Jump to content
intsu007

JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?

Recommended Posts

Maa läheduses avastati kolm hiiglaslikku musta auku

Vastavastatud nn. supermassiivsete mustade aukude kolmik asub Neitsi ja Jäära tähtkujus, Maast 50 kuni 100 miljoni valgusaasta kaugusel B) . Kuigi üks valgusaasta on 10 triljonit kilomeetrit :D , on selline kaugus kosmilises mõõtkavas üpris väike. ;)

Share this post


Link to post
Share on other sites
salver: sa lähened teadusele vist veidi valest otsast. Aegruumi mitte ei tõestatud, et tal on 4 "telge", vaid lihtsalt teadlased kirjeldavad seda neljamõõtmelisena. Kui keegi suudab seda kirjeldada kuidagi muud moodi, siis palun väga. Asi pole tõestamises, asi on mugavuses ja loogilisuses.

Täiesti nõus sellega, et teadus kirjeldab, mitte ei seleta, kuidas asjad TEGELIKULT on, sest mitte ükski olemasolev teadusharu ei saa seda teha. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks.

Konstantidega on ka sama lugu, et ei ole õige öelda, et konstant võiks järsku muutuda. Konstant on suurus, mille teadlased avastasid, mitte et nad ise selle välja mõtlesid. Ei saa öelda, et konstant muutub. Saab öelda, et muutub mingi nähtus, mille tulemusena muutub mingi suurus ning siis tuleb meile tuntud konstandid ümber arvutada. Aga noh, see on lihtsalt selline filosoofiline küsimus.

Konstante ka ju tegelikult ei avastata, vaid need lepitakse kokku. Need on selleks, et looduses toimuvaid protsesse paremini kirjeldada ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keelde. Jah, see on tõesti filosoofiline küsimus....oleneb kust poolt vaadata. Konstandid seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Mina mõtlesin konstantide väärtuste muutmise all nende võrdetegurite arvuliste väärtuste muutmist ja tagajärgi, mis tulenevad füüsikaliste võrrandite võrdlemisel loodusnähtustega mõne teise konstandiväärtuse korral.

Selline asi: tavakeeles kasutame massi kirjeldamisel kaalu mõistet. Nii ei vastata küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad.

Füüsikaseadustega on üldse nii, et mitte teadlased ei mõtle neid välja, vaid nad on lihtsalt olemas. Teadlased vaid avastavad ja üritavad mõista neid seadusi, mis olemas on. Neid ei saa juurde tekkida ja nad ei saa muutuda. Seaduse olemasolu ju sisu ei sõltu sellest, mida teadlased sellest teavad või arvavad.

Ma arvan, et see väide on küll vale. Looduses toimub kõik LOODUSSEADUSTE, mitte füüsikaseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole.

Näide: Kui paberist rebida ruut, siis lähemal uurimisel selgub, et nurgad pole täpselt 90 kraadi, küljed pole päris sirged jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole.

Sellised mõtted....ja nagu ma ütlesin, pole olemas absoluutset tõde

Edited by salver

Share this post


Link to post
Share on other sites

builder see nimelt oligi musta augu kõige levinum ja aktsepteeritum definitsioon ;)

Seda piiri nimetatakse sündmuste horisondiks, kuna sellest piirist "seestpoolt" ei ole võimalik otseselt informatsiooni saada. Ehk siis mustast august ei saa ju välja tulla või sealt midagi väljaspool asuvat näha, seega ta ju ongi nagu auk universumis. Kuna sellel augul on serv ja see on ümmargune, siis on selles kohas aegruum lõpmatult kõverdunud. B)

raske tõesi aru saada kogu sellest jamast, aga meie füüsikaalased teadmised on alles lapsekingades

Share this post


Link to post
Share on other sites

salver: ma antud juhul samastaks füüsika- ja loodusseadusi. Füüsika ju tegelebki loodusseaduste uurimise ning tõlgendamisega. Loomulikult kasutab ta selleks mingisuguseid lihtsustatud mudeleid ning üritab induktiivselt teha mingeid järeldusi üldisuse kohta. Siiski ma olen arvamusel, et loodusseadus on absoluutne (füüsikaseadus) olenemata sellest, kui palju meie seda mõistame või lihtsustame. Füüsikaseadust ei saa muuta, saab muuta vaid inimese arusaama sellest seadusest. Nojah, me vist antud juhul mõistame veidi erinevaid asju füüsikaseaduse all. Ma ei mõtle selle all paberi peale kirja pandud valemite ja selgituste rida, vaid seda, millise seaduse järgi loodusnähtused toimivad.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Ja ükskord lõppeb päike, mis enne otsa saamist läheb nii kuumaks et maa kõrbeb B)

ta ei lähe kuumaks, ta paisub mitmesaja kordselt, nii suureks et merkuur, veenus ja maa satuvad päikese "sisse" ja siis ongi lõpp, kustub päike ära ja järgi jääb valge kääbus

Share this post


Link to post
Share on other sites

Matemaatiliselt (keemia ja füüsika kaasa arvatud) läheneda on vägagi hea teatud piirideni. Kõigepealt pean ütlema et antud teema on mindki väga huvitav ja samas kunagi lahenduseni ei jõua.

