Jump to content
Davinson

Põlveprobleemid

Recommended Posts

Tänud!

Ühesõnaga reietaga osa treenimiseks kõlbab hästi Rumeenia jõutõmme.Vahepeal nägin Otti tegemas ka Ben Johnsoni harjutust tagareieile-see vist on lõhkuva iseloomuga arvestades mu põlve ajalugu?.Aga kuidas sa suhtud näiteks ühe jala hüpetele?Täna just vaatasin ning parema jala hüppevõime on masendav..oleks vaja kuidagi seda taastada.Oskad ehk soovitada midagi selle parandamiseks?

Ühe jala peal seistes ei ole keha asend kuigi stabiilne, s.t. hüpates on stabiilsust veel vähem, põlve ristatisidemetele mõjuvadki negatiivselt liikumised külje suunas.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina vigastasin oma põlve kastilt kükke tehes 2011. a jaanuaris. Operatsiooni tegi dr. Tein 2011. a juunis. Operatsioonile vahetult järgnenud päeval hakkasin sõitma rattaga ja tegema taastusraviharjutusi kummilindiga. Varsti hakkasin ka kasutama stepperit/ellipsit. Kaks nädalat pärast operatsiooni tegin esimest korda kükki - esialgu kerge raskusega ja väga kõrgelt (u veerandkükke). Aegamööda tegin üha sügavamat kükki üha suurema raskusega ja u kuu-poolteist pärast lõikust jõudsin poolkükkideni. Esimese korralikuma täisküki-treeningu tegin ligi kaks kuud pärast operatsiooni. Mõneti andis põlv jalatreeningu ajal end tunda kuni oktoobrini/novembrini. Seetõttu jätsin mõned treeningud katki või tegin algselt plaanitust väiksema koormusega. Joosta tohtisn esimest korda alles kaks ja pool kuud pärast lõikust. Alates 2011. a lõpust pole põlvega enam mingeid probleeme olnud. Taastumine on olnud täielik.

Mina leian, et õige oli see, et ma hakkasin jalga kohe koormama, tegelesin pidevalt taastusraviga ja tõstsin aegamööda raskust. Rahmeldada pole operatsioonijärgselt õige; samuti pole õige lasta asjadel oma rada minna - taastusraviga tegelemine on väga oluline.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ma olen arvanud, et kastilt kükk on just põlvedele ohutum ja sõbralikum, kuna sääred jäävad püstisemaks ja saab nö taha istuda. Aga eks see vigastus võib tulla jah, millal iganes...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Peale 2 operatsiooni lebasin pea nädala lihtsalt voodis ega liikunud, kuna põlv oli väga paistes ning vedeliku täis.Pm sinna kadus ka mu jala lihasmass.Peale 3 ndat operatsiooni viskasin juba 7ndal päeval kargud nurka.Ei teagi, millest selline äärmuslik vahe, kuid viimane lõikuse operatsioonijärgsed 3-4 nädalat sujusid hoopis paremini kui enne.Näiteks ei saa ma siiamaani minna täielikult kükki(reied vastu sääri), kuna parem põlve painduvus ei ole enam see.

Kastilt kükk meeldib mulle endale ka, kuna seal saab kasutada suuremaid raskusi.On ikka tunne,et midagi on ka seljas :D.Viimased 2 nädalat olengi seda kasutanud eesmärgil parandada vähegi plahvastusliku jõudu.Alla aeglasti ning nii kiirelt üles kui vähegi võimalik.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina vigastasin oma põlve kastilt kükke tehes 2011. a jaanuaris. Operatsiooni tegi dr. Tein 2011. a juunis. Operatsioonile vahetult järgnenud päeval hakkasin sõitma rattaga ja tegema taastusraviharjutusi kummilindiga. Varsti hakkasin ka kasutama stepperit/ellipsit. Kaks nädalat pärast operatsiooni tegin esimest korda kükki - esialgu kerge raskusega ja väga kõrgelt (u veerandkükke). Aegamööda tegin üha sügavamat kükki üha suurema raskusega ja u kuu-poolteist pärast lõikust jõudsin poolkükkideni. Esimese korralikuma täisküki-treeningu tegin ligi kaks kuud pärast operatsiooni. Mõneti andis põlv jalatreeningu ajal end tunda kuni oktoobrini/novembrini. Seetõttu jätsin mõned treeningud katki või tegin algselt plaanitust väiksema koormusega. Joosta tohtisn esimest korda alles kaks ja pool kuud pärast lõikust. Alates 2011. a lõpust pole põlvega enam mingeid probleeme olnud. Taastumine on olnud täielik.

