Bono kohuke

[kuuliks 0]

Lugesin,et Bono kohuke sisaldab taimerasvu.Kui nüüd süüa üks kohuke päevas või paar korda nädalas,siis kuidas see kaalule mõjub kui olen hetkel treeningute ja dieediga tegeleja?

Tänud

[jrx 142]

Minu teada KÕIK Eestis toodetavad kohukesed sisaldavad hüdrogeniseeritud (!) taimerasvu. See on väga halb tendents. Ainus "päris" kohuke on Karums:(

Edit: Selgituseks - taimerasvad või loomarasvad iseenesest pole "halvad", ent loomulikus olekus vedel taimerasv, mis on "paksuks aetud" (hüdrogeniseeritud) on kurjast, sest ei käitu organismis nii nagu "looduslikud" rasvad (mõni biokeemiatark ehk seletab täpsemalt, mina peaks selleks natuke mööda raamatuid kammima). Seega KUI kohuke, siis pigem ikka päris kohuke. Samas, kui sul on dieet ja eesmärgiks kaalu kaotada, siis on parem ikka sellistest maiustustest hoiduda.

jorx

(ise armastan kohutavalt kohukesi. igasuguseid.)

Muudetud Märts 14, 2007 kasutaja jrx poolt

[wanderer 0]

mis ma ütlen kohuke pole üldse paha kui sa ei söö neid 10 tk päevas 1-2 päevas on vähem kahjulik kui shokolaad vähemalt minuga pole veel midagi hullu juhtunud ja pealegi kohupiim on igati kasulik on see kohukese kujul või lihtsalt tavaline kohupiim...

Kohukesed on hea asi

[gmaster 303]

no ma ei tea, ei ütleks et see kohuke nii tervislik ja šokolaad nii halb on...

[jrx 142]

Ega kohukesel ja shokolaadil suurt vahet ole jah... Ja on ikka väga suur vahe, kas sööd kohukest või rasvatut ja maitsestamata kohupiima.

Muudetud Märts 15, 2007 kasutaja jrx poolt

[trennineiu 0]

Kuskilt artiklist lugesin kord, et üks kohuke sisaldab kolm lusikatäit suhkrut ja ka palju rasva. Nad on küll maitsvad, kuid üldsegi mitte tervislikud.

[Vikatman 0]

Mul on alati hommikusöögi kõrvale veel 1 kohuke. Vahet pole mis marki. Kohupiim ju kasulik.

Ei kurdaks eriti....

Aga kui sul mingi hardcore dieet käsil on, vb ei soovitaks.

[jrx 142]

Mul on alati hommikusöögi kõrvale veel 1 kohuke. Vahet pole mis marki. Kohupiim ju kasulik.

Ei kurdaks eriti....

Aga kui sul mingi hardcore dieet käsil on, vb ei soovitaks.

No ma ei tea. Iga dieet, mis on selgelt piiritletud, selleks et kaalu kaotada on mõnes mõttes "hardcore". 45 g kohuke annab pea 200 kcal. Selle asemel võiks näiteks süüa 200 g 4%'st kodujuustu või kohupiima.

[Kirsti 0]

Minu teada KÕIK Eestis toodetavad kohukesed sisaldavad hüdrogeniseeritud (!) taimerasvu. See on väga halb tendents. Ainus "päris" kohuke on Karums:(

Päriselt ka või???? Ma ise olen nagu kuulnud kuskilt, et see ainus mark, mis ei sisalda taimerasva, on see Eesti punases kassiga paberis, see nö tavaline kohuke. Aga kindlalt ei tea muidugi, pole neid pabereid konkreetselt uurinud. See oleks küll hea uudis iseenesest, kuna Karums on just see, mis mulle kohukestest enim maitseb.

[kuuliks 0]

No ma ei tea,paneb täitsa mõtlema,kas tohib süüa neid või ei..Karums on ka väga hea,parim mu meelest,kuid ka Bono hea.

Algatasin teema,sest kuna pean saama ka veidi taimerasvu päevas,siis kust neid kõige paremini saada??Enim maitseb mulle tegelt uus Mumuu funktsionaalne dessert 3% rasva(kõige viimasem uus toode..190gr),kuid see lõhustab rasvu,mis samuti omamoodi hea ja kasulik!

Keegi teab,kuidas ja kust saab taimerasvu?Olen nõutu.

[jrx 142]

Taimerasvu saad kõige paremini taimeõlidest.

[Hi 0]

Kusjuures K kohuke on kah päris hea ja Stockmanis maksab 3.10 kr niiet päris odav

[jrx 142]

Poest tulles sõin 4 Maxima säästukohukest mämm mämm. Aga koostise poolest ei soovita sellist toitu vaenlasele kah:D 100s g's 26 g süsikaid, 26 g rasva (millest enamus hüdr. taimeraskv), 4 g valku.

