Jump to content
desmond5

Kuidas kasvab lihas ?

Recommended Posts

Kuidas lihas kasvab ? Kas lihasrakud paljunevad või suurenevad ? Kui hantlid tõsta ja lihasvalu tekib, kas siis tegu on piimhappega või mikrorebendiga, mille kokkukasvades lihas suurenebki ?

Muudetud kasutaja desmond5 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuidas lihas kasvab ? Kas lihasrakud paljunevad või suurenevad ? Kui hantlid tõsta ja lihasvalu tekib, kas siis tegu on piimhappega või mikrorebendiga, mille kokkukasvades lihas suurenebki ?

Lihasrakud suurenevad, juurde neid ei teki. Teise küsimuse pealt ei julge sõna võtta, kuid ootan isegi huviga vastust sellele.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuidas lihas kasvab ? Kas lihasrakud paljunevad või suurenevad ? Kui hantlid tõsta ja lihasvalu tekib, kas siis tegu on piimhappega või mikrorebendiga, mille kokkukasvades lihas suurenebki ?

Rakke ei teki juurde. Suurenevad ja kahanevad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kes võitis :D

Kui ma õieti mäletan siis jäi asi viiki, kõik rääkisid ühte ja sama juttu. Oskar teaduslikus keeles, OldMan natuke nii natuke naa ja Bonsuna maakeeles.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Okei..uurisin ise natuke, allikad ei ole küll väga kindlad (st mitte akadeemilised), kuid üldjuhul nad kinnitavad üksteist. Mõned lingid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Muscle_hypertrophy

http://www.bodybuilding.com/fun/issa7.htm

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk...amp;textID=3688

Keskkooli bioloogiast tuli meelde, kuidas õpetaja rääkis midagi, et lihasrakke juurde ei teki. Ei osanud siis sellele kahjuks tähelepanu pöörata. Ühesõnaga siinkohas saab vist päris palju rääkida eelsoodumusest kasvatada suuri lihaseid, olenevalt looduse poolt "antud" lihasrakkude arvust.

Nagu ma aru sain, siis lihased suurenevad eelkõige just mikrorebendite võrra (microtrauma), kus lihasrakkude vahele tekib kude (mis vajab tekkimiseks proteiini), ning lihasrakkude füüsilise suurenemise arvelt (kui näiteks kreatiini tarvitada). Kuna see kude, mis rebendatud lihasrakkude vahele tekib, tegelikult takistab lihaste tööd (see on nagu "liigliha"), siis tekibki effekt, et maksimaalselt kasvatatud lihas on reaalselt nõrgem kui maksimaalselt treenitud lihas (piltlikult öeldes).

Sain õigesti aru ?

Segaseks jäi, kui suur vahe on konkreetselt rakkude vahele tekkinud koe ning reaalselt suurenenud lihasrakkude mõõtmetes ? St kui palju massi tuleb tekkinud kudedest ja kui palju lihasrakkude suurenemisest. Milline oleks ideaalne vahekord ?

Samuti, mis hetkel peatub lihasrakkude teke ? Kas täiskasvanuks saades, või juba imikueas ? Sest natuke raske on uskuda, et imikueast väljajõudes on mu lihased suurenenud ainult liigliha võrra. Puberteedini ? Anaboolse toimega steroidid (st kõik steroidid ?) seda ju ka ei mõjuta, need ainult suurendavad valgusünteesi (ehk siis aitab kaasa nende kudede tekkimisele).

Küsimusi on veel palju, oleks tore, kui keegi teadjam (on selline sõna olemas ?), kes oskab antud teemas paremini orienteeruda, annaks viiteid mingile internetisaidile või muule lugemisvarale.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

.......................Nagu ma aru sain, siis lihased suurenevad eelkõige just mikrorebendite võrra (microtrauma), kus lihasrakkude vahele tekib kude (mis vajab tekkimiseks proteiini), ning lihasrakkude füüsilise suurenemise arvelt (kui näiteks kreatiini tarvitada). Kuna see kude, mis rebendatud lihasrakkude vahele tekib, tegelikult takistab lihaste tööd (see on nagu "liigliha"), siis tekibki effekt, et maksimaalselt kasvatatud lihas on reaalselt nõrgem kui maksimaalselt treenitud lihas (piltlikult öeldes).

