Jump to content

Recommended Posts

Kartul

1 keskmise suurusega (keedetud)

159ksal

4gr proteiini

36gr süsivesikuid

0,2gr rasva

4gr kiudaineid

Keedetud kartul sisaldab rohkesti foolhapet, mis on vajalik lihaskasvuks, samuti kaaliumit (eeldades, et sööd kartulit koos koorega), mis aitab taastuda. Kartul on kergesti seeditav, seega eelista seda peale trenni.

Miks sa kartulit ei söö ?

Share this post


Link to post
Share on other sites
aga mis vahe on siis praetud ja keedetud kartulil

Rasvasisalduses eelkõige.

btw,millal kartul kahjulikuks muutus?

Mingi järjekordne teaduslik uurimus või?

Edited by daemonium

Share this post


Link to post
Share on other sites

keedetud kartul (100 g):

- 77 Kcal, 0 g rasva, 2 g valgud, 17 g süsivesikud, 1 g kiudaineid

Siit tuleb küll välja, et suht mõtetu asi ju?!?!

P.S. Ise olen kartuli poolt muidu :)

Share this post


Link to post
Share on other sites

Värske keedetud kartul võiga on küll üli hea ning ma usun, et ka kasuli, eriti kui oma aias kasvanud, tead, et pole mingeid säilitusaineid või mis iganes!! :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
aga mis vahe on siis praetud ja keedetud kartulil

Vahe on selles, et polüsahhariidid muutuvad praadimisel/kõrvetamisel mürgiseks, tekitavad vähki(Friikat, krõpsud jne). Nii, et kartulit peab keetma. Koorega keedetud kartul on vähem happelisem ja sisaldab rohkem vitamiine... kui kooritud kartul.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Vahe on selles, et polüsahhariidid muutuvad praadimisel/kõrvetamisel mürgiseks, tekitavad vähki(Friikat, krõpsud jne). Nii, et kartulit peab keetma. Koorega keedetud kartul on vähem happelisem ja sisaldab rohkem vitamiine... kui kooritud kartul.

ega kohe nii kurjasti ei pea seda ütlema, ma paar aastat tagasi sõin pidevalt praetud kartuleid ja pean siinkohal ütlema et tervis pole halvemaks läinud, just nagu paremaks läks :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Värske keedetud kartul võiga on küll üli hea ning ma usun, et ka kasuli, eriti kui oma aias kasvanud, tead, et pole mingeid säilitusaineid või mis iganes!! :)

Või on ülirasvane ja kaloririkas ju.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Või on ülirasvane ja kaloririkas ju.

Võil pole veel häda kedagist. Margariin palju hullem. Eriti pideval ja suurel kogustes tarvitamisel.

Share this post


Link to post
Share on other sites

või on vägagi tervislik :)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Väga palju süüakse kartulit . Mida ta õigupoolest sisaldab ? :)

Kartulis esineb mürgine alkaloid - solaniin. Kartulis sisalduva mürgise solaniini aglükoon on solanidiin.

Kartuli mugulais, viljades ja rohelistes osades võib solaniini olla kuni 0,01 %, idudes kuni 0,5 %.

Tavaliselt esineb kartulites solaniini 2-10 mg/100 g-s. Kartulite idanemisel ja seismisel päikese

käes võib solaniinisisaldus tõusta kuni 500 mg/100g-s.

Kartulite solaniinisisaldus ei tohi ületada 200 mg/kg. Suurem on see alati kauem säilivatel

talvesortidel.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Keedetud kartul sisaldab rohkesti foolhapet, mis on vajalik lihaskasvuks, samuti kaaliumit (eeldades, et sööd kartulit koos koorega), mis aitab taastuda. Kartul on kergesti seeditav, seega eelista seda peale trenni.

ei ole kuulnud, et keegi kartulit koos koorega sööks. mis sa sööd koorimata vä?

Share this post


Link to post
Share on other sites
...ikkagi on juurvili parim süsivesik

Nii ei saa ju öelda, et milline süsivesik on parem. Eks igal toiduainel(süsivesiku rikkal) on oma koht päevas. Kõik oleneb glükokeemilisest ideksist, ehk imendumis kiirusest. Täiskõhutunde tagab aeglaselt imenduv ja suure kiudainesisaldusega, nagu nt. kaerahelbed, eriti kui on mingite kliidega(nt. Nordic pudrud). Samas kõik magus on kiiresti imenduv. Sama kiiresti kui täidab kõhtu (tõstab veresuhkurt), nii sama kiiresti läheb ka tühjaks. Üldiselt peale trenni kiired ja muul ajal aeglased. Pikal kestvustreeningul ka kiired.

Share this post


Link to post
Share on other sites
ei ole kuulnud, et keegi kartulit koos koorega sööks. mis sa sööd koorimata vä?

Mina söön küll koorega kartuleid, need vaja lihtsalt enne keetmist korralikult ära pesta.

Isegi restoranide menüüdes on sellised olemas. Oled kuulnud ehk: "MUNDRIS KARTULID" .

