jalgade treenimisega probleem

[skllm 0]

Olen käinud jõusaalis ümmarguselt 2 aastat, aga pole jalgade treenimisele tähelepanu pööranud. Seda sellepärast et, mul on jalgadega palju probleeme olnud.

Mul on vasaku jala hüppeliigesel olnud kõõluste rebend aastaid tagasi, mis jäi välja ravimata, arstide sõnul jääb see mind nüüd eluks ajaks kimbutama.

Lisaks sellel oli mul paar aastat tagasi põlvevalud, mis tulid reieluuhõrenemise tõttu, põlvevalud on mul üle läinud, aga kükki teha ei lase.

Põlved hakkavad siis ragisema/valutama peale trenni ja annavad tunda ka trenni ajal. Kas ma peaks mingit liigeserohtu võtma vms? Või ei peaks ikkagi hakkama jalgu koormama?

Tegelikult tahaks ikkagi jalatrenni kah teha.

Olen 16 aastane.

[rennu21 13]

nu eks sa pead ikka arstile näitama.... ning jalgu trennist välja jätta ei tasuks....proovi siis väiksemaid kordusi, kergemat raskust...lihtsamaid harjutusi ja kindlasti ei tasu unustada õiget tehnikat

[arvo180 1]

tere

Sa söö Arthryl´i, perearsti käest saad retsepti, see aitab.

Ja jalgade kohta ütlen "shut up and squat", vähem hädaldamist ja siis tuöleb ka, 16 ei ole veel maailmalõpp, alguses on valus, siis harjud ära ja pole häda midagi.

Nii et KÜKKIMA

[Raivo Piiber 21]

Pärast sellist vigastust on päris raske kükkima hakata. Mul oli eelmise aasta aprillis sama asi+veel paari varbaluu murd, 5 nädalat oli lansett peal. Kükkimisel hoiad tahes-tahtmata oma haiget jalga ning kogu koormus langeb tervele, tulemuseks on ikkagi ebaühtlane areng ning ka haige jala aeglasem taastumine. Ise enam kangiga kükke ei tee, ainult jalapress ja hack. Tänaseks päevaks on jalg põhimõtteliselt taastuunud, kuid hüppeliiges olulilelt ühel jalal jämedam kui teisel ning päris terveks ilmselt ei saagi. Aega on kulunud rohkem kui aasta.

Muudetud September 1, 2007 kasutaja gannibal poolt

[Bonsuna 3]

Luuhõrenemine nii noorel mehel, lisaks veel liigesed haiged, valulikud. Jah, nüüd on natuke hiljavõitu, aga siiski mitte lootusetu seda põhjust kõrvaldada.

Põhjus võib peituda ja paljudel ka kindlasti nii on, lapsepõlves ja sel ajal olnud valest toitumisest.

Võimalik, et teemaalgatajal see nii ei olnud ja asi on pärilikku laadi, kuid vaadake kuidas toituvad tänapäeval noored inimesed. Sealt saavad ka nii noorelt alguse haigused mis kunagi olid vanainimeste teema.

Samuti toon siinkohal näite noorspotrlastest üldse , kuni juunioride klassini välja. Alad nagu kergejõustik, raskejõustik ja veel mitmed alad mis on enim vigastuseohtlikud.

Noortel esineb vigastusi liialt palju ja põhjus on jällegi see, et ei saa võtta sealt kuhu pole midagi antud. Selles mõttes, et toitumine on olnud alla igasugust arvestust. Kasvueas ei anta kehale kõike vajalikke ja see ei saa areneda nii tugevaks kui vaja. Treeneridki ei taha eriti midagi toitumisest teada. Noorelt nõutakse ainult tugevat treenimist ja tulemust. Kahjuks pole nõder füüsis aga selleks valmis ja nii need vigastused tulevadki juba "titeeas" sportlasehakatistel. Meesteklassi jõudes kui just peaks hakkama tulemusi tegema on vaene keha nii ära lapitud, et tulemuse tegemisest pole enam juttugi.

