Hüppevõime ja sprindikiiruse arendamine

[matroxx 22]

absoluutselt ei nõustu teie väitega aga pohh ma ei viitsi ka vaielda.mina jään oma arvamusele kindlaks.

[Sarge 385]

Meie kursusel on 40+ poissi - enamus on korvpallurid ja kergejõustiklased. Biomehaanika ja ergonoomika praksis mõõtsime hüppevõimet ja kõige parem oli klassikalisel tõstjal, siis oli minul ja võrkpallur oli kolmas.

[matroxx 22]

EI pea näidet kaugelt otsima.vend hüpab kaugust 3.40,vertikaal hüppe parem kui kellelgi teisel keda tean.

samas ta ei küki mingite ulme raskustega ega tee üldse jõutrenni hetkel.

see,et jõutrenn aitab pole kahtlustki kuid see,et tõstjad kõige rohkem hüppavad on sorry paras jama küll.ei tasu liiga saali keskne olla vaid tasub pisut ka laiemalt näha.

[kunnar 0]

see,et jõutrenn aitab pole kahtlustki kuid see,et tõstjad kõige rohkem hüppavad on sorry paras jama küll.ei tasu liiga saali keskne olla vaid tasub pisut ka laiemalt näha.

http://www.bodybuilding.com/fun/drsquat17.htm siin üks väidab, et 1964 tehti uuring kus selgus, et 40 meetrit läbisid tõstjad kiiremini kui sprinterid ja vertikaal hüpe oli neil ka kõikidest parem. Ei tea võib-olla ajab jama.

[matroxx 22]

Tol ajal võibolla tõesti kuna stardi tehnika ega erialane ettevalmistus polnud ikka päris see mis tänapäeval.

vaadates praegu näiteks asafa powelli või 90ndatel kiirelt jooksnud john drummondi starti siis tundub uskumatu,et üks inimene võib üldse nii kiiresti ja jõuliselt liikuda.

Tegelikult on tähtis nii tehnika kui ka jõu arendamine.üks konkreetne asi ei tee kedagi kiireks.Isegi juhul kui suudate esimese sammu karata kaugemale kui keegi teine siis teadke,et sellega start ei piirud.mis juhtub ülejäänud distantsil?

[Sarge 385]

Sel juhul mõtle kui tõstjad peaksid rasvaprotsendi alla 7 viima ja tehnika selgeks õppima

[matroxx 22]

nii see ei käi.

rumal on arvata,et enne saan maailma meistriks jõutõstmises ja siis peale seda sprindis või vastupidi.

Vähestele on antud kõik vajalik loodusepoolt.

Naturaalselt hea hüppevõime,kehakontroll ning muud paljud pisiasjad on nii olulised,et need kas on kaasa antud või mitte.ära ei tohi unustada ka vaimset poolt.

jõutõstjaid ei oma üldjul vastavat kehaehitust,et sprindis kaugele jõuaks.pikad käed,jalad,laiad õlad ning kitsas puus need on ühe hea sprinteri eelduseks.

näiteks ole sa jõuline kui tahes aga kui pole antud jalgadesse head jooksu sagedust siis suurt midagi teha siin ka ei ole.veel haruldasem kui suure sageduse juures on ka väga pikk samm,nagu Boltil.

Muudetud Juuli 19, 2011 kasutaja matroxx poolt

[smack 2]

nii see ei käi.

rumal on arvata,et enne saan maailma meistriks jõutõstmises ja siis peale seda sprindis või vastupidi.

Vähestele on antud kõik vajalik loodusepoolt.

Naturaalselt hea hüppevõime,kehakontroll ning muud paljud pisiasjad on nii olulised,et need kas on kaasa antud või mitte.ära ei tohi unustada ka vaimset poolt.

jõutõstjaid ei oma üldjul vastavat kehaehitust,et sprindis kaugele jõuaks.pikad käed,jalad,laiad õlad ning kitsas puus need on ühe hea sprinteri eelduseks.

näiteks ole sa jõuline kui tahes aga kui pole antud jalgadesse head jooksu sagedust siis suurt midagi teha siin ka ei ole.veel haruldasem kui suure sageduse juures on ka väga pikk samm,nagu Boltil.

Ma küll pole täheldanud, et pikad, peened latid oleksid head sprinterid. Ja jalad võivad ükskõik kui kiiresti liikuda, aga kui su käed ei jõua rütmiga kaasas käia, siis ei liigu ka jalad kätest kiiremini:)

Muudetud Juuli 19, 2011 kasutaja smack poolt

[matroxx 22]

Jõuline käsi ei pea olema suur.

peenemate sprinterite all pidasin silmas sihvakaid sportlasi.sellised on ka tänapäeva tippsportlased.mõnede üksikute eranditega.