Füüsikas on üks huvitav nähtus: Energia jäävuse seadus mis mitmete varjantide järgi kehtib ka terves universumis ja samas igiliikuri olemasolu tühistaks enamiku füüsika seadusi. Selliselt võikski universum olla igiliikur, eriti arvestades fakti et teadus suudab juba analoogset organismi toota - kust maalt siis saab tuua seose liikuri ja organismi vahel.

Teadlased väidavad ka et maailm on 7. mõõtmeline, millest meie näeme/tunneme ainult 3. - Eks lõpmatust on seliselt raske seletada ju.

Peab ütlema et üks huvitavamaid teemasid üle pika aja...

Fitness.ee = Eksistents.ee

Share this post


Link to post
Share on other sites

kame: ega sul juhuslikult ei ole mingit allikat anda selle kohta, et teadlased väidavad, et maailm on 7-mõõtmeline? Ma pole sellest midagi kuulnud.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No ja kui ta ongi ümar? Samas, ta ei saa ümar olla, tal ei saa üldse kuju olla, kui ta on lõputu :D

Ma tegelt ei suuda mõista lõpmatust, et kuidas ikkagi saab..

Samas jällegi ei suuda mõista seda, kuidas Universumil saaks olla lõppu :D

Kust otsast ta lõputu on? Minuarust suht lihtne mõelda, et tal on lõpp, või noh pigem äär. Raskem on mõelda pigem, mis on selle taga.

Tegelt paljud teadlased otsivad uut teooriat, et ühe teooria abil kõike seletada. Sest praegu mõned teooriad on konfliktis omavahel.

Vaatasin mingi aeg seda stringiteooriat, seal on va mitu dimensiooni, no ausalt rohkem kui silm seletaks. Seal rääkis jah et oli vist laineteooria ja kvantteooria ja need omavahel konfliktis. Targemavad võivad parandada, aga praegu asi päris õige igatahes ei ole.

Edited by Kuup

Share this post


Link to post
Share on other sites
salver: ma antud juhul samastaks füüsika- ja loodusseadusi. Füüsika ju tegelebki loodusseaduste uurimise ning tõlgendamisega. Loomulikult kasutab ta selleks mingisuguseid lihtsustatud mudeleid ning üritab induktiivselt teha mingeid järeldusi üldisuse kohta. Siiski ma olen arvamusel, et loodusseadus on absoluutne (füüsikaseadus) olenemata sellest, kui palju meie seda mõistame või lihtsustame. Füüsikaseadust ei saa muuta, saab muuta vaid inimese arusaama sellest seadusest. Nojah, me vist antud juhul mõistame veidi erinevaid asju füüsikaseaduse all. Ma ei mõtle selle all paberi peale kirja pandud valemite ja selgituste rida, vaid seda, millise seaduse järgi loodusnähtused toimivad.

OK. tunnistan, et mõned mu väited olid täpsustamata. Nimelt arvan siiani, et looduses esinevad protsessid toimivad ikkagi loodusseaduste järgi, kuid parajasti ka füüsikaseaduste järgi. Samas aga neid kahte mõistet võrdsustada pole vist eriti sobilik, kuna loodusteadusi lisaks füüsikale on ju veel teisigi: keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, nagu biofüüsika, geokeemia, jne. Seadused (mina nimetan neid loodusseadusteks, sina füüsikaseadusteks) kehtivad tõepoolest igal pool ja on alati kehtinud, kuid kuna füüsika uurib loodusseadusi ja seega täieneb pidevalt, siis ei ole ju füüsikaseadused absoluutsed ja alati eksisteerinud. On ju toimunud areng klassikalistest Newtoni seadustest nüüdisaegsete Einsteini seadusteni.

Jah, nõustun ka selles osas, et need nn. paberil eksisteerivad füüsika keeles kirjeldatud seadused, kasutades matemaatilist formalismi, ei ole füüsikaseadused, vaid täppisteaduslik lähenemine füüsika nähtustele - muide keskkoolis (ka ülikoolis) just seda õpetataksegi, selle asemel, et esmalt kirjeldada nähtust tavakeeles, leida analoogiaid juba tuntud nähtustega, püüda nähtust seletada kvalitatiivselt ja leida põhjuslikke seoseid.

