halvenemine.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Lihastes tekib ainevahetuse käigus laktaat e. piimhape. Mida intensiivsem on koormus, seda kõrgem on vere laktaadisisaldus. Kui see on üle 4 mmol/l nim. seda laktaatseks läveks ja saame nn. anaeroobse läve pulsi. Sellest kiirema pulsiga treenimine on organismile suhteliselt tugeva mõjuga ja seda tuleb kasutada mõistlikes piires.

Laktaat tekib lihastes ja kandub vereringe kaudu südamesse. Laktaat toidab südant, aga pidurdab lihaste ainevahetust. Vere kõrge laktaadisisaldus pole otseselt tervisele kahjulik. Kahjulikuks muutub ta siis, kui pidevalt treenida üle oma võimete. Tihti ja suure laktaadi hulgaga treenides ei jõua südamelihas piisavalt taastuda ja välja võib kujuneda südamelihase ainevahetuse häire, mis vajab pikaajalist ravi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mis juhtub organismiga kui koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi ja nii kuid või isegi aastaid, mitte tehes kergemaid treeninguid pulsiga alla aeroobset lävi. Kas puhkepulss hakkab tõusma? Mis veel.

Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.

Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS - st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.

"koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi" tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?

Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta.. :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.

Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS - st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.

"koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi" tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?

Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta.. :lol:

Siis kui tunda annab, siis on juba jama majas, loe paar eelnevat postitust läbi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Puhkepulss ju peaks just langema. Maksimaalne SLS peaks tõusma. Loe seda.

Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS - st. Treening selles tsoonis parandab maksimaalset hapnikutarbimist, täiustub kardiorespiratoorne süsteem, laktaadi talumise ja ümbertöötamise võime, mis omakorda tähendab suuremat anaeroobset suutlikust ning kiiremat ja efektiivsemat taastumist.

"koguaeg treenida intensiivselt pulsiga ülalpool aeroobset lävi" tähendab mida? 3x nädalas 0,5-1h enda max SLS-ist 80-90%? Startides spurdid SLS kohe lakke ja cooldowni ei tee?

Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta.. :lol:

Jõutreening suurendab pigem vatsakesse massi kui mahtu. Sama maht pluss suurem koormus - süda peab lööma kiiremini ja kõvemini-seinakeste paksenemine.

Postitus teemast "ma teen küll nii ja vaadake kui hea mul on".

Loomulikult on inimesi, kes võivad süüa 1000g valku päevas, teha ainult anaeroobset ja süstida 50a ja süda ei ütle midagi, aga see ei tähenda, et need asjad kõigil nii on.

Ja just nagu enne öeldi, siis kui juba tunda annab, on jama majas. Mõni saab sellest hoiatuse ja muudab käitumist, mõni ei saa:)

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma teen peale jõusaali 2-3x nädalas jooksu 80-85% SLSist ja jooksmise tulemused lähevad aina paremaks. Startides ajan pulsi kiirelt käima ja ainsaks cooldowniks on paariminutiline venitus lõpus. Siiani kõik super. Ei oska nagu midagi karta.. :lol:

Venitus muuseas on veresoonkonna elastsusele väga hea. Ja veresoonte elastsusest sõltub südamelihase paksenemine. Olen justkui aru saanud et paksenemist on ka vähemalt kaht erinevat tüüpi ja jõutreeninguga kaasnev eriti negatiivne pole, aga seda peaksin natuke endale selgeks tegema.

Lisaks venitusele teevad sellele süsteemile head ka kreatiin ja Viagra... ilmselt siis ka teised PDE5 inhibiitorid. Algselt nad pididki südamerohud olema.

Ja 2000 IU/d D-vitamiini on ka hea.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Venitus muuseas on veresoonkonna elastsusele väga hea. Ja veresoonte elastsusest sõltub südamelihase paksenemine. Olen justkui aru saanud et paksenemist on ka vähemalt kaht erinevat tüüpi ja jõutreeninguga kaasnev eriti negatiivne pole, aga seda peaksin natuke endale selgeks tegema.

Lisaks venitusele teevad sellele süsteemile head ka kreatiin ja Viagra... ilmselt siis ka teised PDE5 inhibiitorid. Algselt nad pididki südamerohud olema.

Ja 2000 IU/d D-vitamiini on ka hea.

Uurisin veidi netist ning leidsin, et isegi 4000 IU/d D vitamiini võib vabalt ilma mingite vastunäidistusteta võtta ning avaldab rohkem positiivset mõju. Muidugi sõltuvalt inimesest. Kellel tase niigi kõrge on, see ei pea niipalju võtma. Samas kui rahakott kannatab siis miks mitte.

