inside14 1 Report post Posted March 27, 2007 Tagasi uudise / artikli juurdeKui teadlased avastasid, et toidu energia on mõõdetav, mõeldi sellele välja mõõtühik: kalor. Pärast seda ei olnud muul eriti tähtsust.Gramm rasva sisaldab 9 kcal, süsivesik ja proteiin 4 kcal. Seetõttu arvati pikka aega, et rasv on kõige kurja juur; kergesti omastatav, toodetav ja säiliv süsivesik aga justkui jumalik energiaallikas. Proteiini kirjeldas ehk kõige paremini ütlus „hädavajalik aga paha“. Inimorganism on siiski palju keerulisem ning ta isegi ei tea, mis on kalor, rääkimata sellest, et ta ei oska neid kokku lugeda.Organism reageerib erinevatele ... Share this post Link to post Share on other sites
inside14 1 Report post Posted March 27, 2007 "Magama minnes ei tasu tõsta insuliinitaset, sest see pidurdab kasvuhormoonide toimet. Öö on taastumiseks kõige olulisem aeg." Aga kas siis pole hea enne magama minekut näiteks tarvitada natuke mett(vahest ka kuuma piimaga), et paremat und saada? Või see ei mõjuta nii palju!? Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 27, 2007 "Magama minnes ei tasu tõsta insuliinitaset, sest see pidurdab kasvuhormoonide toimet. Öö on taastumiseks kõige olulisem aeg." Aga kas siis pole hea enne magama minekut näiteks tarvitada natuke mett(vahest ka kuuma piimaga), et paremat und saada? Või see ei mõjuta nii palju!?Söögikordade ajastamine on niivõrd vastuoluline teema, et absoluutset tõde hetkel veel ei eksisteeri. Klassikaliselt lähtutakse muidugi sellest, et hommikul rohkem ja õhtul vähem. Samas leidub ka huvitavaid vastupidiseid toitumisteooriaid. Kuulsaim neist on ilmselt endise eriüksuslase Ori Hofmekler`i loodud "The Warrior Diet" (Koduleht), mis põhineb inimkeha ööpäevastel biorütmidel (kuigi klassikalisi biorütme mõõdetakse ligi kuu pikkuse tsüklina). Selles teoorias käsitletakse inimest kui ürgset sõdalast, sest kõik meie keha instinktid on välja kujunenud ajal, mil algeline inimene elas kui odaga jahti pidav metsloom. Sõdalase dieedi toitumispõhimõtete järgi elasid veel ka Vana-Rooma sõdalased, kes hiilgasid oma suurepärase atleetliku vormiga. Idee seisneb siis selles, et päeval ollakse alatoitumises ja õhtutundidel süüakse kõike piiramatus koguses, kuniks enam vähimatki isu enam pole. Ja niimoodi peaks siis tulema terav vorm ja rasvavaba keha. Ameerikas on see saanud päris suure populaarsuse, aga jänkide seas saavad peaaegu kõik hullud ideed alguses suure hasardi osalisteks. Teaduslikku põhja sellel asjal veel eriti palju ei ole, aga kui püüda leida seal mingit loogikat, siis päeval luuakse kehale stress ja energiadefitsiit, millega põletatakse teatud kogus rasva. Õhtune suur söömaaeg läheb aga päeval tühjaks kulutatud glükogeenivarude täitmiseks lihastes ja maksas, mitte keharasvaks. Ainevahetuse aeglustumist ei kardeta aga just selle tõttu, et sellise rütmiga ongi inimkeha loodud elama juba ürgsetest aegadest alates, mis on iseendaga teatud vastuolus, sest õhtul peaks keha just hakkama järgmise päeva näljaperioodiks valmistudes rasva salvestama. Siis nad räägivad veel teatud ellujäämis-geenide aktiveerumisest ala-ja ületoitumise vaheldumisel jne. Kes kunagi midagi sellist järgi otsustab proovida, siis andku teistele kah teada, kuidas oli.Nii et igasugu trikke tehakse maailmas. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted March 27, 2007 ma arvan et ta jutul võib mingi iva sees olla, teine asi on see, kas see kulturismi sobib, sest kulturism on ikkagi midagi muud kui niisama heas vormis olemine, kõik need massiperioodid jne. tavainimesele võib see warriori asi isegi paremini mõjuda. minu arvamus Share this post Link to post Share on other sites