Mina leian, et õige oli see, et ma hakkasin jalga kohe koormama, tegelesin pidevalt taastusraviga ja tõstsin aegamööda raskust. Rahmeldada pole operatsioonijärgselt õige; samuti pole õige lasta asjadel oma rada minna - taastusraviga tegelemine on väga oluline.

Viimane lõik on väga õige, aga mina ise poleks sulle sellist taastusravikava riskinud teha :)

Ma olen arvanud, et kastilt kükk on just põlvedele ohutum ja sõbralikum, kuna sääred jäävad püstisemaks ja saab nö taha istuda. Aga eks see vigastus võib tulla jah, millal iganes...

Ja miks sa tavalist kükki nii ei tee ^_^ ? Mulle ei meeldi selle harjutuse juures see, et tegelikult kui te sinna kastile istute, ja hakkate uuesti tõusma, siis vahepeal lähevad jalalihased lõdvemaks (võrdle sama asendiga kui sul pinki all poleks) ja siis tullakse hooga üles - hoog ja suurem raskus käivad läbi põlve :) Minumeelest ikkagi ei tohiks raskustega pushida, pigem proovida teatud raskusega maksimaalset treeningefekti saada.

Loomulikult ootan vastuväiteid, ma ise pole väga kõva kastikükimees ^_^

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Viimane lõik on väga õige, aga mina ise poleks sulle sellist taastusravikava riskinud teha :)

Ja miks sa tavalist kükki nii ei tee ^_^ ? Mulle ei meeldi selle harjutuse juures see, et tegelikult kui te sinna kastile istute, ja hakkate uuesti tõusma, siis vahepeal lähevad jalalihased lõdvemaks (võrdle sama asendiga kui sul pinki all poleks) ja siis tullakse hooga üles - hoog ja suurem raskus käivad läbi põlve :) Minumeelest ikkagi ei tohiks raskustega pushida, pigem proovida teatud raskusega maksimaalset treeningefekti saada.

Loomulikult ootan vastuväiteid, ma ise pole väga kõva kastikükimees ^_^

Sinu soovitus siis pigem on loobuda kastiga kükkimisest ning pigem rõhuda poolkükile korralikuma tehnikaga?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Sinu soovitus siis pigem on loobuda kastiga kükkimisest ning pigem rõhuda poolkükile korralikuma tehnikaga?

Pigem jah, ja kükiks isegi ilmselt veidi sügavamale... vbl äärmisel juhul kuni paralleelini.

Võta vabalt ja jälgi põlve reageerimist treeningule.

Kuna sul pm on põlvest jupp puudu, siis on ka põlve tunnetus veidi halvenenud, mille täielikuks taastumiseks võib minna vabalt kuni aasta.

