jooksmine talvel

[MEE 0]

Hela

Küsimus järgmine, kuidas on lood jooksmisega talvel. St on kellelgi kogemusi? Tahaks alustada jooksmisega aga varustuse koha peaelt mõistust napib, niiet kõik soovitused ja asjalikud arvamused on oodatud. Paluks teoreetikult mitte vastata, mind huvitab vaid jooksjate arvamus, kes sellega ka tegelevad

MEE

[ROtter 198]

Hela

Küsimus järgmine, kuidas on lood jooksmisega talvel. St on kellelgi kogemusi? Tahaks alustada jooksmisega aga varustuse koha peaelt mõistust napib, niiet kõik soovitused ja asjalikud arvamused on oodatud. Paluks teoreetikult mitte vastata, mind huvitab vaid jooksjate arvamus, kes sellega ka tegelevad

MEE

Mille järgi sa otsustad, kas inimene on teoreetik või praktik?

[MEE 0]

Mille järgi sa otsustad, kas inimene on teoreetik või praktik?

selle järgi kui ta ütleb, et käib ka jooksmas või on sellega kogemusi. Mitte pole niisama lugenud v "kuulnud" ja see eeldab ausust

üritad oma postsioonid määratleda v? :D

[rantel 0]

Ma midagi väga spetsiifilist ei oska öelda, aga kogemus on mul olemas.

Jalatsid on kindlasti esimene asi mille peale mõelda, ise olen jooksnud Columbia matkajalatsiga (endal madala säärega variant), jalas veel õhuke sokk, proovisin paksemaga sokiga, aga hakkas võimatult palav jalgadel, põrutust ei ole talvel nii palju karta.

Korra proovisin tossudega ka, aga kui on juba väljas natuke libedam siis on suht võimatu joosta.

Riietusest: müts ja kindad peavad olema kindlasti võimalikult õhukesed. Mina olen nii jooksnud et kõrvad on mütsi alt väljas, nii oli kõige parem (tavaliselt juhtus poole tee peal nii et kiskusin kindad käest ära, kui juba mütsi peast ära võtsin siis oli järgmine päev tunda, et oli väike nohu ja köha tekkimas). Peapaelaga pole joosta proovinud talvel.

Jalas tavalised tressipüksid, seljas oli mul polo ja peal õhuke spordijope. Valisin polo selle pärast et siis on ilusasti kõri peidus, vahepeal tõmbasin lõua peale, salliga mina joosta ei saanud, oli liiga kõvasti ümber kõri.

Üldiselt on nii, et esimesed paar korda proovisin et kuda on kõige parem, mis riietus ja mis jalatsid.

Hingamise kohta nii palju, et suu kaudu hingata ma ei kannatanud hakkas kurgul kuidagi väga vastik, ja tempo oli kindlasti kõvasti madalam võrreldes suvega.

Aga mina alustasin ka nii et hakkasin just talve poole jooksma, suvel ega varem jooksnud polnud.

Märkasin ka nii palju et väga palju sõltub kellaaajast, 10 aeg õhtul oli väga väga vastik joosta, külm hakkas näkku täitsa julmalt kinni, aga seda ainult suurte miinuskraadide puhul. Aga kelle jaoks mis -kraad kõrge on... see hetk oli kuskil -25 vast...

Aga muidu täitsa mõnus, isegi parem kui suvel joosta , kuidagi värskendav.

Ma ei tea kas ma suutsin kuidagi kasulik nüüd olla, aga selline on minu kogemus.

[MEE 0]

vot see on asjalik vastus

tänud, äärepealt oleks teinud vea ja ostnud tossud ning pärast jooksmise asemel uisutanud (A)

to Oldman: see on praktiku vastus

[maryjane 0]

Minul on varustusega sellised kogemused.

1. Pähe: suusamüts

2. Kaela ümber: kaelus (see multifunktsionaalne Buzz(?), mida Sportlandides müüakse, ajab asja ära, aga on ka olemas näiteks Craftil windstopper-materjalist või fliisist). Tavaline sall hakkab lahti keerduma ja on liiga paks ja sada muud häda. Päris külma/tuulise ilma korral saab kasutada näomaski. Läbi selle on kehv hingata, aga vähemalt nina jääb pähe.

3. Selga kolm kihti: alumiseks soe pesu (parimad on Brynje võrk või Crafti oma), keskmiseks mikrofliis, pealmiseks windstopper (Craft, Odlo, Haglöfs, Björn).