inside14 1 Report post Posted March 27, 2007 Väga huvitav jutt tõesti aga ma nagu oma küsimusele vastust ei leidnud, vb ei saadud mu küsimusest hästi aru või ma ei osand seda vastusest otsida! "Magama minnes ei tasu tõsta insuliinitaset(see siis peaks tähendama et süsivesikuid ei tohiks süüa), sest see pidurdab kasvuhormoonide toimet."Aga kas siis pole hea enne magama minekut tarvitada natuke mett(vahest ka kuuma piimaga), et paremat und saada? Või see ei mõjuta nii palju seda kasvuhormooni toimet uneajal!?Et siis on mõeldud rohkem seda kui söön mingi suure metsiku koguse süsikaid ning siis pole hea ja see väike kogus mett ei sega? Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 27, 2007 ma arvan et ta jutul võib mingi iva sees olla, teine asi on see, kas see kulturismi sobib, sest kulturism on ikkagi midagi muud kui niisama heas vormis olemine, kõik need massiperioodid jne. tavainimesele võib see warriori asi isegi paremini mõjuda. minu arvamusArvan sama.Ja inside14, me ei saa su küsimusele väga informatiivset vastust anda, sest see vajaks ju täpseid mõõtmisi ja arvutusi - kui palju oli täpselt mett, kui palju eritus insuliini, kui palju see takistas kasvuhormooni vabanemist, millised teised toiduained olid veel seedimises jne jne. Fakt on see, et lusikatäis mett piimatassis küll nüüd midagi olulist ei muuda. Share this post Link to post Share on other sites
inside14 1 Report post Posted March 27, 2007 Fakt on see, et lusikatäis mett piimatassis küll nüüd midagi olulist ei muuda.No rohkem teada mul vaja ei olnudki!Tänud! Share this post Link to post Share on other sites
Capricorn 0 Report post Posted March 27, 2007 Ühes teemas räägiti, et kõrge GI-ga (mida iganes see GI tähendab, pole viitsinud uurida) süsivesikud pidurdavad kasvuhormoonide toimet. Näiteks riis pidi selline olema. Share this post Link to post Share on other sites
jrx 142 Report post Posted March 27, 2007 (edited) See Warrior diet on ERILINE pseudoteadusbullshit. Alustades sellest, et reaalselt pole inimene kui liik KUNAGI niimoodi toitunud. Edited March 27, 2007 by jrx Share this post Link to post Share on other sites
Mr.Y 0 Report post Posted March 28, 2007 No rohkem teada mul vaja ei olnudki!Tänud! Söö midaiganes tegelikult. Oma toitumisega põhimõtteliselt ei saa seda üldse muuta, sest 0,0001 % ei muuda eriti midagi. Paljud inimesed ju treenivad väga hilja, kodus söövad palju süsivesikuid taastumiseks ja lähevad magama. Kasvuhormoonil on sellest savi. Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 28, 2007 See Warrior diet on ERILINE pseudoteadusbullshit. Alustades sellest, et reaalselt pole inimene kui liik KUNAGI niimoodi toitunud.1) Pseudoteadus on ta kindlasti2) Kas ka bullshit, seda saame teada siis, kui tõsine teadus seda uurib. Kõige suuremaks küsimärgiks on Hofmekleri põhiväide väide, et mingite teaduslike uurimuste järgi (?) suurendab vahelduv näljaperiood lihaste ja maksa glükogeenivarusid 200-lt kilokalorilt 2000-3000-ni ja mõnel juhul isegi 5000-ni. Veel väidab ta, et mingid uurimused on tõestanud teatud geenide (mis tänapäevainimestel on "uinunud") aktiveerumist.3) Inimese ja tema eelaste pikas ajaloos on olnud üsna tavapäraseks nähtuseks, et elatakse suure nälja ja suure pidusöögi vahelduvas rütmis. Eriti just sõdalaste kultuuri silmas pidades. Tugevas Rooma armees oli see tavapäraseks elurütmiks. Share this post Link to post Share on other sites