[Aile 1]

Kleebin teile siia yhe jutukese margariinist....

Rohkem tähelepanu hüdrogeenitud rasvale toidus!

Kuigi inimeste harimisele toitumise valdkonnas on viimasel ajal üha rohkem tähelepanu pööratud, ei jõua teadusavastusel põhinev info kuigi kiiresti avalikkuseni ja vanad müüdid on visad kaduma. Üks selliseid on näiteks arusaam, et margariin on tervislikum kui või s.t. taimsed rasvad on tervisesõbralikud ka tahkel kujul. Selline arusaam põhineb nähtavasti teadmisel, et taimsed õlid on tervislikud. Paraku näitavad teadusuuringud aga, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks peale selle tööstuslikku muutmist poolvedelaks (nn. hüdrogeenitud rasvaks) või tahkeks (taimerasvaks). Taimsete õlide struktuur muutub töötlemise käigus ja ei sobi sellisena inimese keha rakkudega.

Hüdrogeenitud rasvad – mis need on ja miks on need ohtlikud?

Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille käigus taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid. Osa looduslikest polüküllastumatutest cis-rasvhapetest läheb üle trans-vormi; küllastumatud trans-rasvhapped soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli oksüdatsioonile vastupidamist. Meie organism ei omasta küllastumatud trans-rasvhappeid ja seetõttu on nad inimese veresooni kahjustava ja nende lupjumist soodustava toimega, avades “otsetee” südame-veresoonkonna haigusteni. Seega hüdrogeenimisprotsessi läbinud tervislikud taimeõlid, nüüd juba osaliselt muundunud, trans-vormi läinud rasvhappeid sisaldavad hüdrogeenitud rasvad, pole enam tervislikkusega seotud.

Margariini tootmine ongi lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks. Miks seda tehakse? Hüdrogeenitud rasvad on kordi odavamad ja paremini õhuhapnikule vastupidavad kui rõõsk koor ja või, seega neist valmistatud toiduainete säilivusaeg on pikem ja neid on võimalik odavamalt toota. Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud rasvadest. Margariinides on trans-rasvhappeid 2-10 korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile odavaid sünteetilisi antioksüdante (E 320) ja (E 321), mis omakorda võivad olla paljude jaoks allergeenid.

Ohtlikud on varjatud hüdrogeenitud rasvad

Ilma rasvadeta inimene elada ei saa. Inimorganism ei suuda ise sünteesida nt alfa- linoleenhapet (leidub rapsi- ja sojaõlis, rasvastes merekalades) ja linoolhapet (leidub taimeõlides), seega need kaks rasvhapet on inimese toidus asendamatud. Ohtlik on just pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud rasvu sisaldava toidu söömine. Veresoonte seinte kahjustumine toimub aeglaselt, esialgu märkamatult. Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab 1-2 grammi trans-rasvhappeid. Probleemne on aga, et väga paljud toidud sisaldavad hüdrogeenitud rasva: näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted, majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid/tordid, friikartulid, burgerid, krõpsud, kohukesed. Margariinides leidub 17…38% trans-rasvhappeid (mida kõvem rasv, seda rohkem trans-rasvhappeid, mida vedelam, seda vähem), mis tähendab, et 100g margariini või hüdrogeenitud rasvu sisaldavate toiduainete tarbimisel võib päeva jooksul saada 17 g ja rohkemgi trans-rasvhappeid.

Märkamatult, erinevate toodete koosseisus võib ka margariini mittetarbiv inimene endale sisse süüa kordi rohkem trans-rasvhappeid kui ohutuks normiks .(1-2 g päevas) peetakse. Seetõttu peaks toote pakendil kindlasti olema vastav märge: toode sisaldab hüdrogeenitud rasva. Siis võtab tarbija vastutuse oma kahjustatud veresoonte seinte eest enda peale, nii nagu iga suitsetaja peaks olema teadlik, mida ta oma tervisega teeb.

Kasutades erinevaid metoodikaid on leitud, et USAs tarbib inimene 3…10g trans-rasvhappeid päevas, Lääne-Euroopa maades keskmiselt 2,1…5,4 g/ päevas.

