Kas juua või mitte?

[AndresT 0]

Et siis küsimus lihtne, kas on kasulik juua palju, vett näiteks.

[ROtter 198]

http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=11367

[tomster 2]

Et siis küsimus lihtne, kas on kasulik juua palju, vett näiteks.

Oled kuulnud midagi sellisest terminist nagu "janu"! See on inimorganismi viis meile teada anda, kas ja kui palju vedelikku me tarbima peame. Vastutahtmist, ükskõik mille joomine, on puhas lollus.

(Erandiks vaid väga suure intensiivsusega treeningjärgne aeg, mil organismi vedelikuvajadus võib ületada meie enda poolt ratsionaalselt tajutava vedelikuvajaduse määra.)

[ROtter 198]

Oled kuulnud midagi sellisest terminist nagu "janu"! See on inimorganismi viis meile teada anda, kas ja kui palju vedelikku me tarbima peame. Vastutahtmist, ükskõik mille joomine, on puhas lollus.

(Erandiks vaid väga suure intensiivsusega treeningjärgne aeg, mil organismi vedelikuvajadus võib ületada meie enda poolt ratsionaalselt tajutava vedelikuvajaduse määra.)

Janu on küll viimane asi, millest juhinduda vedeliku tarbimisel. Janu tunneme alles siis, kui veepuudus organismis on küllalt kaugele arenenud. Keha vedelikubilanssi on peaaegu võimatu tasakaalus hoida üksnes janutunde järgi käitudes.

Keskmiselt on inimese veevajadus 1 ml ühe kulutatud kcal energia kohta.

Muudetud Aprill 1, 2007 kasutaja OldMan poolt

[tomster 2]

Janu on küll viimane asi, millest juhinduda vedeliku tarbimisel. Janu tunneme alles siis, kui veepuudus organismis on küllalt kaugele arenenud. Keha vedelikubilanssi on peaaegu võimatu tasakaalus hoida üksnes janutunde järgi käitudes.

Keskmiselt on inimese veevajadus 1 ml ühe kulutatud kcal energia kohta.

OldMan pole siis ühesõnaga nõus Dr. Mihkel Zilmeriga ja ka hr. Indrek Otsusega, kes mõlemad on väljendanud seisukohta, et vedelike tarbimisel tuleks juhinduda janutundest? (Ei pea siinkohal silmas intensiivse treeningu kestel ja järgselt tekkivat vedelikuvajaduse rahuldamist.)

[ROtter 198]

OldMan pole siis ühesõnaga nõus Dr. Mihkel Zilmeriga ja ka hr. Indrek Otsusega, kes mõlemad on väljendanud seisukohta, et vedelike tarbimisel tuleks juhinduda janutundest? (Ei pea siinkohal silmas intensiivse treeningu kestel ja järgselt tekkivat vedelikuvajaduse rahuldamist.)

Mina lähtun sellest, et " vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab."

[theONE1 0]

OldMan pole siis ühesõnaga nõus Dr. Mihkel Zilmeriga ja ka hr. Indrek Otsusega, kes mõlemad on väljendanud seisukohta, et vedelike tarbimisel tuleks juhinduda janutundest? (Ei pea siinkohal silmas intensiivse treeningu kestel ja järgselt tekkivat vedelikuvajaduse rahuldamist.)

No paljud meditsiinidoktorid on just sama väitnud nagu Oldman, samas olen ka ise seda koolis õppinud, et janu tunde tekkimisel hakkab vedelikukaotus juba ainevahetusprotsesse häirima ning janutunde tekkimisel suurtes kogustes vett juues enam seda paremaks ei muuda, kuigi janutunne kaob!