Sain õigesti aru ?..........................

Sellest oled sa küll väga valesti aru saanud, LIIGLIHA....... UUH! ! ! Tegele uurimstööga edasi, algussuund oli hea aga keerasid väga metsa ära. :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kui hantlid tõsta ja lihasvalu tekib, kas siis tegu on piimhappega või mikrorebendiga, mille kokkukasvades lihas suurenebki ?

Mikrorebendid ja kahjustused, see valu on põletik.

Antioksüdandid takistavad ja põletikku soodustavad ained soodustavad lihaskasvu :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Sellest oled sa küll väga valesti aru saanud, LIIGLIHA....... UUH! ! ! Tegele uurimstööga edasi, algussuund oli hea aga keerasid väga metsa ära. :D

Kuidas seda kudet nimetada siis ? Kuna lihasrakke seal ei ole (nagu liiglihaski) ju.

Muudetud kasutaja desmond5 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuidas seda kudet nimetada siis ? Kuna lihasrakke seal ei ole (nagu liiglihaski) ju.

teravaks aetud triitseps ei saa olla ju liigliha!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kui ma õieti mäletan siis jäi asi viiki, kõik rääkisid ühte ja sama juttu. Oskar teaduslikus keeles, OldMan natuke nii natuke naa ja Bonsuna maakeeles.

Pole küll kindel, kas see on see teema. Aga eeldan, et on. Sõnavõtud mõnede meeste vahel päris krõbedad :Dhttp://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=7183&st=0

Muudetud kasutaja undisputed poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuidas seda kudet nimetada siis ? Kuna lihasrakke seal ei ole (nagu liiglihaski) ju.

Vigastustega tekib sidekude.

Küll aga kui lihastele venitusharjutusi mitte teha kaotavad need oma elastsust, millega kaasnevad traumad. Aga see on juba teine jutt...

See jutt, et suur lihas on nõrk lihas, on üsna loll jutt. Kui võrrelda kulturisti ja jõutõstjat, on vahe sees jah, kuid eesmärgid on erinevad. Sama hea oleks võrrelda 100m ja 10000m jooksjat (no näiteks olümpiavõitjad), ning väita, et üks on kiirem kui teine. Aga nüüd läheb asi segaseks isegi minu jaoks.... :D

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Vigastustega tekib sidekude.

Küll aga kui lihastele venitusharjutusi mitte teha kaotavad need oma elastsust, millega kaasnevad traumad. Aga see on juba teine jutt...

See jutt, et suur lihas on nõrk lihas, on üsna loll jutt. Kui võrrelda kulturisti ja jõutõstjat, on vahe sees jah, kuid eesmärgid on erinevad. Sama hea oleks võrrelda 100m ja 10000m jooksjat (no näiteks olümpiavõitjad), ning väita, et üks on kiirem kui teine. Aga nüüd läheb asi segaseks isegi minu jaoks.... :D

Samal tasemel 100m ja 10000m jooksjatel on tippkiiruse vahe ikka sees ju, nagu peaks ka olema kulturisti ja jõutõstja (vastavate lihaste mida võrreldakse) maksimaalsel jõul..Ei maksa muidugi mingeid täiesti ebaolulisi võrdlusi tooma hakata. Tugevad on mõlemad, ma arvan et sellest piisab. Sama hea nagu 121 dB on 10x valjem heli kui 120 dB, samas väga valjud on nad mõlemad ning inimkõrv sellel vahet ei tee..

