Põhjalikumalt toitumisest

[Fred Antson 0]

Üldiselt on loodud mingisugusedki mallid tervisliku toitumise kohta.

See väide, et süsivesikutel on lõõgastav toime ja tarbida tuleb õhtuti, on üsna utoopiline.

Kuhu jääb soovitus tarbida päeva esimeses pooles madala GI süsivesikuid ja päeva lõpu poole sv defitsiit luua?

et söön nüüd rosinakukleid, sest siis on hää tuttu heita või?

järgmisena võibolla soovitus päevaringselt searasva manustada?

Keerates need mõttetud/kahjulikud mallid pea peale (mida sa ka liialdades tegid), ollakse tõele päris lähedal...

[kuuliks 0]

Aga enamus arste jne soovitavad ju hommikul ennast süsivesikutega laadida ning neid siis päeva jooksul vähendada?

Lisaks tahaks ikkagi rohkem kinnitust selle segatoidu värgi suhtes (et süsivesikud ja valk sobivad ühe toidukorra ajal söömiseks, Dr Levin ju ütleb, et ikka ei sobi).

Veel tahaks teada, mida süüa enne trenni või füüsilist tööd ja mida peale (ning ka millal ajaliselt)?

Olen abi eest tänulik. Äkki oskab keegi veel mingit lisalugemist soovitada, mingeid linke jagada?

Fredi nõuannetest peaks juba piisama! Kui ta juba aitas Sind, milleks siis veel kuskilt midagi üritada leida?!

[murelik 0]

Suur tänu teie kannatlikkuse eest. Püüaks kuidagi teema kokku võtta.

Niisiis ikkagi süsiv pigem päeva esimesel poolel või?

Õhtul pigem valgurikas toit?

Söön hommikul putru, lõunal kaerakliikukleid ja puuvilja, siis joon petti linaseemnejahu ja pisukese mahlaga, järgmisena 100 g liha ja 300 g köögivilja oliivõliga, päeva lõpuks 125 g kala +300 g salatit (u 500, 600, 300, 300, 250 kalorit). Ikkagi tunnen end kuidagi väsinult. Hommikul võibolla liiga suure koguse toidu tõttu, kuid ka peale petti joomist u tunni aja pärast ja peale liha söömist mingi langus. Käin 3 x nädalas jooksmas, pärast on hea olla.

Kas mu väsimus võib olla tingitud sellest, et mul kujuneb suhkruhaigus?

Kas on õige, et söön valgutoite ja süsivesikuid eraldi?

[Rivo 0]

Suur tänu teie kannatlikkuse eest. Püüaks kuidagi teema kokku võtta.

Niisiis ikkagi süsiv pigem päeva esimesel poolel või?

Õhtul pigem valgurikas toit?

Söön hommikul putru, lõunal kaerakliikukleid ja puuvilja, siis joon petti linaseemnejahu ja pisukese mahlaga, järgmisena 100 g liha ja 300 g köögivilja oliivõliga, päeva lõpuks 125 g kala +300 g salatit (u 500, 600, 300, 300, 250 kalorit). Ikkagi tunnen end kuidagi väsinult. Hommikul võibolla liiga suure koguse toidu tõttu, kuid ka peale petti joomist u tunni aja pärast ja peale liha söömist mingi langus. Käin 3 x nädalas jooksmas, pärast on hea olla.

Kas mu väsimus võib olla tingitud sellest, et mul kujuneb suhkruhaigus?

Kas on õige, et söön valgutoite ja süsivesikuid eraldi?

Kui küsid nõu Fred Antsonilt, siis miks järeldused teed vastupidiselt Tema soovitustele?

[ROtter 198]

Suur tänu teie kannatlikkuse eest. Püüaks kuidagi teema kokku võtta.

Niisiis ikkagi süsiv pigem päeva esimesel poolel või?

Õhtul pigem valgurikas toit?

Söön hommikul putru, lõunal kaerakliikukleid ja puuvilja, siis joon petti linaseemnejahu ja pisukese mahlaga, järgmisena 100 g liha ja 300 g köögivilja oliivõliga, päeva lõpuks 125 g kala +300 g salatit (u 500, 600, 300, 300, 250 kalorit). Ikkagi tunnen end kuidagi väsinult. Hommikul võibolla liiga suure koguse toidu tõttu, kuid ka peale petti joomist u tunni aja pärast ja peale liha söömist mingi langus. Käin 3 x nädalas jooksmas, pärast on hea olla.