[Arcane 0]

Vesi on kõige tähtsam toitaine ja vesi on ka vere oluline koostisosa.Verega kantakse rakkudeni toitaineid ja hapnik ning eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Vesi on vajalik toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks.Kui meie keha saab rohkem vett kui ta vajab, siis suureneb vee eritumine neerude kaudu, kui aga vähem, siis vee eritumine aeglustub. Hoolimata organismi saabuva vee hulgast peaks uriini päevas erituma vähemalt 300-500 ml, et välja viia ainevahetuse mürgiseid produkte.Tunduvalt sagedasem on vee puudus,mis võib tekkida oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku, kuuma kliima, tugeva kehalise koormuse puhul.

[Marielito 0]

No paljud meditsiinidoktorid on just sama väitnud nagu Oldman, samas olen ka ise seda koolis õppinud, et janu tunde tekkimisel hakkab vedelikukaotus juba ainevahetusprotsesse häirima ning janutunde tekkimisel suurtes kogustes vett juues enam seda paremaks ei muuda, kuigi janutunne kaob!

Sama väidavad ka TÜ spordibioloogid.

See käib muidugi eelkõige kehalise töö kohta. Kui treeningul tekib janu, siis on vedeliku tarbimisega juba hiljaks jäädud. Iga 15 minuti järel tuleks mõned lonksud juua (olenemata sellest, kas janu on või mitte). Muul ajal on aga janutundest lähtumine juba pisut teine asi.

[bohemianrhapsody 9]

35ml x kehakaal (kg) = vee kogus päevas, mida peaks tarbima. Vee all ma mõtlen vett.

[54321 0]

Vesi on kõige tähtsam toitaine ja vesi on ka vere oluline koostisosa.Verega kantakse rakkudeni toitaineid ja hapnik ning eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Vesi on vajalik toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks.Kui meie keha saab rohkem vett kui ta vajab, siis suureneb vee eritumine neerude kaudu, kui aga vähem, siis vee eritumine aeglustub. Hoolimata organismi saabuva vee hulgast peaks uriini päevas erituma vähemalt 300-500 ml, et välja viia ainevahetuse mürgiseid produkte.Tunduvalt sagedasem on vee puudus,mis võib tekkida oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku, kuuma kliima, tugeva kehalise koormuse puhul.

Inimene koosnebki 60-80% veest... seda on igas meie keharakus!

[Capricorn 0]

Hoolimata organismi saabuva vee hulgast peaks uriini päevas erituma vähemalt 300-500 ml, et välja viia ainevahetuse mürgiseid produkte.

Kui ööpäevas vähemalt 500 ml ära tuleb, siis tähendab see seda, et olen piisavalt vett saanud (mitte ainult puhast vett juues)? Või siiski ei pruugi tähendada?

[Arcane 0]

Inimene koosnebki 60-80% veest... seda on igas meie keharakus!

...jah igas meie keharakus on vett . Nii rakusisene kui ka rakuväline vesi sisaldab mitmesuguseid ioone, vee tasakaalu reguleerimisel on suur osa kaaliumi ja naatriumi ioonidel. Rakkude sees on rohkem kaaliumi, rakuvälises ruumis aga naatriumi. Naatriumil on omadus vett siduda, kaaliumil aga vett väljutada jne..

Muudetud Aprill 1, 2007 kasutaja Arcane poolt

[Arcane 0]

Kui ööpäevas vähemalt 500 ml ära tuleb, siis tähendab see seda, et olen piisavalt vett saanud (mitte ainult puhast vett juues)? Või siiski ei pruugi tähendada?

Me saame vett mitte ainult juues vaid ka süües. Teatav hulk vett tekib ka ainevahetuse produktina..

Muudetud Aprill 1, 2007 kasutaja Arcane poolt

[ROtter 198]

Sama väidavad ka TÜ spordibioloogid.

See käib muidugi eelkõige kehalise töö kohta. Kui treeningul tekib janu, siis on vedeliku tarbimisega juba hiljaks jäädud. Iga 15 minuti järel tuleks mõned lonksud juua (olenemata sellest, kas janu on või mitte). Muul ajal on aga janutundest lähtumine juba pisut teine asi.