4. Jalga: soe pesu ja suusapüksid (murdmaa omad, sellised väheke liibukad, mis eest windstopperiga ja tagant hingavast materjalist). Liibukad võivad alguses tunduda nilbud, aga laia säärega püksid hakkavad peagi lörtsis lohisema ja vett ja lumeklompe korjama ja sokisäär saab märjaks.

5. Jalats: oleneb, mis maastikul jooksed. Jäätunud asfaldil ei tasu näiteks üldse joosta, sestap pole mõtet ka jalanõusid valides sellele mõelda. Sulailmaga sobivad tavalised jooksutossud (villane sokk sisse), jäätunud metsaradadel on hea joosta seiklusspordijalatsites (Salomon, VJ Integrator, Icebug). Minu teada on enamusel jooksujalatsitootjatel spetsiaalsed talvejooksumudelid (kumminublud on talla all). See, et talvel põrutus väiksem on, ja sellepärast võib suvaliste jalanõudega joosta, on rumal jutt.

6. Kätte: suusakindad. Soovitavalt veekindlad ja/või windstopper-materjalist lörtsisema ilma jaoks, villased külma ja kuiva ilma jaoks.

7. Lisavarustus: helkurribad riietusel ja jalatsitel, pealamp, hügieeniline huulepulk (enne starti mokad rasvaseks, karm talveõhk paneb huultenaha pragunema). Mina tõmban talvel enne õueminekut terve näo külmailmakreemiga kokku (Weleda Cold Cream, müüakse apteekides).

[ROtter 198]

Hela

Küsimus järgmine, kuidas on lood jooksmisega talvel. St on kellelgi kogemusi? Tahaks alustada jooksmisega aga varustuse koha peaelt mõistust napib, niiet kõik soovitused ja asjalikud arvamused on oodatud. Paluks teoreetikult mitte vastata, mind huvitab vaid jooksjate arvamus, kes sellega ka tegelevad

MEE

A mismoodi jooksmine talvel erineb jooksmisest suvel?

[WinchesterMan 0]

Ise olen jooksnud tavaliselt nii: Jalas tossud ja 2 paari sokke, vähemalt kaks paari pükse+pikk pesu, 1-2 t-särki ja 2-3 fliisi või dressipluusi, soojad talvekindad ja müts, kuid vastupidiselt ühele eelkõnelejaist peaks minu arust müts katma kindlasti kõrvad! Muidu on kõrvavalu ja haigused kerged tulema.

[MEE 0]

A mismoodi jooksmine talvel erineb jooksmisest suvel?

ilmastikuolud ja riietus...ja teekate ka kindlasti - ma pole küll jooksja (veel) aga loogika vähemalt viitab sellele millele ma just vastasin.

[MEE 0]

Minul on varustusega sellised kogemused.

1. Pähe: suusamüts

2. Kaela ümber: kaelus (see multifunktsionaalne Buzz(?), mida Sportlandides müüakse, ajab asja ära, aga on ka olemas näiteks Craftil windstopper-materjalist või fliisist). Tavaline sall hakkab lahti keerduma ja on liiga paks ja sada muud häda. Päris külma/tuulise ilma korral saab kasutada näomaski. Läbi selle on kehv hingata, aga vähemalt nina jääb pähe.

3. Selga kolm kihti: alumiseks soe pesu (parimad on Brynje võrk või Crafti oma), keskmiseks mikrofliis, pealmiseks windstopper (Craft, Odlo, Haglöfs, Björn).

4. Jalga: soe pesu ja suusapüksid (murdmaa omad, sellised väheke liibukad, mis eest windstopperiga ja tagant hingavast materjalist). Liibukad võivad alguses tunduda nilbud, aga laia säärega püksid hakkavad peagi lörtsis lohisema ja vett ja lumeklompe korjama ja sokisäär saab märjaks.

5. Jalats: oleneb, mis maastikul jooksed. Jäätunud asfaldil ei tasu näiteks üldse joosta, sestap pole mõtet ka jalanõusid valides sellele mõelda. Sulailmaga sobivad tavalised jooksutossud (villane sokk sisse), jäätunud metsaradadel on hea joosta seiklusspordijalatsites (Salomon, VJ Integrator, Icebug). Minu teada on enamusel jooksujalatsitootjatel spetsiaalsed talvejooksumudelid (kumminublud on talla all). See, et talvel põrutus väiksem on, ja sellepärast võib suvaliste jalanõudega joosta, on rumal jutt.

6. Kätte: suusakindad. Soovitavalt veekindlad ja/või windstopper-materjalist lörtsisema ilma jaoks, villased külma ja kuiva ilma jaoks.