Arvestades vitamiini odavust (kes teab, see teab) siis võtan parem rohkem, kui vähem. B)

Tegelikult ohtlikud doosid algavad vist üldse alles 50 000 IU-st ning sedagi mitme kuu vältel. :D

Hetkel siis 4000 ID-d iga päev ja tunne one hea. Raske öelda, kas tervis paremaks läinud on, aga kehvemaks kindlasti mitte. :lol:

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mõni saab sellest hoiatuse ja muudab käitumist, mõni ei saa:)

Kuidas peaks muutma? Lisaks südamelihase tugevdamisele tegeleda ka mahu kasvatamisega ehk siis päris rahulik aeroobne treening kavva? Või lihtsalt kolima jooksudega 80-90% pealt 70-80% peale? HIIT peaks mõlemat koos arendama ja paistab väga hea kesktee olema?

Muudetud kasutaja Killhoven poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ma pole toidulisanditega eriti kursis. Millise tootega 2000/4000 IU/d D-vitamiini manustate?

Manninen'i D vit. 2000 IU tabletis. Hinnaks tuleb ca. 1kr vanas rahas tableti kohta. Purgis 700tbl. :lol: - ehk isegi 2tk võttes jätkub kenasti terveks aastaks.

Aga nagu ma aru saan siis lõpetatakse selle tootmine varsti ära. Vist jälle mingi ravimiametite kepp. Seekord vist Soomemaal vms. Igastähes vähemalt aasta lõpuni on mul varud olemas, seega hetkel võib rahulikult olla.

Seda olen muidugi lugenud, et õlilahus pidi kõige parem manustamise jaoks olema. Aga mnjah...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuidas peaks muutma? Lisaks südamelihase tugevdamisele tegeleda ka mahu kasvatamisega ehk siis päris rahulik aeroobne treening kavva? Või lihtsalt kolima jooksudega 80-90% pealt 70-80% peale? HIIT peaks mõlemat koos arendama ja paistab väga hea kesktee olema?

Kui ma päris aus olen, siis mulle tundub, et kui teha ainult anaeroobset ja HIITi, siis jääb kaalukauss ikkagi liiga sinna anaeroobse poole kallutatuks.

Kui veidi ringi vaadata, siis tundub et kulturistid vist väga HIITi ei teegi? Vanakoolimehed teevad aeglast aeroobset või ei tee üldse. Ott teeb korralikke aeroobseseansse, Kalmus, isegi HIITi fänn jrx hakkas aeroobset kõrvale tegema?

Venitamine on muidugi hea, ja seda peaks niikuinii tegema, ja sellest annab tuletada ka paksenemisele vastu toimivat efekti, mingi piirini. St. ainult sellest ikkagi minu silmis ei piisa.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kas nende teema ei või olla viitsimises või otseses vajaduse puudumises sellise kiire jooksu võime olemasoluks?

Ma siin natuke filosofeerisin veel enda teemal. Minu SLS tsoonid: 70% ~ 133, 80% ~ 152 ja 90% ~171. Paari viimase jooksuga on keskmine tulnud alla 155 peale. See on põhimõtteliselt anaeroobse alumine lävi. Eile jälgisin ja päris pikalt tihti jooksu ajal pulss 150 peal või isegi alla selle. Kui liiga lodevaks läks, andsin vahelduseks jälle natuke gaasi (155-160). Seega ma töötan anaeroobses tsoonis ca pool jooksu ning jooks ise ongi selline kõrgema pulsiga spordiala..

Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma tsiteerin ühest foorumist:

There are two categories of structural changes, known as concentric and eccentric hypertrophy, that take place in your heart as a result of how you train. Which category of hypertrophy you have plays a large role in your cardiac output and thus how well conditioned you are.

Eccentric hypertrophy is largely the result of high volume, low intensity, and low pressure training that typically takes place in endurance training programs. This kind of hypertrophy results in greater left ventricular volume and increased blood volume per stroke. This means that every time your heart beats itâ??s able to deliver a greater amount of blood and thus your resting and working heart rates are lower.(Longer duration, lower intensity/HR-LSD jogging, cycling)

Concentric hypertrophy primarily takes place under high load, higher intensity, high pressure (high resistance) training like that of Powerlifters, Weightlifters, and Wrestlers. Concentric hypertrophy means the heartâ??s walls are thicker, meaning they are able to contract with greater velocity, but the chamber volumes themselves are often not any larger than average.((usually)shorter duration/higher intensity - intervals)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Täpselt see sama teema, et kui teha anaeroobset trenni, siis suureneb südame maht ehk kui palju verd ühe lükkega soontesse voolab. Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. Maht jääb nagu tavainimesel ja selle kohta pole midagi halba öeldud. Ideaalis võiks olla jah mõlemad omadused ehk treenida nii ja naa. Samas miks peaks mul olema vaja mahtu suuremaks ajada ohverdades lihaseid?