Arengu tõukejõuks ei saa olla ainult kokkuhoid

Rasvade töötlemist on tagant tõuganud eeskätt kokkuhoid, kuid inertsiga on rakendatud ka teadusavastusi ja püütud tooteid muuta tervisesõbralikumaks. Siinkohal tuleks igaühele südamele panna, et puhta ja kvaliteetse või mõõdukas tarbimine terve inimese, eriti aga laste ja noorukite poolt on igati mõistlikum kui margariini söömine (erinevalt margariinidest võile lisaaineid ei lisata). Traditsiooniline hapukoorevõi sisaldab ~80% piimarasva ja muidugi ka kolesterooli (ka segatüüpi margariinid sisaldavad kolesterooli). Inimorganism vajab mõõdukas koguses kolesterooli: kui seda toidus ei sisaldu, suurendab maks ise oluliselt kolesterooli sünteesi. Lähtub ju kolesteroolist suguhormoonide ja teiste steroidhormoonide, sapphapete, vitamiin D süntees ja kõikide rakumembraanide normaalne olek. Kuna 20.sajandil jõuti veendumusele, et loomsed rasvad tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski, võeti kogu maailmas eelmisel sajandil suund loomsete rasvade piiramisele. Meiegi võitööstus püüab luua uusi vähema piimarasvaga ja seega ka vähema kolesterooliga võisorte. Selleks asendatakse osa piimarasvast taimeõlidega – tulemuseks hästimääritav pehme võie ehk EU seaduste järgi rasvasegu võided.

Nii Põhja-Ameerika kui Lääne-Euroopa riigid teevad pingutusi, et muuta tarbijate toiduvalikuid ja tööstuslike rasvade tehnoloogiad mõjutada. Pikka aega on räägitud uutest tehnoloogiatest, kus poleks üldse vaja kasutada taimeõlide hüdrogeenimist. Alternatiivtehnoloogiana on pakutud ka õlitaimede geneetilist muundamist selliselt, et nende õlid sobiksid margariini valmistamiseks ilma hüdrogeenimata. Samas on aga geneetilise muundamise võimalikud ohud läbi uurimata. Arenenud lääneriikides on juba müügil margariinid, mis on tahkestatud sojavalgu lisamisega. Meil neid saada ei ole ja karta võib, et maaletoojad eelistavad veel pikka aega odavamaid trans-rasvhapete rikkaid margariine.

Oleme ka siin olukorras, nagu paljudel muudel aladel – süsteem produtseerib riske ja inimesed peavad ise nendega hakkama saama. Antud juhul on käepäraseim võimalus olla ise kriitiline ja teadlik oma menüü koostamisel. Kindlasti oleks vajalik vastava-alane nõustamine. Seda aspekti tuleks kindlasti arvesse võtta ka tervisliku toitumise näidismenüüde koostamisel. Kui keegi tahab midagi karta, siis kartku eelkõige liigsöömist, on see siis liigse rasvase, magusa või valgu söömine. Vähest või ja margariini tarbimist ei peaks kartma. Kui on aga probleemiks rasvumine, eriti veel kogu perekonnas, väga kõrge kolesteroolitase veres jm haiguslikud seisundid, tuleb toidurasvade kasutamist arutada arstiga.

Tiiu Vihalemm

Kui kohuke...siis ikka Karums

Muudetud Märts 16, 2007 kasutaja AileKuuda poolt

[Capricorn 0]

Kuna 20.sajandil jõuti veendumusele, et loomsed rasvad tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski, võeti kogu maailmas eelmisel sajandil suund loomsete rasvade piiramisele

Kas see kehtib ka sea ja veise(hakk)liha kohta? Et tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski?

Muudetud Märts 16, 2007 kasutaja Capricorn poolt

[jrx 142]

Aitäh Aile! Väga hea tekst.

Kui nüüd selle juurde inimesed loeksid veel esilehelt "rasvavalesid" ja natuke siit foorumist Fred Antsoni tekste, siis peaks kõigil rasvade suhtes selgem pilt olema...

Muide... uuemad uuringud näitavad, et trans-rasvad käituvad organismis isegi "loomulikest" küllastunud rasvadest (halvas mõttes) erinevalt.

[Aile 1]

Kas see kehtib ka sea ja veise(hakk)liha kohta? Et tõstavad südameveresoonkonna haiguste riski?

Sealiha kindlasti... Veiseliha puhul tuleb eelistada taisemaid tykke (sisefilee jne). Hakkliha osta on alati problemaatiline. Kunagi ei tea, mis nad sinna on sisse toppinud. Kui mul oli raha v2hev6itu siis ma siiski ostsin veise hakkliha, kui mulle tundus, et rasva% ei ole eriti suur (silma j2rgi...). Hetkel ma vaatan oma koeri Kui ma ostan mingi tyki liha... v6i kondiga, siis nad s88vad. Hakklihast nad aga tavaliselt keelduvad Tont seda teab, mida nad sealt v2lja nuusutavad...

[Aile 1]

Kleebin siia veel yhe artikli margariinist:

UUDIS

Ohtlikul margariinil on müügiluba

Euroopa Liidu heakskiidul on tulnud müügile Becel-margariin, mis pidi aitama ennetada südameinfarkti. See "functional food" (tervisele kasulik toiduaine) ilutseb marketites munade, kohupiima ja pakitud sinkide-vorstide sõbralikus naabruses.