Ja siis imestatakse, miks paljude jaoks on füüsika ebameeldiv aine. Nagu antud teemakohastest arvamustest võib järeldada, on ikka füüsika valdkonna vastu huvi olemas.

Share this post


Link to post
Share on other sites
Kust otsast ta lõputu on? Minuarust suht lihtne mõelda, et tal on lõpp, või noh pigem äär. Raskem on mõelda pigem, mis on selle taga.

Tegelt paljud teadlased otsivad uut teooriat, et ühe teooria abil kõike seletada. Sest praegu mõned teooriad on konfliktis omavahel.

Vaatasin mingi aeg seda stringiteooriat, seal on va mitu dimensiooni, no ausalt rohkem kui silm seletaks. Seal rääkis jah et oli vist laineteooria ja kvantteooria ja need omavahel konfliktis. Targemavad võivad parandada, aga praegu asi päris õige igatahes ei ole.

No vastuolus nad ikka päris ei ole. Lihtsalt on valgusega selline huvitav lugu, et tal on nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Valgus levib samaaegselt nii valguslainena kui ka valguskvantide voona. Tähendab, sõna "samaaegselt" ei ole siinkohal päris õige. Lihtsalt on valgus nii laine kui ka footonite voog.

Share this post


Link to post
Share on other sites
No vastuolus nad ikka päris ei ole. Lihtsalt on valgusega selline huvitav lugu, et tal on nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Valgus levib samaaegselt nii valguslainena kui ka valguskvantide voona. Tähendab, sõna "samaaegselt" ei ole siinkohal päris õige. Lihtsalt on valgus nii laine kui ka footonite voog.

vastuolu ei näe ka mina. Kunagi, kui eksisteeris mehaaniline maailmapilt, kehtisid Newtoni seisukohad ja seadused, kuni avastati elektromagnetväli. Tänapäeval on kidlaks tehtud, et väli koosneb kvantidest - osakestest ja vastupidi, igale osakesel on lainelised (välja) omadused. Selle ettekujutamisega võib olla raskusi, sest kvantfüüsikal puuduvad silmnähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Kui oskaks kuidagi kvantide olemust klassikalise füüsika (nagu laineid) mõistete abil seletada.... Üks kvantmehaanika rajajaid (vist Schrödinger) on öelnud, et kvantmehaanikat pole võimalik mõista, küll saab temaga harjuda.

Äkki keegi oskab vastata: Mille poolest sarnanevad kägu ja sputnik?

Share this post


Link to post
Share on other sites

Noh, kvantmehaanikat natuke inimmõistvamalt saab seletada küll, et tavainimesel mingi ettekujutus tekiks. Aga jah, see ei ole eriti korrektne füüsika koha pealt. Kui mina füüsikalist maailmapilti ülikoolis õppisin, siis püüdis õppejõud alati kõike mehaanika ja hüdrodünaamikaga seostada ja selle näitel kõiki nähtusi selgitada - ka kvantmehaanikat. Peab mainima, et päris edukalt sai hakkama, kuigi vahepeal pidi muidugi ütlema, et tegelikult päris nii asjad ikkagi ei käi, kuid nii on kergem nähtust mõista ja ette kujutada. Kui koju tulen, võin veidi konspekti lehitseda ja näiteid tuua.

Üks asi, mis hetkel meelde tuleb, on elektroni koordinaatide määramatus ümber tuuma liikumisel. Koolis vist õpetatakse tänapäeval (või vähemalt põhikoolis), et elektron liigub ringjoonelise orbiidi järgi ümber tuuma. Kvantmehaanika aga väidab, et see ei ole õige ja üleüldse on alati olemas teatud määramatus ja me ei saa prognoosida elektroni asukohta mingil kindlal ajahetkel. Et seda veidi arusaadavamaks teha, siis õppejõud selgitas seda nii, et elektron liigub ümber tuuma mitte ringkujulise orbiidi järgi, vaid laineliselt, kusjuures me ei tea täpselt selle laine parameetreid, selle pärast ei saa välja arvutada, kuhu täpselt see elektron mingil ajaühikul satub. Et siis lihtsustatud selgitus, et lollid tudengid midagi aru saaksid :D

Aga jah, Schrödingeriga peab ilmselt nõustuma.

Share this post


Link to post
Share on other sites

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Recently Browsing   0 members

    No registered users viewing this page.

×