Kas mu väsimus võib olla tingitud sellest, et mul kujuneb suhkruhaigus?

Kas on õige, et söön valgutoite ja süsivesikuid eraldi?

Söö hommikul munatoite, nt. omletti, vaata, kas muutub midagi.

Miks sa kahtlustad suhkruhaigust?

[Fred Antson 0]

Suur tänu teie kannatlikkuse eest. Püüaks kuidagi teema kokku võtta.

Niisiis ikkagi süsiv pigem päeva esimesel poolel või?

Õhtul pigem valgurikas toit?

Söön hommikul putru, lõunal kaerakliikukleid ja puuvilja, siis joon petti linaseemnejahu ja pisukese mahlaga, järgmisena 100 g liha ja 300 g köögivilja oliivõliga, päeva lõpuks 125 g kala +300 g salatit (u 500, 600, 300, 300, 250 kalorit). Ikkagi tunnen end kuidagi väsinult. Hommikul võibolla liiga suure koguse toidu tõttu, kuid ka peale petti joomist u tunni aja pärast ja peale liha söömist mingi langus. Käin 3 x nädalas jooksmas, pärast on hea olla.

Kas mu väsimus võib olla tingitud sellest, et mul kujuneb suhkruhaigus?

Kas on õige, et söön valgutoite ja süsivesikuid eraldi?

Väsinud oled sellepärast, et sööd liiga palju süsivesikuid ja minimaalselt rasva.

Kui sa ei suuda mu vastuseid tähelepanelikult läbi lugeda (või veel hullem, neist mitte midagi aru saada), siis ei saa kahjuks sind ka aidata!

Muudetud November 1, 2007 kasutaja Fred Antson poolt

[Sohne 0]

Härrased, millised on põhilised toiduained, kust naturaalset/head/imepärast rasva ammutada?

Millistest halbadest rasvaallikatest toiduainetest tuleks kindlasti eemale hoida?

[mullaonu 0]

Härrased, millised on põhilised toiduained, kust naturaalset/head/imepärast rasva ammutada?

Millistest halbadest rasvaallikatest toiduainetest tuleks kindlasti eemale hoida?

oliiviõli, hapukoor, pähkel, piim, või, nt.

Muudetud November 1, 2007 kasutaja mullaonu poolt

[anelka 0]

Halb rasv = trans-rasv, leidub

* kõigis margariinides ja nn lahjades võietes;

* peaaegu kõigis majoneesides;

* kõigis chipsides ja kreekerites;

* eelküpsetatud poolfabrikaatides;

* friikartulites;

Halb rasv = taimeõlid (v.a. oliiviõli)

Hea rasv = Pekk, kalarasv, koor, või, munakollane...

Muudetud November 1, 2007 kasutaja anelka poolt

[eintsius 0]

Halb rasv = taimerasv (v.a. oliiviõli)

Hea rasv = Pekk, kalarasv, koor, või, munakollane...

Ei ole see rasvade maailm nii must-valge midagi. Taimerasvad loetaks ikkagist pigem headeks rasvadeks.

Rasvu eristatakse nende küllastuse järgi. Põhimõtteliselt võib lugeda, et mida enam töödeldud rasv on, sea rohkem küllastunud see on(seda halvem). Just loomsete rasvade allikates on küllastumnud ravade osakaal suurem. Samas on küllastunud rasvad ka organismile väikestes kogustes kasulikud. Näiteks kolesterool aitab tegelikult hoida rakude tervist ning samas toetab näiteks testosterooni tootmist.

[ROtter 198]

Hea - kookoserasv, hanerasv.

[musimemm 0]

Tere Fred

Kuna mul Teie E-maili hankida ei õnnestunud siis panen siia kirja oma mure.

Sooviksin just teiepoolt koostatud toitumiskava, aga teie nimele seda siin tellida ei õnnestu.

Kuidas ma saaks teiega ühendust.....