Väidetavalt alandab Becel pro-activ margariin LDL-kolesteriini taset veres 3,5 nädalaga kuni 15% võrra, HDLi tase jääb konstantseks. Taimeõlides sisalduvad fütosteriinid pidavat pidurdama LDL-kolesteriini imendumist soolestiku kaudu.

Tootja firma Unilever soovitab kasutada 20g margariini päevas, siis langeb oluliselt südameinfarkti risk. Üks 250grammine pakk maksab 5,79 DEMi = 46,32 EEK.

Juba on teada soovimatu kõrvaltoime: soolestik absorbeerib vähem karotinoide - paljudes juurviljades sisalduvad ained, mis toimivad vähivastaselt.

EL hoiatab: rasedatele, imetavatele emadele, kuni 5aastastele lastele ning kolesteriini taset alandavaid rohtusid kasutatavatele "... võib see teatud tingimustel olla ebaotstarbekohane".

Saksamaa Tervise Tarbijakaitse Liiduinstituudi volinik Brigitte Wörner kahtleb veelgi enam: "... ka inimesed normaalse kolesteriinitasemega peaksid seda margariini vältima - fütosteriinide üleküllus võib väga halvasti mõjuda; madal LDL-kolesteriin soodustab masendust ja depressiooni...".

Kuid kõik need meedikute hoiatused jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes - müügiluba anti ikkagi.

Sarnase toimega Soome Benecol-margariin jõuab samuti Euroopa turule. Tulemas on aina uued ja uued "functional food" kaubad - luudele kasulikud keeksid, soolestiku floorale kasulikud vorstid, sokolaad mälu parandamiseks...

Huvitav, millal algab sõda farmaatsiatehaste ja "ff" tootjate vahel?

[Capricorn 0]

Sealiha kindlasti... Veiseliha puhul tuleb eelistada taisemaid tykke (sisefilee jne). Hakkliha osta on alati problemaatiline. Kunagi ei tea, mis nad sinna on sisse toppinud. Kui mul oli raha v2hev6itu siis ma siiski ostsin veise hakkliha, kui mulle tundus, et rasva% ei ole eriti suur (silma j2rgi...). Hetkel ma vaatan oma koeri Kui ma ostan mingi tyki liha... v6i kondiga, siis nad s88vad. Hakklihast nad aga tavaliselt keelduvad Tont seda teab, mida nad sealt v2lja nuusutavad...

Kui ma ainult väikese rasvasisaldusega veise(hakk)liha sööks, siis ei saaks normaalset rasvakogust päeva kohta kokku. Kui lisaks veisehakklihale süüa paarsada grammi seahakkliha, on see siis väga halb?

[Aile 1]

Kui ma ainult väikese rasvasisaldusega veise(hakk)liha sööks, siis ei saaks normaalset rasvakogust päeva kohta kokku. Kui lisaks veisehakklihale süüa paarsada grammi seahakkliha, on see siis väga halb?

Kuhu j22vad sinu menyyst 6lid???

Linaseemne 6li? Oliivi6li? Rasvane kala? Mina olen ka suur v6i s6ber.... Kui sa k6ik selle kokku liidad saad rohkem kui kyll.

[Capricorn 0]

Kapsa-porgandi toorsalatis peaks veidi õli olema, lõhet mõnikord harva söön paarsada g. (võibolla korra nädalas). Peale nende ja hakkliha muud rasvast pole. Võid ei tarbi.

[gmaster 303]

Kapsa-porgandi toorsalatis peaks veidi õli olema, lõhet mõnikord harva söön paarsada g. (võibolla korra nädalas). Peale nende ja hakkliha muud rasvast pole. Võid ei tarbi.

või on hea, ise söön ainult taluvõid

hakkliha küll rasva allikas ei ole... ma ei nimetaks seda üldse lihaks...

[ROtter 198]

Kuhu j22vad sinu menyyst 6lid???

Linaseemne 6li? Oliivi6li? Rasvane kala? Mina olen ka suur v6i s6ber.... Kui sa k6ik selle kokku liidad saad rohkem kui kyll.

Lisaks siia veel avokaado.

[Kirsti 0]

Ja pähkleid sööge ka

[Capricorn 0]

seahakkliha (100 g):

- 289 Kcal, 25 g rasva, 16 g valgud, 0 g süsivesikud, 0 g kiudaineid

veisehakkliha (100 g):

- 248 Kcal, 20 g rasva, 17 g valgud, 0 g süsivesikud, 0 g kiudaineid

Jälle sama jutt nagu munavalgete ja -kollaste teemas oli, et ega ma ei saa hakata neid pähkleid, avokaadosid ja õlisid ja muid asju kuhugi oma äranägemise järgi toppima kui neid kavas ei ole, kava läheks niimoodi tasakaalust välja.

Muudetud Märts 16, 2007 kasutaja Capricorn poolt