Muudetud kasutaja gmaster poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Eks ma seda taastusravi tehes ikka olin väga tähelepanelik selle osas, milist "tagasisidet" ma põlvelt saan. Kui midagi imelikku tundsin, jätsin harjutuse pooleli ja proovisin midagi muud. Läbi valu ma midagi ei teinud. Aga kastilt kükki olen ma pärast vigastust teinud kergemate raskustega. Enam mingeid maksimaalseid pingutusi ma selles harjutuses ei tee. Põhjus on just seesama, mida sa, gmaster, mainisid - kastile istudes kaob pinge ära ja tõusmispingutus tundub olevat oluliselt koormavam (ja "lõhukvam") kui tavalise küki puhul.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Minul löödi kunagi tänaval põlv ära, st. löök tuli küljepealt ja tulemuseks oli põlve vigastus. Kui teen täiskükki üle 50 kg raskusega siis vajub põlv läbi, samas masinaga surudes pole probleemi. Füsio soovitas TRX-ga Bulgaaria kükki ja ka Ühejalaga kükke on teinut imet nii tasakaalu kui ka reite toonuse osas.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Imo kui kulturism või jõutõstmine pole eesmärgiks siis polegi mingit põhjust mingite tonnidega kükkida. Kui enda koibi vaatan siis olen suhteliselt rahul, olgugi, et kõik kükkimised saab tehtud kas tavaküki puhul 50kg-ga või siis välja-asted, traditsiooniline hack kükk või sissy squat täiesti ilma raskusteta või väga väikeste 10-20kg koormusega. Kui täiesti aus olla siis krt kannataks vbl isegi klassikasse selliste koibadega ronida, või vähemalt kõige hullem poleks. Koduse treeningu kohta enamvähem.

Seega kui võtta nüüd harrastaja ette kellel jalgade mass või jõud otseselt millekski vajalik pole, siis tundub seda enam loogiline jäädagi suhteliselt väikeste raskuste juurde. Rõhuda tehnikale, pikemad seeriad, tihedam treening. :)

Muudetud kasutaja Archangel poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Seega kui võtta nüüd harrastaja ette kellel jalgade mass või jõud otseselt millekski vajalik pole, siis tundub seda enam loogiline jäädagi suhteliselt väikeste raskuste juurde. Rõhuda tehnikale, pikemad seeriad, tihedam treening. :)

Tänan, väga mõistlik soovitus.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Imo kui kulturism või jõutõstmine pole eesmärgiks siis polegi mingit põhjust mingite tonnidega kükkida. Kui enda koibi vaatan siis olen suhteliselt rahul, olgugi, et kõik kükkimised saab tehtud kas tavaküki puhul 50kg-ga või siis välja-asted, traditsiooniline hack kükk või sissy squat täiesti ilma raskusteta või väga väikeste 10-20kg koormusega. Kui täiesti aus olla siis krt kannataks vbl isegi klassikasse selliste koibadega ronida, või vähemalt kõige hullem poleks. Koduse treeningu kohta enamvähem.

Seega kui võtta nüüd harrastaja ette kellel jalgade mass või jõud otseselt millekski vajalik pole, siis tundub seda enam loogiline jäädagi suhteliselt väikeste raskuste juurde. Rõhuda tehnikale, pikemad seeriad, tihedam treening. :)

No,isiklikult tahaks ikka liha jalgadele saada.Ja praegune jalakoormus on ka piisav olnud(viimased 5kuud on kuskil 4-5x nädalas taastusravi, kus jalad saavad korralikult vatti).Seega ma ei saa öelda, et pole trenni teinud.Sinu jalgu vaadates võib tõesti rahul olla, kuid enda hernekeppe vaadates, ei saa rahul olla.Raske treening(muidugi mõistliku piires arvestades enda võimeid) peaks lihase sisekeskkonda rohkem lõhkuma, kui sellised kergema raskusega- pikemad seeriad tüüp trenn?Hiljuti mõõtsime koos füsioga ära ka oma reied, et vaadata kuidas areng on toimunud.Viimasel mõõtmisel olid numbrid vasak 52cm ning parem 50cm..osadel meestel on käsigi suurem, kui minu reis.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No,isiklikult tahaks ikka liha jalgadele saada.Ja praegune jalakoormus on ka piisav olnud(viimased 5kuud on kuskil 4-5x nädalas taastusravi, kus jalad saavad korralikult vatti).Seega ma ei saa öelda, et pole trenni teinud.Sinu jalgu vaadates võib tõesti rahul olla, kuid enda hernekeppe vaadates, ei saa rahul olla.Raske treening(muidugi mõistliku piires arvestades enda võimeid) peaks lihase sisekeskkonda rohkem lõhkuma, kui sellised kergema raskusega- pikemad seeriad tüüp trenn?Hiljuti mõõtsime koos füsioga ära ka oma reied, et vaadata kuidas areng on toimunud.Viimasel mõõtmisel olid numbrid vasak 52cm ning parem 50cm..osadel meestel on käsigi suurem, kui minu reis.