Mind huvitab lihtsalt, et kuidas asi bioloogiliselt on :D Ei maksa siin kellelgi midagi isiklikult võtta, ja ei ma ei ole võrrelnud suurt musklit liiglihaga (lihtsalt tõin välja võrdluse et nad mõlemad moodustuvad sarnaselt, lihasrakkude vahele tekkiva koe tõttu), mida ta ilmselgelt ei ole (sest liigliha ei ole funktsioneeriv, tihti puuduvad seal isegi närvid). Kui asja niivõrd mikroskoopilisel tasandil uurida, tuleks vist ikka lähtuda bioloogiast, mitte mis tundub jõusaalis treeningutulemusi vaadates..

Asi sai alguse sellest, et mind huvitas kuidas lihased kasvavad, st kuidas lihased suurenevad kui reaalselt lihasrakke juurde ei teki ? See, et lihasrakke juurde ei teki, annab ka inimvõimetele füüsilised (st maksimaalse jõu ja jõutelgede) piirid. Lihaste suureks kasvatamine seega olemasolevaid lihasrakke otseselt ei mõjuta, vaid võimaldab neil ainult paremini või halvemini funktsioneerida. Liigsed sidekoed takistavad maksimaalset jõudu, samas vastav biokeemia (lihasrakkude suurenemine) kompenseerib seda teatud määral. Et siis niipalju kui mina aru saanud olen, tuleneb maksimaalne jõud eelkõige lihasrakkude füüsiliselst suurenemisest mitte sidekoe tekkimisest lihasrakkude vahele (mis vastupidi pärsib jõudu). Eks need praktikas käivad muidugi käsi-käes (mistõttu polegi suurt aga nõrka lihast).

Nõnda olen ma aru saanud. Kui keegi oskab parandada/täiendada, oleksin tänulik.

Muudetud kasutaja desmond5 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Samal tasemel 100m ja 10000m jooksjatel on tippkiiruse vahe ikka sees ju, nagu peaks ka olema kulturisti ja jõutõstja (vastavate lihaste mida võrreldakse) maksimaalsel jõul..Ei maksa muidugi mingeid täiesti ebaolulisi võrdlusi tooma hakata. Tugevad on mõlemad, ma arvan et sellest piisab. Sama hea nagu 121 dB on 10x valjem heli kui 120 dB, samas väga valjud on nad mõlemad ning inimkõrv sellel vahet ei tee..

Mind huvitab lihtsalt, et kuidas asi bioloogiliselt on :D Ei maksa siin kellelgi midagi isiklikult võtta, ja ei ma ei ole võrrelnud suurt musklit liiglihaga (lihtsalt tõin välja võrdluse et nad mõlemad moodustuvad sarnaselt, lihasrakkude vahele tekkiva koe tõttu), mida ta ilmselgelt ei ole (sest liigliha ei ole funktsioneeriv, tihti puuduvad seal isegi närvid). Kui asja niivõrd mikroskoopilisel tasandil uurida, tuleks vist ikka lähtuda bioloogiast, mitte mis tundub jõusaalis treeningutulemusi vaadates..

Asi sai alguse sellest, et mind huvitas kuidas lihased kasvavad, st kuidas lihased suurenevad kui reaalselt lihasrakke juurde ei teki ? See, et lihasrakke juurde ei teki, annab ka inimvõimetele füüsilised (st maksimaalse jõu ja jõutelgede) piirid. Lihaste suureks kasvatamine seega olemasolevaid lihasrakke otseselt ei mõjuta, vaid võimaldab neil ainult paremini või halvemini funktsioneerida. Liigsed sidekoed takistavad maksimaalset jõudu, samas vastav biokeemia (lihasrakkude suurenemine) kompenseerib seda teatud määral. Et siis niipalju kui mina aru saanud olen, tuleneb maksimaalne jõud eelkõige lihasrakkude füüsiliselst suurenemisest mitte sidekoe tekkimisest lihasrakkude vahele (mis vastupidi pärsib jõudu). Eks need praktikas käivad muidugi käsi-käes (mistõttu polegi suurt aga nõrka lihast).