Väljend on pärit Saaremaalt, vähemalt väiksena seal pidevalt vanaema juures olles rääkis see ikka nii, et õhtuks on MUNDRIS TUHLID. Tuhlid siis saarekeeles kartulid.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Täiskõhutunde tagab aeglaselt imenduv ja suure kiudainesisaldusega, nagu nt. kaerahelbed, eriti kui on mingite kliidega(nt. Nordic pudrud).

Ma lõpetasin peale seda pudru söömise ära -> maaharimine on inimajaloos üsna uus nähtus, u. 10000 aastat vana. seetõttu ei ole inimese organism viljatoodetega geneetiliselt kohanenud. teraviljas on väga palju antimetaboolseid aineid. viljas moodustub keemilisi ühendeid, mille abil see enda ärasöömist takistada püüab. need ained põhjustavad tavaliselt allergiat ja vigastusi soolestikus. vili sisaldab proteiine, mis meenutavad inimorganismis endas leiduvaid ning mille tagajärjel tekib ristreaktsioone ja autoimmuunhaigusi. vili takistab ka paljudemikroelementideimendumist. arheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et muinasaja kütid olid terved ja neil puudusid nüüdisaja haigused, samal ajal kui varajaste maaviljeluskultuuride inimesed kannatasid meile tüüpiliste degeneratiivsete haiguste all. õlluharijad olid lühemat kasvu kui kütid, laste suremus oli nende hulgas kõrge ja nakkushaigused laialt levinud. neil esines ka hammaste haigusi ja luukoe hõrenemist ehk osteporoosi - Antti Heikkilä.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Ma lõpetasin peale seda pudru söömise ära -> maaharimine on inimajaloos üsna uus nähtus, u. 10000 aastat vana. seetõttu ei ole inimese organism viljatoodetega geneetiliselt kohanenud. teraviljas on väga palju antimetaboolseid aineid. viljas moodustub keemilisi ühendeid, mille abil see enda ärasöömist takistada püüab. need ained põhjustavad tavaliselt allergiat ja vigastusi soolestikus. vili sisaldab proteiine, mis meenutavad inimorganismis endas leiduvaid ning mille tagajärjel tekib ristreaktsioone ja autoimmuunhaigusi. vili takistab ka paljudemikroelementideimendumist. arheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et muinasaja kütid olid terved ja neil puudusid nüüdisaja haigused, samal ajal kui varajaste maaviljeluskultuuride inimesed kannatasid meile tüüpiliste degeneratiivsete haiguste all. õlluharijad olid lühemat kasvu kui kütid, laste suremus oli nende hulgas kõrge ja nakkushaigused laialt levinud. neil esines ka hammaste haigusi ja luukoe hõrenemist ehk osteporoosi - Antti Heikkilä.

Teaduslikku juttu on igalpool iga asja kohta...mina seda kõike väga tõsiselt ei võtaks :)

Kartuli kohta nii palju , et pole eriline fänn ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
Mina söön küll koorega kartuleid, need vaja lihtsalt enne keetmist korralikult ära pesta.

Isegi restoranide menüüdes on sellised olemas. Oled kuulnud ehk: "MUNDRIS KARTULID" .

Väljend on pärit Saaremaalt, vähemalt väiksena seal pidevalt vanaema juures olles rääkis see ikka nii, et õhtuks on MUNDRIS TUHLID. Tuhlid siis saarekeeles kartulid.

kusjuures mõnedes restoranides pakutakse kalli raha eest ju kartulikoori ka.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Täiskõhutunde tagab aeglaselt imenduv ja suure kiudainesisaldusega, nagu nt. kaerahelbed, eriti kui on mingite kliidega(nt. Nordic pudrud).

Ma lõpetasin peale seda pudru söömise ära -> maaharimine on inimajaloos üsna uus nähtus, u. 10000 aastat vana. seetõttu ei ole inimese organism viljatoodetega geneetiliselt kohanenud. teraviljas on väga palju antimetaboolseid aineid. viljas moodustub keemilisi ühendeid, mille abil see enda ärasöömist takistada püüab. need ained põhjustavad tavaliselt allergiat ja vigastusi soolestikus. vili sisaldab proteiine, mis meenutavad inimorganismis endas leiduvaid ning mille tagajärjel tekib ristreaktsioone ja autoimmuunhaigusi. vili takistab ka paljudemikroelementideimendumist. arheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et muinasaja kütid olid terved ja neil puudusid nüüdisaja haigused, samal ajal kui varajaste maaviljeluskultuuride inimesed kannatasid meile tüüpiliste degeneratiivsete haiguste all. õlluharijad olid lühemat kasvu kui kütid, laste suremus oli nende hulgas kõrge ja nakkushaigused laialt levinud. neil esines ka hammaste haigusi ja luukoe hõrenemist ehk osteporoosi - Antti Heikkilä.

Nii... ja kui kaua on kartul Euroopas olnud? :)

Toodi sisse Ameerikamaalt, ehk siis natuke üle 500 aasta tagasi!

Maaharijate ja küttide vahe on kindlasti ka selles, et kütt tarbis liha mitu korda suuremas koguses kui harija,

seega eeldatavalt oli neil kasvuhormooni tase organismis kõvasti suurem, samuti testosteroon.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×