Nagu juba aru saite ehk, siis rõhun selle jutuga sellele, kui tähtis on juba varajases nooruses korralikult süüa. Esmalt on see meie vanemate kohustus selgeks teha mis on hea ja mis mitte. Siis on ka noorel lihtsam edaspidi ja ei kiputa igasugusest jamast oma tühja kõhtu täitma.

Aga jah, kahjuks......... Kuipalju on neid vanemaid kes tervislikule toitumisele oma laste puhul tähelepanu pööravad??? Väga vähe. Süüakse ise jama ja nii söövad ka võsukesed sedasama.

Pole vaja rääkida, et kõigil vanematel ei ole võimalik oma lapsi tervislikult toita, et see on hirm kallis jne. Ega ikka ei ole küll. Hoopis kallimaks lähevad need krõpsud ja cocad ja muu saast millega head paremat asendatakse.

Piimatooted peaks olema kõikide kodude söögilaual, samuti ei ole kallid aedviljad köögiviljad.

Kui laps ka korra nädalas liha saab süüa on juba hästi. Tume rukkileib on meil ka ikka poodides olemas. Seega kõik hea ja parem on vaid käeulatuses, kahjuks jäävad ikka silma rohkem värvilised krõpsupakid , saiakesed, cocad ja limonaadid.

Kurb ju.

[skllm 0]

No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.

Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.

Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu "taastusravi", kuni jalg lubab...

Muidugi oleks hea jalga treenida treeneri silma all, aga Valgas seda võimalust pole

Muudetud September 1, 2007 kasutaja skllm poolt

[Samakamees 43]

No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.

Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.

Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu "taastusravi", kuni jalg lubab...

Ma usun , et jalapressi saad teha küll mul oli põlvega jama paar aastat , aga kui hakkasin zelluloosis käima ja jalapressni kasutama siis kadus see ära ja nüüd saan kükkida ja kõike teha

[ROtter 198]

No arstile on muidugi kõik näidatud, hüppeliigese koha pealt on mul kehalisest vabastus(käin seal ikka), sõjaväkke ei saa minna(perearst ütles), sporti tehest pean kandma tugisidet.

Bonsunale nii palju, et luuhõrenemine on ikka rohkem pärilik värk ja hüppeliigese jama on rohkem arstide süü, kes õigel ajal ei avastanud rebendit(jäi siis välja ravimata). Toitunud olen tervislikumalt kui enamus noori. Lapsenagi ei ostnud krõpsu ega saiakesi nagu teised, olen käinud koguaeg koolis lõunasööki söömas jne.

Eks ma proovin kergelt hakata jalga tegema, mitte jõudu treenima, vaid rohkem nagu "taastusravi", kuni jalg lubab...

Muidugi oleks hea jalga treenida treeneri silma all, aga Valgas seda võimalust pole

Mina hakkaksin tegelema ka luuhõrenemise peatamisega.

[skllm 0]

Mina hakkaksin tegelema ka luuhõrenemise peatamisega.

No luuhõrenemine on juba peatunud, umbes aasta tagasi....nagu arst ütles, et see läheb aja möödudes üle(nagu mingi kasvuprobleem siis)

Aga ragin jäi...

Muudetud September 1, 2007 kasutaja skllm poolt

[ROtter 198]

No luuhõrenemine on juba peatunud, umbes aasta tagasi....nagu arst ütles, et see läheb aja möödudes üle(nagu mingi kasvuprobleem siis)

Aga ragin jäi...

Mina ei ole küll arst, aga arsti jutt oli lihtsalt sinu rahustamiseks. Sellega tuleb tegeleda elu lõpuni.

[skllm 0]

Mina ei ole küll arst, aga arsti jutt oli lihtsalt sinu rahustamiseks. Sellega tuleb tegeleda elu lõpuni.

Aga mida ma siis peaks tegema....

[Bonsuna 3]

Aga mida ma siis peaks tegema....

Usun, et OldMan vastab su sellele küsimusele põhjalikult. On olemas mitmed toidulisandid ravimid millega asja kontrolli all hoida. Kuid nagu ütlesin, siis OldMan on kindlasti kompetensem vastama kuna tal sama probleem.