[Mart Muru 17]

Ja jalad võivad ükskõik kui kiiresti liikuda, aga kui su käed ei jõua rütmiga kaasas käia, siis ei liigu ka jalad kätest kiiremini:)

Minu arvates panevad hoopis jalad käed tööle. Lihtne testida. Seisa püsti ning hakka liikuma. Kumb enne liigub, kas käsi või jalg? Vb mõni tõesti liigutab käsi suure kiirusega edasi-tagasi ning hakkab alles siis liikuma...

[Undionu 34]

Kulla matroxx, sa ei suuda isegi jõutõstjal ja klassikalisel tõstjal vahet teha ja tahad siin oma "tõde" jagada. Need ei ole samad alad, liigutus, selle kiirus ja kogu lihaste töö on hoopis erinevad. Sulle pakutakse uuringute tulemusi ja ikka ajad oma jura, et mu vend hüppab kuuri katusele, aga kangi pole elusees näinud.

[matroxx 22]

tead mees ära mölise

Need uuringu tulemused võid ka samusesse pista.kuskil 60ndatel või tont teab millal tehtud testid.hahahahahah muud ei oskagi nagu sellepeale kosta.

Oma kuuri jutu mõtlesid sina välja.

[Mart Muru 17]

http://www.bodybuilding.com/fun/drsquat17.htm siin üks väidab, et 1964 tehti uuring kus selgus, et 40 meetrit läbisid tõstjad kiiremini kui sprinterid ja vertikaal hüpe oli neil ka kõikidest parem. Ei tea võib-olla ajab jama.

" and run a 25 yard dash faster than any class of athletes (including the sprinters). "

25 yard = 22.86 meters

Huvitav mis ajaga nad jooksid seda ka.

[Mart Muru 17]

http://www.defrancostraining.com/ask-joe-t...-questions.html

hmm..

"The reason that the weightroom isn't as "important" regarding the max velocity phase of sprinting is because there is nothing you can do in the weightroom to mimic the tremendous speed of contractions that occur when you hit your max velocity. (Max velocity has more to do with the "elasticity" of your muscles, compared to the start/acceleration phase of a sprint.) "

[matjusm 24]

Panen ka natuke oma kogemusi kirja.

Nimelt otsustasin eile esimest korda üle väga pika aja (viimati sai seda kusagil 11-12 klassis testitud ehk 4-5 aastat tagasi) hoota kaugust mõõta. Kui eelnevalt hüppasin 261 cm (seda siis enne kui hakkasin jõutrenni/tõstmise ning üldse raske trenniga tegelema hakkamist) siis eile tuli endalegi üllatuseks et distantsiks tuli 305 cm ehk areng 44cm. Alguses ei uskunud kuid proovisin 2x uuesti ja ikka enam vähem sama tulemus.

Mida ma trennis tegin et seda saavutada:

1) Klassikaline tõstmine: nii täis rebimine ja tõukamine kui ka nende erinevad variatsioonid ja komponendid (tõukamine kuklalt, rinnalevõtt, rebimine puusadelt/pukkidelt)

2) SÜGAVAD kükid, nii turjal kui ees (treenin mõlemat kükki samapalju), kordused suhteliselt madalad ehk 6'sed turjal kükil ja 3'sed rinnal kükil (kui teen raskeid seeriaid).

3) Hüpped ja sprindid: hüpped kastidele, hüpped järjest üle tõkete, ühe/kahe jalaga järjestikkused "jänku" hüpped, lühikesed sprindid 20-50m.

[Mart Muru 17]

Soovitan need ära vaadata :

[getz 0]

Kunagi sai võetud kõrgushüppe matt, see ca 1x1x2 meetrit vms, seda lükati täiskiirusel põrandal umbes 10 meetrit ja tagurpidi joostes tõmmati tagasi. Üsna ebamugav oli. Aga ajas asja ära. Nt 3 inimesega, iga ring jookseb igaüks 1x. Nii ca 10 ringi kuni suutlikkuseni. Või iga ring 2 jooksu. See oli ikka vägagi kurnav, jalgadele andis korralikult tunda, et toimub kõva trenn. Korvalliga tegelejad rääkisid, et nad hüppasid peale mõnda trenni tunduvalt kõrgemale.

Seda matti asendaks ilmselt jõukelk paremini.