jrx 142 Report post Posted March 28, 2007 Pigem vastupidi - kütid korilased sõid terve päev läbi seda, mida leidsid. Share this post Link to post Share on other sites
UmbIsik 0 Report post Posted March 28, 2007 Kui lugeda raamatut "Püssid, pisikud ja teras"(http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12700), siis seal väidetakse, et pidev alatoitlus tekkis põllumajanduse arenguga. Põllumajandus tõi kaasa paikse eluviisi, mis võimaldas naistel tihemini sünnitada - inimeste arv kasvas natuke liiga kiiresti võrreldes toodetava toiduga. Väidetakse ka seda, et küttide pingutusi ja ajakulu toidu hankimisel hinnatakse tavaliselt üle. Share this post Link to post Share on other sites
hehee 0 Report post Posted March 28, 2007 Kui lugeda raamatut "Püssid, pisikud ja teras"(http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12700), siis seal väidetakse, et pidev alatoitlus tekkis põllumajanduse arenguga. Põllumajandus tõi kaasa paikse eluviisi, mis võimaldas naistel tihemini sünnitada - inimeste arv kasvas natuke liiga kiiresti võrreldes toodetava toiduga. Väidetakse ka seda, et küttide pingutusi ja ajakulu toidu hankimisel hinnatakse tavaliselt üle.Siin tekib ju aga kerge vastuolu sellega, et miks siis inimene jäi paikseks ja hakkas põldu harima, kui tal jahti pidades ja korilust harrastades tuli toit kergemini lauale. Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 28, 2007 Pigem vastupidi - kütid korilased sõid terve päev läbi seda, mida leidsid.Küttide-korilaste päevaplaan nägi välja selline, et hommikul kogunesid kogukonna meesliikmed ja alustasid sõjatantsuliste rituaalidega, päev möödus loomi küttides ja õhtul küpsetati seda tulel ning järgnes suur söömaaeg. Naised korjasid päeval juurikaid ja muud söödavat. Mehed ei nälginud terve päeva, vaid tegutsesid just niimoodi nagu sa äsja ütlesid, et närisid pidevalt seda kerget toitu, mida maast leidsid ja samasugust režiimi näeb ette ka too Warrior Diet - päeval puuviljad-juurviljad, supp ja muu selline, mis hoiab siiski energiadefitsiiti ja õhtul siis põhiroog. Mina ei arva sellest asjast suurt rohkem kui sina. Püüan lihtsalt inimeste silmaringi avardada. Mind huvitab rohkem see, et kuidas saab inimese glükogeenivarude mahutavus olla ainult 200 kcal ja mis uuring seda küll näitas (tegelikult peaks olema just seal 2000 kilokalori ümber). Ja siiski, kas ja kui palju on võimalik mahutavust suurendada (5000 kcal??). Share this post Link to post Share on other sites
Kristjan-Johannes Konsap 566 Report post Posted March 28, 2007 Selles paljude artiklite viga ongi, et ei öelda, kui suurt rolli üks või teine teguviis või aine rolli mängib või mõju avaldab.See süsivesiku või siis mee söömisest tingitud testosteroonitaseme muutus pidi jah nii kaduvväike olema, et vahet pole.Mina panen ikka tee sisse mett, kui kaloraaz ja dieet lubavad. Kui saan, söön ka üht-teist süsivesikut, sh ka lihtsüsivesikuid, et parem uni tuleks. Share this post Link to post Share on other sites