[murelik 0]

Väsinud oled sellepärast, et sööd liiga palju süsivesikuid ja minimaalselt rasva.

Kui sa ei suuda mu vastuseid tähelepanelikult läbi lugeda (või veel hullem, neist mitte midagi aru saada), siis ei saa kahjuks sind ka aidata!

Andke andeks, jäin teiste kommenteerijate juttu uskuma.

Asi on selles, et tegelikult enne seda olin valgurikkal toidul, kuid ka siis tundsin end väsinult. Võibolla oli see seederaskustest tingitud väsimus, kuid õhtuks olin täitsa läbi. Nüüd on väsimus pigem pärastlõunati, õhtul pisut parem (äkki sellepärast, et siis pole kõhus enam toitu).

Sain õigesti aru, et hommikul valk ja süsiv siis ühtlaselt kogu aeg vähe?

Kõigile ju ei sobi valgurikas toit?

Lisaks veel: plaanin minna uuele tööle metsa, siis olen ju süsivesikud suures koguses ära teeninud juba hommikul ja ka peale tööd ning lõuna ajal, onju?

Andke andeks, et olen nii mõistmatu olnud. Palun veel viimast korda nõu!

Suur tänu!!!!

Kas hommikul siis ei tohigi putru süüa?

Muudetud November 2, 2007 kasutaja murelik poolt

[Komodo 0]

ei

Muudetud Juuni 14, 2008 kasutaja Komodo poolt

[Arcane 0]

Vahetult enne trenni ei soovitata enamasti midagi suua. Ja susivesikud, eriti mis puutub lihtsusivesikutesse, tostavad insuliini taset veres kiiresti ja treeningueelselt ei ole see hea.

Ma arvan ,et kulturisti jaoks on süsivesikud,nagu jahu, pasta, riis ja kartulid ehk siis kauakestvad süsivesikud. Ma mõtlen toitumist ,kui dieeti ,et saavutada võistlusvorm,mis ei ole kindlasti normaalne seisund ja mida ei saavutata kindlasti tavatoitumise juures.Kindlasti inimkeha on väga keeruline süsteem ning see, kuidas keha toimib toitainetega on väga keeruline.Kuid ma arvan ,et paljusid kulturiste see keerukus nii väga ei huvita, neil on kindlad põhimõtted ja eesmärgid ,millist vormi nad tahavad saavutada.

Kuna inimkehad on erivevad,siis kuidas tuleks välja töötada dieet,mis lubaks süüa nii vähe kui võimalik, aga ikkagi säilitab lihasmassi?

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Tohid küll ja oled küll ära teeninud süsivesikud hommikul ja ka peale tööd ja lõunal. Tsiteerides Mihkel Zilmerit ''Kõik sõltub kogustest'' - seda lauset rõhutas ta pidevalt oma loengul. Loe tema kirjutatud raamatut ''Normaalne söömine''.

Et küsija-murelik- lõpuks ikka aru saaks, siis Fredi soovituste järgi EI. "Putru" peaksid selle teooria kohaselt sööma öhtul, peale tööd/koormust.Ja piisavas koguses, et ei tekiks vajadust hommikul ja ülejäänud päeva jooksul putru süüa.Kui sa peale "trenni" sööd suures koguses süsivesikuid, siis sa hommikul ei tahagi mingit putru näha ja võid vabalt elada valgu ja rasva peal. Kui enesetunne pole kõige parem, siis järelikult teed ikka veel midagi valesti.

[anelka 0]

...ja kindlasti ei soovita Fred õhtust putru teha teraviljast vaid ikka kartulist. Hommik/lõuna munapuder või/ja lihapuder

[Fred Antson 0]

Andke andeks, jäin teiste kommenteerijate juttu uskuma.

Asi on selles, et tegelikult enne seda olin valgurikkal toidul, kuid ka siis tundsin end väsinult. Võibolla oli see seederaskustest tingitud väsimus, kuid õhtuks olin täitsa läbi. Nüüd on väsimus pigem pärastlõunati, õhtul pisut parem (äkki sellepärast, et siis pole kõhus enam toitu).

Sain õigesti aru, et hommikul valk ja süsiv siis ühtlaselt kogu aeg vähe?