[ROtter 198]

Muudetud September 2, 2007 kasutaja OldMan poolt

[jrx 142]

Kükk kastile peaks võtma maha praktiliselt kõik koormuse hüppeliigestelt ja suure osa koormusest põlvedelt andes praktiliselt sama kasu, mis päris kükk.

[skllm 0]

Kükk kastile peaks võtma maha praktiliselt kõik koormuse hüppeliigestelt ja suure osa koormusest põlvedelt andes praktiliselt sama kasu, mis päris kükk.

Kuidas see "kükk kastile" käib?

[ROtter 198]

Kogu elu jooksul toimub pidevalt vana luukoe asendumine uuega. Lapsepõlves, puberteedieas, naistel menopausis ja alates 40. eluaastatest meestel hakkab luude tihedus vähenema. Kõige kriitilisemad perioodid luu ainevahetuse seisukohalt on puberteediiga ja menopaus.

Osteoporoosi ennetamiseks on vaja organismil saada iga päev 1000-1500 mg kaltsiumi. Lisaks kaltsiumile on vaja veel D-vitamiini, boori, magneesiumi vahekorras Ca 1:2, räni, tsinki ja K-vitamiini. Oluline on ka valkude, rasvade ja süsivesikute õiges vahekorras tarbimine. Rasvad peaksid andma vähemalt 30% toiduga saadavast energiast. Väga tähtsad on oomega-3 rasvhapped. Süüa tuleks lõhet, makrelli, heeringat, kanamune.

Mitte kõik ei omasta piimatoodetest kaltsiumi kuigi hästi ja ainult nendele ei tasu lootma jääda.

Muudetud September 1, 2007 kasutaja OldMan poolt

[skllm 0]

Kogu elu jooksul toimub pidevalt vana luukoe asendumine uuega. Lapsepõlves, puberteedieas, naistel menopausis ja alates 40. eluaastatest meestel hakkab luude tihedus vähenema. Kõige kriitilisemad perioodid luu ainevahetuse seisukohalt on puberteediiga ja menopaus.

Osteoporoosi ennetamiseks on vaja organismil saada iga päev 1000-1500 mg kaltsiumi. Lisaks kaltsiumile on vaja veel D-vitamiini, boori, magneesiumi vahekorras Ca 1:2, räni, tsinki ja K-vitamiini. Oluline on ka valkude, rasvade ja süsivesikute õiges vahekorras tarbimine. Rasvad peaksid andma vähemalt 30% toiduga saadavast energiast. Väga tähtsad on oomega-3 rasvhapped. Süüa tuleks lõhet, makrelli, heeringat, kanamune.

Mitte kõik ei omasta piimatoodetest kaltsiumi kuigi hästi ja ainult nendele ei tasu lootma jääda.

Tänud selle hea soovituse eest. Heeringat ja mune söön(proovin siis neid tihedamini süüa), lõhe on natuke liiga kallis.

Kas siis trenni nagu võib ikka jalale teha?

[eintsius 0]

Hüppeliigese vigastamine on täiesti tüüpiline tänapäeval noortel. Endalgi tuli ette 3 aastat tagasi. Minul oli vigastuseks sidemete rebestus. Nii palju kui mina asjast tean, siis kõõluserebestus taastub ära, aga sidemete rebestus jääb. Njah, igatahes öeldi mulle ka tol ajal, et nüüd on head eeldused järgmise korra jaoks olemas ning et pean kandma korvpallis, jalkas jms jalgadega möllamise mängudes alati liigesetuge.

Uurisin netist ning konsulteerisin ühe tuttava kergejõustiku treeneriga ning sain teada, et pärast õnnetust on võimalik liigest suhteliselt hästi taastada. Hüppeliigest tuleb treenida kahte moodi: üks on liigutamine, teine jõutreening ning venitamine. Pideva liigutamisega töötavad ennast liigest toestavad mikrolihased ning sidemed ennast üles. Nende kehv vorm oli mul üldse rebestamise põhjuseks(juhtus sõjaväes. Pärast pikemaaegset saabaste kandmist olid hüppeliigese sideme harjunud, et neid toetab kõrge ning jäik saapasäär. Valed jalatsid + hea korvpalli mäng + mandunud hüppeliiges = vigastus).