UmbIsik 0 Report post Posted March 28, 2007 Siin tekib ju aga kerge vastuolu sellega, et miks siis inimene jäi paikseks ja hakkas põldu harima, kui tal jahti pidades ja korilust harrastades tuli toit kergemini lauale.Noh, ega see ei toimunudki ju korra pealt ja ühe hetkega. Ühe ja sama kogukonna sees kütiti ja hariti põldu. Küttide suguharud eksisteerisid kõrvuti maaviljelejatega, kuna viimaste kogukonnad olid arvukamad, siis hoolimata viletsamast füüsisest(väiksem kasv, nõrgemad lihased) tõrjusid nad kütid välja. Arvesse tuleb võtta ka saakloomade vähenemine. Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted March 28, 2007 Mina ei arva sellest asjast suurt rohkem kui sina. Püüan lihtsalt inimeste silmaringi avardada. Mind huvitab rohkem see, et kuidas saab inimese glükogeenivarude mahutavus olla ainult 200 kcal ja mis uuring seda küll näitas (tegelikult peaks olema just seal 2000 kilokalori ümber). Ja siiski, kas ja kui palju on võimalik mahutavust suurendada (5000 kcal??).Füsioloogia õpikus on kirjas, et organismi glükogeenivaru on 70 kg kaaluval inimesel ca 350 grammi, millest maksas on 10 % ja skeletilihastes 2 %. Kuna sportlased ei ole norm. inimesed ( ), siis regulaarse vastupidavustreeningu ja süsivesikurikka dieedi abil võib lihase glükogeenisisalduse kahekordistada. Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 28, 2007 Füsioloogia õpikus on kirjas, et organismi glükogeenivaru on 70 kg kaaluval inimesel ca 350 grammi, millest maksas on 10 % ja skeletilihastes 2 %. Kuna sportlased ei ole norm. inimesed ( ), siis regulaarse vastupidavustreeningu ja süsivesikurikka dieedi abil võib lihase glükogeenisisalduse kahekordistada.Sa vist tahtsid öelda, et 10% maksast ja 2% lihastest sisaldab glükogeenivarusidm mitte 2% ja 10% 350-st on lihastes ja maksas. Grammides: 2% lihastest = umbes 350g (räägime keskmisest inimestest) ja 10% maksast umbes 120g. Kokku tulebki ligi 2000 kcal. Aeroobne treening on ainult üks võimalus, sest intervall peaks ju veel paremini süsivesikutevarusid tühjendama. Ja süsivesikuterikas dieet tähendab seda, et mingil hetkel tuleb glükogeenivarud korralikult täis laadida ja see on sõdalase dieedis üks põhielemente. Share this post Link to post Share on other sites
tomster 2 Report post Posted March 28, 2007 Sa vist tahtsid öelda, et 10% maksast ja 2% lihastest sisaldab glükogeenivarusidm mitte 2% ja 10% 350-st on lihastes ja maksas. Grammides: 2% lihastest = umbes 350g (räägime keskmisest inimestest) ja 10% maksast umbes 120g. Kokku tulebki ligi 2000 kcal.Ei, ta ei tahtnud seda öelda. Ta ütles täiesti õigesti.Organismi glükogeeni varu on ikkagi umbes 350 g, millest 150-200 grammi on skeletilihastes (tänu nende suurele massile) ja maksas on siis veel umbes teist samapalju. Kokku tulebki umbkaudu 350 g. Share this post Link to post Share on other sites
gmaster 303 Report post Posted March 28, 2007 ma lõin just praegu täiesti uue warriori dieedipõhimõte on selles et tegelikult ei teatud kunagi, kas saab süüa või mitte.seega, söö mis tahad ja millal tahad. see kuidas su keha reageerib, on kirjas geenideskuidas kõlab? Share this post Link to post Share on other sites
Marielito 0 Report post Posted March 28, 2007 Ei, ta ei tahtnud seda öelda. Ta ütles täiesti õigesti.Organismi glükogeeni varu on ikkagi umbes 350 g, millest 150-200 grammi on skeletilihastes (tänu nende suurele massile) ja maksas on siis veel umbes teist samapalju. Kokku tulebki umbkaudu 350 g.?????? Mis asja sa nüüd räägid???Mis valemiga on 150-200g 350-st grammist 2% ??? Vaata asi rahulikult üle. Share this post Link to post Share on other sites
ROtter 198 Report post Posted March 28, 2007 ?????? Mis asja sa nüüd räägid???Mis valemiga on 150-200g 350-st grammist 2% ??? Vaata asi rahulikult üle.Tõlkija seebiks! Mõeldud oli 2% skeletilihaste massist 70 kg kaaluval inimesel. Share this post Link to post Share on other sites