7. Lisavarustus: helkurribad riietusel ja jalatsitel, pealamp, hügieeniline huulepulk (enne starti mokad rasvaseks, karm talveõhk paneb huultenaha pragunema). Mina tõmban talvel enne õueminekut terve näo külmailmakreemiga kokku (Weleda Cold Cream, müüakse apteekides).

MJ, Sa oled seda talvespordi valdkonda kohe täitsa süviti katsetanud ma vaatan

[ROtter 198]

Aga milleks sa pead talvel väljas jooksma?

Liigeste liikuvus väheneb hõõrdumise suurenemise ja liigesevedeliku paksenemise tagajärjel. Seepärast suureneb külmaga vigastuste oht, lisaks kukkumise oht. Külmatunne suurendab ärrituvust ja halvendab keskendumisvõimet.

Tugev kopsuventilatsioon jahutab hingamisteid tunduvalt. Mõne uurimuse andmetel suureneb külma toimel ülemiste hingamisteede põletikesse haigestumine. Talisportlastest esineb eelkõige murdmaasuusatajatel koormusega kaasnevaid hingamisteede vaevusi sagedamini kui teistel inimestel. Külmakoormus võib nõrgendada hingetoru ripsmete funktsiooni ja otseselt ka immuunsüsteemi talitlust. Pikka aega kestnud tugev treening külmas õhus kutsub esile astmataolisi põletikulisi muutusi bronhide limaskestas.

[tomster 2]

Nagu poodidest näha võib ja nagu ka eelkirjutanud maininud on, leiab tänasel päeval kõikvõimalikke talveriietusesemeid, üks uuemast ja uhkemast (loe: tuule-, vee- ja külmakindlast) materjalist kui teine. Tavaliselt ei saa väga palju eksida, kui osta suusatamiseks mõeldud riideid, need õigustavad end talveoludes suhteliselt hästi.

Nähtavasti ma ise olen ajast maha jäänud, sest olen siiani kõik talved läbi ajanud põhimõtteliselt täpselt samas riietuses, millega jooksen ka kevadel, suvel ja sügisel ning kavatsen seda teha ka tänavu. Ainuke reegel on see, et riietus peab olema mitmekihiline ning kõige kehalähedasem kiht peab higi kehast eemale juhtima, mitte vastupidi - seda seal kinni hoidma.

[MEE 0]

Aga milleks sa pead talvel väljas jooksma?

Liigeste liikuvus väheneb hõõrdumise suurenemise ja liigesevedeliku paksenemise tagajärjel. Seepärast suureneb külmaga vigastuste oht, lisaks kukkumise oht. Külmatunne suurendab ärrituvust ja halvendab keskendumisvõimet.

Tugev kopsuventilatsioon jahutab hingamisteid tunduvalt. Mõne uurimuse andmetel suureneb külma toimel ülemiste hingamisteede põletikesse haigestumine. Talisportlastest esineb eelkõige murdmaasuusatajatel koormusega kaasnevaid hingamisteede vaevusi sagedamini kui teistel inimestel. Külmakoormus võib nõrgendada hingetoru ripsmete funktsiooni ja otseselt ka immuunsüsteemi talitlust. Pikka aega kestnud tugev treening külmas õhus kutsub esile astmataolisi põletikulisi muutusi bronhide limaskestas.

vot seda ma ei teadnud

Aga miks? kuna ma ei jõua lihtsalt muul ajal trenni teha kui öösel pm ja seega olen väga ajatundlik praegu.. liigutama ma pean

[R.Tamm 3]

Hela

Küsimus järgmine, kuidas on lood jooksmisega talvel. St on kellelgi kogemusi? Tahaks alustada jooksmisega aga varustuse koha peaelt mõistust napib, niiet kõik soovitused ja asjalikud arvamused on oodatud. Paluks teoreetikult mitte vastata, mind huvitab vaid jooksjate arvamus, kes sellega ka tegelevad

MEE

Moned aastad tagasi kaisin usna palju jooksmas. Tavaliselt kaisingi oosel voi varastel hommikutundidel (02:00-06:00).

Tuleb tunnistada, et tegemist on vaart ettevotmisega, kuid esineb oht liigeste porutamiseks, eriti, kui pole kaua aega jooksmisega tegelenud. Seega soovitaks siiski monda liigestele pehmemat spordiala voi joosta sellise rulluva sammuga ja liigestest voimalikult palju vetruda lastes.

Varustuse kohapealt ei ole ise eriti muule tahelepanu pooranud talvistes tingimustes kui sellele, et voimalikult suur osa kehapinnast oleks kaetud. Olen tahele pannud, et ei oma kuigivord suurt tahtsust sealjuures see, kui paks on riiete kiht. Mingil maaral see muidugi varieerub vastavalt ilmale. Nii on mugav ja tervislik, leian mina.