Tegelikult annab ka väikeste raskustega väga edukalt massi kasvatada - lihtsalt lähenemine peab olema veidi teine. Suured raskused algajate puhul kipuvad olema rohkem ego teema ning vähese treeningmeetodite tundmise viga. Ehk ühest küljest ei taha ükski mees nõrk olla, paljudele meeldib ka jõutõstmine. Ning lisaks siis see, et kui tahetakse areneda siis tihtipeale ainuke asi mida teha osatakse on kangile raskust lisada, ning seda peksab ka ego tagant. :D

IMO peaks olema kangile raskuse lisamine suht viimane asi mida teha koormuse tõstmiseks. Mina mängiks enne korduste hulgaga, tehnika viimistlemisega, puhkepausidega, seeriate arvude ning üldise treening-tiheduse paika panemisega ning alles siis mõtleks raskuste tõstmise peale. (Kui just mingi spets programm käsil pole) Aga tihti on nii, et mehed lammutavad kord nädalas suuri lihasgruppe ning iga uus trenn loobitakse uued raskused peale. Ei see väita, et poleks ka ise nii käitunud kunagi. Aga nüüd olen leidnud, et selline metoodika pole just kõige jätkusuutlikum. Seina viskab kiiresti ette, vigastuste ohud on suuremad ja kokkuvõttes ei ole asjal erilist pointi pikemas plaanis.

Kui nii mõelda siis olen kunagi surunud ka 160kg. Hetkel aga teen kodus 70kg kangiga surumist oma trennides ning rind on ometigi suurem, kui tollal. Tehnika on arenenud, tunnetus parem, trennide ülesehitus parem ning nii ta vaikselt tuleb.

Samas väikeste raskustega treenimine on paljude jaoks lausa väga raske ettevõtmine. Kas on väike häbi, kes ei oska koormust sealt kätte saada, kellele ei meeldi sedasorti pingus jne. Aga kindel on see, et lihasmassi kasvatamine ei nõua alati tonnide liigutamist kuni ninast veri väljas. Võib, aga ei pea.

Muudetud kasutaja Archangel poolt
  • Upvote 2

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No eks sel lihase kasvamisel mängib liiga palju x faktoreid rolli, et kindlat keskteed siin pole.Inimesed erinevad,sulle sobib su süsteem,mulle teine,kolmandale hoopis kolmas.Eks tuleb lihtsalt katsetama hakata.Nüüd lihtsalt tean, kuhu maani kükkis alla lasta.Sealt juba hakkab siis proovima ja katsetama.

Tänud kutid vastamast :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
jõudsime seisukohale, et paralleelini kükk on ok. Probleem tekib just sügavküki alumises faasis, kui reie tagaosa läheb juba vastu säärt ja hakkab seda justkui ettepoole lükkama, mis on otsene koormus ACL-ile.

See laialisurumine peaks veidi allpool paralleeli algama.

Niiet võimaluse korral treenida reie tagaosa seistes, nii et kaasatud on ka muud põlve stabiliseerivad lihased.

Kuidas Ben Johnson mängu sobitub? Istemasinad on mulle mõlemat pidi ebamugavad aga Ben Johnson justkui ei ole.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See laialisurumine peaks veidi allpool paralleeli algama.

Kuidas Ben Johnson mängu sobitub? Istemasinad on mulle mõlemat pidi ebamugavad aga Ben Johnson justkui ei ole.

See alguspunkt on jah individuaalne.

Ben Johnsonis on biomehaanika suht erinev reie tagaosa treenimisest masinal - kõverdatud põlve korral on masinal tehes hams suure pinge all, sama nurga all paigal olles pole BJ tehes hams üldse väga pinges. Ma ütleks, et Ben paneb ette kallutades rõhu PCLile.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See alguspunkt on jah individuaalne.