Seega tuleb tegeleda mõnda aega korralikult mõne hüppeliigest hõlmava spordialaga. Ideaalne ala oleks kiirkõnd, kuna seal liigub hüppeliigas väga palju. Kui muud alternatiivi ei leia, siis regulaarne jooksmine või kiiresti kooli/tööle kõndimine ajab asja ka ära. Selline üldine jalgade koormamine peaks tegelikult jääma elustiiliks, sest niikui see lõpetada hakkavad jalad alt vaikselt "pehmenema".

Jõutreening kujutab endast kõikide sääretorudel asuvate lihaste igakülgset treeningut. Nende harjutusi on raske ette näidata, kuid enamus neist on tehtavad jalapressil. Olulised on harjutused, kus hüppeliiges paindub külgedele, sest see mõjutab otseselt neid lihaseid ja sidemeid, mis õnnetusel rebenesid. Neid harjutusi võib ka ise välja mõelda. Tuleb lihtsalt võtta lahti mõni anatoomiaõpik või -sait, kus on näha kuidas ja millised lihased kinnituvad hüppeliigesele. Teades, et lihas töötab ainult kokkutõmbele saab nuputada harjutusi kuidas neid lihaseid treenida.

Lisaks on kaval mängida mingist hetkest alates paar kuud jalgpalli. Jalgpallis saavad hüppeliigest toestavad lihased väga suurt ülekoormust, mis tõttu nende kõõlused tugevnevad, lihased ise kasvavad samuti tugevamaks ning täiendavalt kogu hüppeliigese toestus (kõik muud sidemed jms) muutub tugevamaks.

Mina mängin viimased paar aastat ilma liigesetoestuseta, ohtlikke olukordi on olnud, kuid kordagi ei ole liiges uuesti rebenenud ega isegi ära venitatud. Vahetult pärast rebestamist seeeest õnnestus kaks korda jalalaba risti alla saada(s.o siis enne kui hakkasin asjaga tegelema).

Muudetud September 2, 2007 kasutaja eintsius poolt

[skllm 0]

Hüppeliigese vigastamine on täiesti tüüpiline tänapäeval noortel. Endalgi tuli ette 3 aastat tagasi. Minul oli vigastuseks sidemete rebestus. Nii palju kui mina asjast tean, siis kõõluserebestus taastub ära, aga sidemete rebestus jääb. Njah, igatahes öeldi mulle ka tol ajal, et nüüd on head eeldused järgmise korra jaoks olemas ning et pean kandma korvpallis, jalkas jms jalgadega möllamise mängudes liigesetuge alati.

Uurisin ise netist ning rääkisin ühe tuttava kergejõustiku treeneriga ning sain teada, et pärast õnnetust on võimalik liigest suhteliselt hästi peaaegu korda saada. Hüppeliigest tuleb treenida kahte moodi: üks on liigutamine, teine jõutreening ning venitamine. Pideva liigutamisega töötavad ennast liigest toestavad mikrolihased ning liigese sidemed ennast üles. Nende kehv vorm oli mul üldse rebestamise põhjuseks(juhtus sõjaväes - pärast pikemaaegset saabaste kandmist olid hüppeliigese sideme harjunud, et neid toetab kõrge ning jäik saapasäär. Valed jalatsid + hea korvpalli mäng + mandunud hüppeliiges = vigastus).

Seega tuleb tegeleda mõnda aega korralikult mõne hüppeliigest hõlmava spordialaga. Ideaalne ala oleks kiirkõnd, kuna seal liigub hüppeliigas väga palju. Kui muud alternatiivi ei leia, siis jooksmine või kiiresti kooli/tööle kõndimine ajab asja ka ära. Selline üldine jalgade koormamine peaks tegelikult jääma üldiseks elustiiliks, sest niikui see lõpetada hakkavad jalad alt vaikselt "pehmenema".