Kõigile ju ei sobi valgurikas toit?

Lisaks veel: plaanin minna uuele tööle metsa, siis olen ju süsivesikud suures koguses ära teeninud juba hommikul ja ka peale tööd ning lõuna ajal, onju?

Andke andeks, et olen nii mõistmatu olnud. Palun veel viimast korda nõu!

Suur tänu!!!!

Kas hommikul siis ei tohigi putru süüa?

Väsimus on tingitud ka sellest, et süüakse liiga palju valku ja vähe rasva (iseenese tarkusest)!

Söö hommikul mune koos rasvase juustuga, samuti juurvilju, tee või kohvi sisse vala vahukoort.

Kui müttad päev läbi metsas, siis pead lihtsalt rohkem sööma ning jah, võid endale lubada süsivesikuid rohkem võrreldes istuva tööga. Päeva suurim süsivesikute tarbimine sobib rohkem õhtusse.

Kui sööd hommikul nii, nagu soovitasin, siis ei pudrule.

[Fred Antson 0]

Mine sa kirp õige ise metsa!

[musimemm 0]

Tere Fred

Kuna ma siit kusagilt lugesin, et toitumiskavasid tee antud hetkel ei tee siis küsin siit samast oma küsimuse ja äkki saan ka abi

Teie toitumispõhimõtteid arvestades palju peaks olema päevane kaloraaž ja potsentuaalselt rasvade, süsivesikute ja rasvade suhe.

Soov oleks kaalu kaotada. Hetkel 60kg, 169cm pikk.

Ette tänades

K.

[ROtter 198]

Tere Fred

Kuna ma siit kusagilt lugesin, et toitumiskavasid tee antud hetkel ei tee siis küsin siit samast oma küsimuse ja äkki saan ka abi

Teie toitumispõhimõtteid arvestades palju peaks olema päevane kaloraaž ja potsentuaalselt rasvade, süsivesikute ja rasvade suhe.

Soov oleks kaalu kaotada. Hetkel 60kg, 169cm pikk.

Ette tänades

K.

Valgud:rasvad:süsivesikud vastavalt 25:35:40, sõltub muidugi ka füüsilisest koormusest.

Muudetud November 7, 2007 kasutaja OldMan poolt

[musimemm 0]

Valgud:rasvad:süsivesikud vastavalt 25:35:40, sõltub muidugi ka füüsilisest koormusest.

Tänud Oldman:) Aga palju päevane kaloraaz võiks olla? Trenni teen 2-4 korda nädalas (jõutrenn).

[kuuliks 0]

TSITAAT(OldMan @ 7 Nov 2007, 11:55) *

Valgud:rasvad:süsivesikud vastavalt 25:35:40, sõltub muidugi ka füüsilisest koormusest.

Ma ei saa sellest vahekorrast aru, mis ühikutes see olema peab?

[Rivo 0]

TSITAAT(OldMan @ 7 Nov 2007, 11:55) *

Valgud:rasvad:süsivesikud vastavalt 25:35:40, sõltub muidugi ka füüsilisest koormusest.

Ma ei saa sellest vahekorrast aru, mis ühikutes see olema peab?

Protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna 100st. Protsendi ühikuks kasutatakse sümbolit "%", mida nimetataksegi protsendimärgiks.

Sõna "protsent" tähendab sõna-sõnalt 'saja kohta'. Näiteks on 55% väärtuselt võrdne murdarvuga 55/100 ning kümnendmurruga 0,55.

[rambo vennapoeg 0]

Protsent on ühik arvulise suhte väljendamiseks murdarvuna 100st. Protsendi ühikuks kasutatakse sümbolit "%", mida nimetataksegi protsendimärgiks.

Sõna "protsent" tähendab sõna-sõnalt 'saja kohta'. Näiteks on 55% väärtuselt võrdne murdarvuga 55/100 ning kümnendmurruga 0,55.

Ma arvan, et küsija tahtis siiski teada, kas antud protsentuaalne jaotus oli antud kilokalorite või grammide kohta. Need kaks asja pole ju päris samad, sest 1g rasva sisaldab rohkem energiat kui valgud ja süsivesikud.

Oldman pidas silmas kalorite vahelist jaotust.