Ben Johnsonis on biomehaanika suht erinev reie tagaosa treenimisest masinal - kõverdatud põlve korral on masinal tehes hams suure pinge all, sama nurga all paigal olles pole BJ tehes hams üldse väga pinges. Ma ütleks, et Ben paneb ette kallutades rõhu PCLile.

Seega Ben Johnson saab rohelise tule?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Parem põlv on turses ning kükkida üldse ei saa, veerandküki pealt hakkaks reielihase ja põlve vahel olev osa meeletult justkui valusalt rebima, joosta on selline longates ja põlvele toetudes annab valu tunda.

Pärast tavalist tennisemängu on valu äkitselt nädalaga kõvasti suurenenud. Jama on selles, et 3. juuli on sõjaväkke minek ja ma ei tea kohe üldse, mida teha. Asjaga on kiire, jama on see et kui spordiarsti juurde registreerida siis alles nädala pärast saab jutule.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere!

Oskab keegi lahti seletada järgneva diagnoosi:

Paremal põlveliigeses tavapärasest rohkem vedelikku. Reieluu mediaalse kondüüli turse lateraalses osas, samas on jälgitav ka 1.2 cm osteokondraalne lesioon, osteokondraalne fragment olulise nihkumiseta, kuid fragmendi ja doonorluu vahel on suhteliselt ulatuslikul alal vedeliku triip, mis puudub eesmises lateraalses servas (ilmselt ei ole vaba). Meniskid iseärasusteta, kindlat rebendit esile ei tule. ACL, PCL, MCL, ja LCL jälgitavad, ruptuuri tunnusteta. Patella mediaalfasseti kõhre signaali intensiivistumine, veenvat defekti esile ei tule.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Hei! Ma mõtlesin, et uurin siit, mis häda võib olla. Esmapäeval on aeg perearstil ka kirjas, et äkki suunab edasi kuhugi, kuna eilmine kord ei osanud midagi teha/ öelda.

Häda sellinne, midagi suruks või pressiks põlvele või selle põlve munale (ehk saate aru) :D Kui jalg sirgeks panna, eriti rõve tunne, nagu tahaks põlv tagurpidi minna. Põlve panna kõveraks ja sirgeks aegajalt, käib veel mingi nõks läbi :S Kui ilma põlvesidemeta olen, koguaeg põlv väsinud, ei jaksa vasak jalg toetada. Tihti tänu sellele, et vasak põlv ära väsib, kas istun või toetan paremale jalale. Valus ei ole aga väga ebamugav või väsinud põlv.

Jõusaalis mul probleeme ei olnud sellega. Nüüd tuli tööl tihedam graafik ja jõusaali tuli kuuajane auk sisse. Tänu töö tihedamale graafikule läks põlv imelikuks :( Tööl olen ainult põlvesidemega, kuna seal ei jaksaks olla 7 tundi.Suht liikuv töö betoon põrandatel ja raud treppidel. Vabal ajal lasen põlvel puhata, olen sidemeta aga väga rõve kõndida. Kõndimise ajal ei lase ka jalga sirgeks.

Sidemega on väga hea kõndida, ei mingit ebamugavust või mingit surumist põlve munale. Nagu poleks häda midagi, ainult, et jalg hakkab jubedalt higistama. Hoiab suht tugevalt põlve kinni, hea olla sellega.

Kui muidu diivanil puhkasin/ lebotasin, olid jalad sirged, nüüd vasak jalg peab mingi nurga alla olema.

Ehk oskate aidata :)

Sellist sidet kannan.

Rehband-Knee-Support-7953.jpg

Muudetud kasutaja janarL poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kõlab nagu meniski v ristatsideme probleem, kindlasti lase mingi spetsialisti juurde saata täpsemaks diagnoosiks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tere

Mul on põlved läbi läinud angiini tõttu. Varsti lähen mandlioperatsioonile aga tõenäoliselt on vaja ka põlveoperatsiooni. Kuna probleem juba üpris tõsine siis sooviks võimalikult head ravi. Kellegil arstidega häid kogemusi siis võiks jagada. Muud soovitused ka teretulnud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×