hanepirukas 0 Teavita postitusest Postitas Märts 24, 2005 Otsisin pulsi kohta ja leidsin liiga palju infot et ajas natuke segadusse, tahan üle küsida et atleetidele on sobiv aeroobset trenni teha 60-70% maximumist? ja mis on see % kui ma tahan vastupidavust teha? Ning jõusaalis pulss? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Fred Antson 0 Teavita postitusest Postitas Märts 31, 2005 Üldistan:põhivastupidavus 60-70% (loob algajale aeroobse põhja intensiivsemateks treeninguteks,treenitud indiviidile on aga taastavaks koormuseks),kiiruslik vastupidavus 70-90% (tõstab südame töövõimet ja mahtu);maksimaalne vastupidavus 90-100% maksimumpulsist (tõstab võistlussportlastel laktaatset vastupidavust). Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Kurupt 0 Teavita postitusest Postitas Märts 31, 2005 einoh fred k6ik on ilus ja tark mees oled:) mina sain kyll su jutust aru, aga v6in pea haamri alla panna et v2hemalt 25% selle foorumi lugejatest ei jaga lahti s6na "laktaatset" Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
migell 0 Teavita postitusest Postitas Märts 31, 2005 • ATP resünteesi mehanismid erineva intensiivsusega kehalisel tööl.On võimalik eristada kahte resünteesi skeemiATP resüntees anaeroobsetes tingimustes ja ATP resüntees aeroobsetes tingimustes.Anaeroobne1.ATP resüntees fosfogreatiini (CrP) arvel./ alaktaatneCrP + ADP – ATP + Cr katalüüsib kreatiinkinaasLühiajaliste ja väga intensiivsete harj. ajal peavad lihased kiiresti palju en. tootma.See sünteesimehhanism reageerib kõige kiiremini vajadusele midagi teha.Niisuguse töö korral saadakse energiat peaaegu ainult lihastes deponeerunud ATP ja CrP arvelt.Lihastöö ajal vabaneb ATP-st energia ning ta muutub ADP-ks. CrP abil , mille varud lihases on suuremad sünteesitakse uuesti ATP-d 1 kg lihaskudet sisaldab u. 5 mmol ATP ja 15-20 mmol CrP. Sellest jütkub umbes 5-8 sek. pingutuseks. Selle ajaga ei jõua piimhapet lihastesse õieti kogunedagi. Liikumise kestuse pikenedes peab ATP-d hakkama tootma SV arvelt.2.Glükolüütiline fosforüülimine./ laktaatneSelle mehanismi mahtuvus on ligi 10x suurem. 2 min. on kõige ökonoomsem toimimise aeg.Selle produktiivsuse saavutamiseks kulub 20 sek. 2 olulist limiteerivat tegurit: 1. Lihasesisene glükogeeni hulk. 2. Lihase puhversüsteemide mahtuvus.See on ebaökonoomne aga kiire. Ühest glükoosi molekulist saadakse 2ATP molekuli.Pealegi tekivad anaaeroobse glükolüüsi tulemusena piimhape ja vesinik ioonid. Viimane alandab lihaste pH-d. Koos happelisuse suurenemisega väheneb glükolüüsi võtmeensüümide aktiivsus, mille tagajärjel lihase energiatootlikkus nõrgeneb.4.Mökinaasne reaktsioon.ADP+ADP-ATP+AMP katalüüsib ensüüm müökinaas.See on ATP resünteesi avariimehhanism. Kui muud sünteesid ei suuda enam välja vedada käivitub see. See on kõige ebaökonoomsem, sest vajab kahte ATP-d. See avariisüsteem ei saa toimida pikka aega.Aeroobne1.Oksüdatiivne fosforüülimine.Śaab toimida üksnes hapniku juuresolekul. Toimub ainult mitokondrites, sest katalüüsivad ensüümid paiknevad seal.Substraatide valik on väga lai: rasvad, valgud, süsivesikud. Niisugune mehhanism, mis ei tekita problemaatilisi vaheprodukte, mis kuhjuvad ja takistavad töövõimet. Sellest asjaolust tulenevalt on mahtuvus väga suur. Pikema kehalise pingutuse ja madala intensiivsuse juures on selle süsteemi osakaal põhiline. Laguproduktideks on CO2 ja H2O. 2 min. kestval max. koormusega liikumisel toodetakse u1/2 energiat aeroobselt. 1-2 tunnini kestev liikumine peaegu kogu energia tootmin aeroobne.Kehalise treeninguga paranevad lihaste eeldused kasutada en. allikana rasva. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
migell 0 Teavita postitusest Postitas Märts 31, 2005 Kurupt võib ilmselt veel üks kord pea haamri alla panna, mõeldes, et nüüd tekkis järjekordselt 25% lugejatel mõistmisega probleeme. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
St 0 Teavita postitusest Postitas Aprill 1, 2005 Laktaat on piimhappe sool ~ piimhape. Migell eritit ei usu, et tavaline lugeja saab ADP, ADP-ATP, AMP aru, äkki annate vastava lingi kust tekst copy/paste? Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
Sphinx 0 Teavita postitusest Postitas Aprill 1, 2005 Ma olen nt tavainimene ja sain aru, et ATP->ATP->AMP on vastvalt adenosiintrifosfaat, -difosfaat ja -monofosfaat. Need on energiakandjad. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
St 0 Teavita postitusest Postitas Aprill 1, 2005 @Sphinx Järelikult on teil olnud võimalus vastava kirjandusega tutvuda. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides
migell 0 Teavita postitusest Postitas Aprill 3, 2005 Kehaliste harjutuste bioloogiaATP kui energiakandja muundumisi õpitakse keskkooli õppekavas 11.kl bioloogias, appi tuleb keemiakursus. Kui ma ei eksi, siis oli selle õppetüki juurde vihjamisi lisatud isegi kellegi rammumehe pilt. Samas ei pea see kõigile aastateks meelde jääma. Jaga seda postitust Viita postitusele Jaga teistes saitides