Mida veerikkam on organism, seda intensiivsemalt toimub ka ainevahetus. Kõige veerikkam on veri. Mida vedelam veri, seda kergem südame töö ja väiksem trombide oht. Suure lihaste hulga tõttu on kõige suuremaks veedepooks just lihased ja kreatiini tarbimisel on väga oluline juua küllaldaselt vett.

[kuuliks 0]

Mina joon Eviani umbes 1,5-2 l päevas.

[bohemianrhapsody 9]

Kui ööpäevas vähemalt 500 ml ära tuleb, siis tähendab see seda, et olen piisavalt vett saanud (mitte ainult puhast vett juues)? Või siiski ei pruugi tähendada?

Ma ei oska öelda, kas see 300-500ml (uriini) tõele vastab, aga arvesta ka sellega, et vett eraldub ka kopsude ja naha kaudu.

[Arcane 0]

Ma ei oska öelda, kas see 300-500ml (uriini) tõele vastab, aga arvesta ka sellega, et vett eraldub ka kopsude ja naha kaudu.

Kui täpsem olla,siis vesi eraldub meie kehast uriini, hingeõhu, seedimatu toidujäägi ja higi koostises.

[Liinu 1]

Mida veerikkam on organism, seda intensiivsemalt toimub ka ainevahetus. Kõige veerikkam on veri. Mida vedelam veri, seda kergem südame töö ja väiksem trombide oht. Suure lihaste hulga tõttu on kõige suuremaks veedepooks just lihased ja kreatiini tarbimisel on väga oluline juua küllaldaselt vett.

Samas tuleks ka meeles pidada, et vett ja vedelikku ei saaks organismi üle liia. Vesi imendub kudedesse väga kiiresti ja see võib olla organismile ja rakkudele ohtlik. Kui vett on rakus väga palju, siis rakk lihtsalt läheb katki ja hävib. Kui lõhki minevaid rakke on rohkem, kui uuesti tekkivaid rakke, siis teadagi, mis inim organismiga juhtub.

Loomulikult tuleb hoolitseda ka selle eest, et organismis liialt vähe vedelikku ei oleks. Sel juhul lihtsalt rakkud kuivavad ära.

Kõik peaks bilansis olema. Veest ja vee bilnasist saab lugeda

http://www.healthilife.ee/raamat/vesi.html#meie

[matti 8]

Minu meelest on parim võimalus teada saada,kas organismis on vell parajalt või vähe,on see kui sa vaatad oma uriini värvi.Kui kollkas-oranž,siis on vett vähe,vaja juua.Kui aga helekollane-suhtläbipaistev,siis on kõik ok.Parandage mind,kui ma eksin.

[Maicle 0]

Küsimus sarnasest vallast.

Olen kuulnud et gaasiliste jookide tarbimine põhjustab luude hõrenemist, nagu pidev limpsi lakkumine (lisaks suhkruhaigus).

Aga kui suur on reaalne vahe (Tervislikusest vaatepunktist kui suur vahe on ?) näiteks Aura Jõhvika kergelt gaseeritud veel ja .......näiteks tartu limonaadil ? Või veel hullem Coca Colal ?

St kui seda vett pidevalt palju juues tekib ka see suhkruhaiguse oht ?

See vesi pole veel nii magus, kõigerohkem paneb mõtlema Viva freshi Lemon &... laimi vms, rohelist värvi gaseerimata. See tundub ikka väga magus.....nagu limonaad peaaegu.

Omast kogemusest ei soovitaks ka seda keha nn kuulata, kui ma jooks ainult otsese janu järgi, tarevitaksin päevas mingi 0,5 L mingit jooki......

Ette tänades

[gmaster 303]

mingis katses oli isegi tartu limonaad söövitavam kui coca cola.. või midagi sellist

kuskil võsareporteris oli

aga mida vähem seal e-sid ja lisaaineid on, seda parem

[Hi 0]

Happeline oksiid + vesi = hape - viib kaltsiumi kehast välja

Co2