Jõutreening kujutab endast kõikide sääretorudel asuvate lihaste igakülgset treeningut. Nende harjutusi on raske ette näidata, kuid enamus neist on tehtavad jalapressil. Olulised on harjutused, kus hüppeliiges paindub külgedele, sest see mõjutab otseselt neid lihaseid ja sidemeid, mis õnnetusel rebenesid. Neid harjutusi võib ka ise välja mõelda. Tuleb lihtsalt võtta lahti mõni anatoomiaõpik, -sait vms, kus on näha kuidas ja millised lihased kinnituvad hüppeliigesele. Teades, et lihas töötab ainult kokkutõmbele saab nuputada harjutusi kuidas neid lihaseid treenida.

Lisaks on kaval mängida mingist hetkest alates paar kuud jalgpalli. Jalgpallis saavad hüppeliigest toestavad lihased väga suurt ülekoormust, mis tõttu nende kõõlused tugevnevad, lihased ise kasvavad samuti tugevamaks ning täiendavalt kogu hüppeliigese toestus (kõik muud sidemed jms) muutub tugevamaks.

Mina mängin viimased paar aastat ilma liigesetoestuseta, ohtlikke olukordi on olnud, kuid kordagi ei ole liiges uuesti rebenenud ega isegi ära venitatud. Vahetult pärast rebestamist seeeest õnnestus kaks korda jalalaba risti alla saada(s.o siis enne kui hakkasin asjaga tegelema).

Aprilli kuust saati pole nüüd liigest välja väänanud.

Olen jõusaalis teinud väikseste raskustega hästi aeglaselt säärt.

Jalgpalli koha pealt, ma eelistan rohkem korvpalli(kas seal mitte pole hüppeliigestel suuremgi koormus?)mida on nüüd suvel saanud ka mängida.

[raptor 0]

tere

Sa söö Arthryl´i, perearsti käest saad retsepti, see aitab.

Ja jalgade kohta ütlen "shut up and squat", vähem hädaldamist ja siis tuöleb ka, 16 ei ole veel maailmalõpp, alguses on valus, siis harjud ära ja pole häda midagi.

Nii et KÜKKIMA

ise olen seda vist kaks kuuri joonud, mõlemaid kolm kuud... muidu ei pidavat sellest üldse kasu olema ei saa õelda, et eriliselt aidanud oleks, kuigi jah... mine tea mis ilma selleta olnud oleks

[eintsius 0]

Aprilli kuust saati pole nüüd liigest välja väänanud.

Olen jõusaalis teinud väikseste raskustega hästi aeglaselt säärt.

Jalgpalli koha pealt, ma eelistan rohkem korvpalli(kas seal mitte pole hüppeliigestel suuremgi koormus?)mida on nüüd suvel saanud ka mängida.

Korvpallis on enamasti koormus väiksem, ent mingi hetk on see suurem kui jalpallis. Tavaliselt see hetk ongi see, mille pärast hüppeliiges läheb. Jalgpallis on on suurimad koormused jalgadel siis, kui palli lüüakse. Löömine on tugev šokk kogu jalalabale, see tekitab väga suure ülekoormuse just kõõlustele ning sidemetele. Kõõlustel on omadus hakata tugevnema, kui neid koormatakse üle.

[skllm 0]

Korvpallis on enamasti koormus väiksem, ent mingi hetk on see suurem kui jalpallis. Tavaliselt see hetk ongi see, mille pärast hüppeliiges läheb. Jalgpallis on on suurimad koormused jalgadel siis, kui palli lüüakse. Löömine on tugev šokk kogu jalalabale, see tekitab väga suure ülekoormuse just kõõlustele ning sidemetele. Kõõlustel on omadus hakata tugevnema, kui neid koormatakse üle.

Ega korvpallis on jälle seda kõrvale liikumist, ja äkilist peatumist rohkem, seal paindub siis hüppeliiges külgedele. Jalgpallis on rohkem otse liikumine.

Tänan soovituse eest, aga pole kunagi jalgpalli mänginud ja nüüd on väga raske sellega alustada(kehalises ainult vahepeal). Jään ikkagi korvpalli juurde, aga proovin ka jõusaalis rohkem koormust anda hüppeliigesele.