Kommentaariks utleksin veel, et jooksmine sellisel kellaajal, kui ollakse tavaparaselt magamas, on miskiparast enam vaimu ergastav kui muul ajal vabas ohus liikumine.

[marit 0]

A mismoodi jooksmine talvel erineb jooksmisest suvel?

ilmastikuolud ja riietus...ja teekate ka kindlasti - ma pole küll jooksja (veel) aga loogika vähemalt viitab sellele millele ma just vastasin.

üks asi veel, kui temp on -30 lähedal siis kipuvad silmad kinni külmuma - väljahingatavas õhus leiduv veeaur külmub ripsmetel. niiet sa ei saa silmi pilgutada hästi; rattasõiduga sama.

[maryjane 0]

vot seda ma ei teadnud

Ära lase end ära hirmutada.

OldMani käsitluse kohaselt on kõik talispordialad saatanast.

Tegelikult on talvel õues olemine väga tervislik karastamise seisukohalt. Ega mõistlik inimene ei lähegi alla -20 temperatuuriga jooksma, sellisel juhul võivad loomulikult tekkida külmakahjustused, nii nahal kui hingamisteedes. Aga palju meil neid <-20 ilmu üldse on, et sellepärast talvisest värskes õhus liikumisest põhimõtteliselt loobuda mingi umbse ülerahvastatud jõusaali kasuks?

Vihjeid varustuse shoppamise kohtadeks: A&T Sport (Mustamäe tee 50) ja Crafti pood Nõmmel (täpset aadressi ei tea, aga põhimõtteliselt seal, kus Ehitajate tee jõuab välja Pärnu mnt-le)

[salver 0]

Aga milleks sa pead talvel väljas jooksma?

Liigeste liikuvus väheneb hõõrdumise suurenemise ja liigesevedeliku paksenemise tagajärjel. Seepärast suureneb külmaga vigastuste oht, lisaks kukkumise oht. Külmatunne suurendab ärrituvust ja halvendab keskendumisvõimet.

Tugev kopsuventilatsioon jahutab hingamisteid tunduvalt. Mõne uurimuse andmetel suureneb külma toimel ülemiste hingamisteede põletikesse haigestumine. Talisportlastest esineb eelkõige murdmaasuusatajatel koormusega kaasnevaid hingamisteede vaevusi sagedamini kui teistel inimestel. Külmakoormus võib nõrgendada hingetoru ripsmete funktsiooni ja otseselt ka immuunsüsteemi talitlust. Pikka aega kestnud tugev treening külmas õhus kutsub esile astmataolisi põletikulisi muutusi bronhide limaskestas.

Olen ka viimased aastad aktiivselt jooksmisega tegelenud, peamiselt iseseisvalt, kuulates loomulikult ka targemate nõuandeid. Maryjane kirjeldas 90% ulatuses minu enda jooksuriietust talvel . Erinevus ainult selles, et jalanõuna kasutan aastaläbi samu jooksutosse, mis siiani pole talvel häirivalt mõjunud (märkimisväärset tugijala tagasiandmist pole täheldanud). Jooksen enamasti lumisel pinnasel, mitte jäisel. Viimasel talvel, kui lund oli konstantselt vaid 3-4 nädalat, kasutasin selle aja suusatamisele. Tore vaheldus jooksmisele.

Selleks, et mingisugused hingamisteede põletiku nähud ilmneksid, tuleb ikka enda kohta üsna intensiivselt joosta. Kusjuures mina pole kordagi selle 3 aasta jooksul nohusse või kurguvalu kätte langenud. Distants kuskil (talvel) 10km ja kestvus jääb 40-50min vahele. Joosta tuleks nii, et hingeldama ei hakkaks, vastasel korral võivad Oldman'i poolt mainitud stsenaariumid küll tõeks osutuda.

Muidugi hea oleks kuulda jooksuspetsialisti kommentaare selle kohta, kas ja kuidas hingamine ja selle sagedus erinevad sooja ja külma ilma korral.

[rantel 0]

Iseenesest ma nüüd jäisel pinnal ei ole jooksnud, aga seeeest tundusid tossud ikkagi ebamugavad (nagu kits libedal jääl), isegi lume peal joostes, aga eks see ole individuaalne.

Mainisin, et üldjuhul on tarvis ikkagi proovida, et mis endale kõige parem tundub.

[ROtter 198]

Ära lase end ära hirmutada.