Nõnda olen ma aru saanud. Kui keegi oskab parandada/täiendada, oleksin tänulik.

Lihase poolt arendatav jõud sõltub ka kesknärvisüsteemist tulevast erutusest. Mida tugevam erutus, seda suurem on lihase kokkutõmbejõud. Sellest nähtub, et suure kokkutõmbejõu saavutamiseks tuleb tugevasti pingutada, s.t. rakendada töösse võimalikult rohkem lihase füsioloogilisi üksusi. Tavalistes tingimustes ei tööta lihas kunagi kõigi oma füsioloogiliste üksustega korraga, vaid osaliselt: kord astub tegevusse vähem, kord rohkem f. üksusi. Sellest lähtub, et treeningul tuleb maksimaalselt pingutada.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Rakke ei teki juurde. Suurenevad ja kahanevad.

Lihasrakke ehk lihaskiude saab juurde tekkida! Seda aga ühe teatud abivahendiga.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ehk siis kokkuvõtteks.... lihasraku maht suureneb.

Mitte ainult. Kui eesmärgiks on lihaste kasvatamine, siis peaks lihasrakkude vahele tekkiv sidekude suurema osa lihase massist moodustama ju.

Muudetud kasutaja desmond5 poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Mitte ainult. Kui eesmärgiks on lihaste kasvatamine, siis peaks lihasrakkude vahele tekkiv sidekude suurema osa lihase massist moodustama ju.

Selles meie jutu erinevus seisnebki, mina räägin lihasest, sina räägid sidekoest. Piltlikult võiks öelda, et nö. sinu kulturismi õpilane, kui ta lõpetab trenni, siis ta keha suurus ja kuju ei muutu. Aga sa saad aru küll, mis ma mõtlen. Kindlasti toimub teatav sidekoestumine, siiski lihasrakkude suurenemine on põhiline. Ja kindlasti leidub äärmusi.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina olen nii aru saanud, et lisaks lihasrakkudele on lihastes ka teatud abirakud, mis treeningu korral liituvad lihasrakkudega, neid sellevõrra suurendades.Selle asja nimi on lihashüpertroofia.Lihashüpertroofiat on kahte sorti, üks on sarkomeerne hüpertroofia, mis tähendab seda, et suureneb mitokondrite (ja tuumade ning muude organellide?) arv lihasrakkudes.Sarkoplasmiline hüpertroofia tähendab seda, et lihasrakud paisuvad ja suureneb nende maht tsütoplasma ja vakuoolide arvelt.Mõlemaga kaasneb kapillaaride tekkimine lihastes.Lihasüpertroofiast erinev on lihashüperplaasia, ehk lihasrakkude pooldumine.Mõningad uuringud väidavad, et hüperplaasiat saab tekitada isomeetrilise treeninguga.Üldiselt sarkomeerne ja sarkoplastiline hüpertroofia käivad koos, aga olenevalt treeningu iseloomust võib muutuda nende vahekord.Ma julgen arvata, et kulturismitreeninguga kaasneb pigem see sarkoplastiline hüpertroofia, kus suureneb lihaste ruumala, aga nende tihedus väheneb.Sarkomeerne hüpertroofia peaks toimuma teiste jõualade puhul, mis nõuavad rohkem plahvatuslikku jõudu, jõuvastupidavust ja üleüldse lihasrakkude võimalikult optimaalset funktsioneerimist.Sellest ma järeldan ka seda, et sarkoplastilise hüpertroofia korral suureneb toitainete mahutavus lihastes, sarkomeerse hüpertroofia puhul aga lihas suudab neid toitaineid efektiivsemalt kasutada.Mõlema hüpertroofia liigi puhul peaks ka kasvama müosiini ja aktiini kiudude arv ja/või tihedus lihasrakkudes.Correct me if I'm wrong.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×