Õnneks on siin juba mainitud, et mis probleemid võivad tekkida väga karmi treeningu tulemusena (loe eestpoolt). Vastukaaluks mainiks vana tõde, et anaeroobse treeninguga hävitad jälegi lihaseid (kiirust, power, maht), mis mulle ei lähe mitte.

Järelikult tuleb iga asjaga lihtsalt rahulikult võtta. Ma siis jooksen samuti pisut madalamal pulsil ja naudin edasi poweri kasvu B)

E:(ülalviidatud allikas)

Aeroobne tsoon (Aerobic Zone)

Kolmas intensiivsusaste on aeroobne tsoon, kus töö intensiivsuseks on 70-80% maksimaalsest SLS - st. See tsoon on sobivaim neile, kes treenivad vastupidavuse tõstmiseks ja suurendamiseks. Pidev aeroobne treening selles tsoonis parandab funktsionaalset võimekust, suurendab veresoonte läbimõõtu ja arvu, arendab kopsude ventilatsiooni, ning mingil määral täistub ka hapniku tarbimise võime. Suureneb südame löögimaht ning puhkeloleku SLS väheneb.

See omakorda tähendab südameveresoonkonna ja hingamissüsteemide täiustumist, suurenevad südame mõõtmed, jõud ja jõudlus.

No kulda väärt. Siia juurde natuke anaeroobset ja peaks väga hea saama. :lol:

Muudetud kasutaja Killhoven poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Täpselt see sama teema, et kui teha anaeroobset trenni, siis suureneb südame maht ehk kui palju verd ühe lükkega soontesse voolab. Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. Maht jääb nagu tavainimesel ja selle kohta pole midagi halba öeldud. Ideaalis võiks olla jah mõlemad omadused ehk treenida nii ja naa. Samas miks peaks mul olema vaja mahtu suuremaks ajada ohverdades lihaseid?

Õnneks on siin juba mainitud, et mis probleemid võivad tekkida väga karmi treeningu tulemusena (loe eestpoolt). Vastukaaluks mainiks vana tõde, et anaeroobse treeninguga hävitad jälegi lihaseid (kiirust, power, maht), mis mulle ei lähe mitte.

Järelikult tuleb iga asjaga lihtsalt rahulikult võtta. Ma siis jooksen samuti pisut madalamal pulsil ja naudin edasi poweri kasvu B)

E:(ülalviidatud allikas)

Aeroobne tsoon (Aerobic Zone)

Kolmas intensiivsusaste on aeroobne tsoon, kus töö intensiivsuseks on 70-80% maksimaalsest SLS - st. See tsoon on sobivaim neile, kes treenivad vastupidavuse tõstmiseks ja suurendamiseks. Pidev aeroobne treening selles tsoonis parandab funktsionaalset võimekust, suurendab veresoonte läbimõõtu ja arvu, arendab kopsude ventilatsiooni, ning mingil määral täistub ka hapniku tarbimise võime. Suureneb südame löögimaht ning puhkeloleku SLS väheneb.

See omakorda tähendab südameveresoonkonna ja hingamissüsteemide täiustumist, suurenevad südame mõõtmed, jõud ja jõudlus.

No kulda väärt. Siia juurde natuke anaeroobset ja peaks väga hea saama. :lol:

Loe nüüd uuesti läbi.

Mustvalgelt oli välja toodud, et südame maht suureneb AEROOBSEGA.

Eccentric hypertrophy is largely the result of high volume, low intensity, and low pressure training that typically takes place in endurance training programs. This kind of hypertrophy results in greater left ventricular volume and increased blood volume per stroke.

Tsiteerides sind: Kui treenida anaeroobselt, siis tugevnevad lihased ehk lükke jõud. (see on muide vererõhk)

Mis sa arvad, mis järgneb lihaste lihaste tugevnemisele? HÜPERTROOFIA.

Mahtu oleks vaja suuremaks ajada selleks, et süda suurenenud lihaste suurenenud verevajadusega hakkama saaks.

Aeroobse treeninguga on muide võimalik ka lihast kasvatada, kui õigesti toituda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kogu teema selles, et kirjutasin esimeses lauses kogemata "aeroobse" asemel "anaeroobne". B)

Igaks juhuks küsin üle, et anaeroobse treeningu all mõtleme ennekõike sporti 70-80% max SLSist, mitte 60-70% (parim fat burn tsoon) ja alla?

:lol:

Muudetud kasutaja Killhoven poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tõenäoliselt tekivad jõutreeningust tingitud südamelihase paksenemisega probleemid vanemas eas. Nimelt koos lihasmassi kaoga kaotab massi ka südamelihas ja siis ei käi enam südameklapid korralikult.

Muudetud kasutaja Mait1234 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×