OldMani käsitluse kohaselt on kõik talispordialad saatanast.

Tegelikult on talvel õues olemine väga tervislik karastamise seisukohalt. Ega mõistlik inimene ei lähegi alla -20 temperatuuriga jooksma, sellisel juhul võivad loomulikult tekkida külmakahjustused, nii nahal kui hingamisteedes. Aga palju meil neid <-20 ilmu üldse on, et sellepärast talvisest värskes õhus liikumisest põhimõtteliselt loobuda mingi umbse ülerahvastatud jõusaali kasuks?

Vihjeid varustuse shoppamise kohtadeks: A&T Sport (Mustamäe tee 50) ja Crafti pood Nõmmel (täpset aadressi ei tea, aga põhimõtteliselt seal, kus Ehitajate tee jõuab välja Pärnu mnt-le)

Inimestele tuleb teadvustada asja positiivsed ja negatiivsed küljed ja valiku teeb igaüks ise.

Miks sa arvad, et väljas õhk puhtam on kui kaasaegse ventilatsiooniga saalis?

Vaata mõnikord auto salongiõhufiltrit ja mõtiskle.

[ras- 1]

Talvel jooksmine on üks mõnusamaid stressileevendajaid minu jaoks.

Soojustuseks paksud talvepüksid ja paksud sokid jalga. Ning nende otsa veel tossud.(the best)

Jope, kõrgekaeluseline polo, talvemüts and juu aar redi.

Kõige enam naudingi, kui tuleb vahepeal jää vms. see uisutamine võtab nii läbi ja pärast selline tunne, et tasakaaluga küll probleeme pole.

Talvel ka see hea, et kui elad maakohas, siis on mõnus, kui põld kõrval ja selle asemel, et tee peal joosta, jooksed põlvini lumes. vot see on trenn =)

tavaliselt olin peale igat trenni läbimärg, arvestades igast ojasi ja asju.. (jah.. liigeste tervislikkuse koha pealt, mitte kõige targem), kuid tunne mis talvel on, on siiski vapustav. kuigi ei SOOVITAKS proovida üle miinu 15ne joosta...

Muudetud Oktoober 16, 2007 kasutaja ras- poolt

[gmaster 303]

Minule jättis meeldiva mulje veidi ekstreemsemas varustuses jooksmine, täpsemalt vormis.

Sissekantud saapad on väga head libisemise vastu ja veidi lumes jooksmiseks, säär on kõrge, püksid on saapa sees, lund sisse ei tule.

Jalas siis kas tavalised vormipüksid või all veel soe pesu, seljas kõrge kaelusega kampsun ja frentš

Peas olenevalt ilmast kas müts v terroristimask

Veel parem, kui on vastutuul, põlvini lumi ja kaldpind, millel on veel kiilasjää lume all ja seljas 40kg raskus

Pole siiamaani suutnud jalgu selleaegse suuruse lähedalegi treenida

[daman 0]

Minu tähelepanekud:

1) Riietus - 1. kiht on soe pikk suusapesu (juhib kenasti ära niiskuse kehalt), 2. kiht on soojad retuusid ja jooksufliis, 3. kiht on tuulekindel jooksujakk.

2) Jalanõud - jooksutossud, ise kasutasin samu mis suvelgi. Sokkidest paksemad sokid või 2x õhemad. Parimad on jällegi jooksusokid, sest juhivad jala pealt niiskuse ära ja jalg jääb suhteliselt kuivaks.

3) Peakate - Suusamüts, kaelas siis kas spordikrae või sall. Peaasi, et kael kinni oleks.

4) Kui väljas on jäine, siis minu soe soovitus: jäta ring vahele ja jookse lindil, see risk mis sa võtad jääl jooksmisega, pole seda väärt (kogemus omal nahal võtta, pea terve nädal trenni läks raisku, kuna kukkusin põlve paiste)

5) Väga väga oluline: kanna helkurit!

Muudetud Oktoober 18, 2007 kasutaja daman poolt

[-Rookie- 0]

Natuke lugemist veel:

http://www.stamina.ee/index.php?adviceID=9

[rantel 0]

Võibolla talvel ei olegi nii paha õues joosta, kõige vastikum on sügisel, esimese paari minutiga olid jalad läbimärjad.

Ainuke asi, millegi pärast on talvel kõvasti raskem joosta. Pinnas on kindlasti raskemini läbitav, aga see ei mängi nii palju rolli.

Kas talvel peab olema hingamine kuidagi teistmoodi kui suvel.

[ROtter 198]

Talvel on energiakulutus suurem, taastumine võtab pärast kauem aega