Sa oled see, mida sa sööd

[Akrapovic 71]

Hea artikkel Adik Levin, meditsiinidoktori poolt.

Hiljuti esitletud mahukast haigusteuuringust "Global Burden of Disease 2010", mille avaldas Briti meditsiiniajakiri The Lancet, selgus, et maailmas on varaste surmade asemel esikohale tõusmas kroonilised haigused, mis tunduvalt vähendavad inimeste tervena elatud aastaid.

Tõele au andes ei ole sellise uuringu tulemuses midagi uut. Suurem osa arstkonda on ammu aru saanud, et XXI sajandi katkuks on inimkonna jaoks kujunenud kroonilised haigused. Mind ajendas seda artiklit kirjutama järgmine väide sellest uuringust: krooniliste haiguste riskifaktorite seas kuulub toitumisele ainult kümnendik.

Toitumine ei mõjutagi tervist?

Sellised uuringu tulemused kindlasti rahuldavad maailma toidu-ainetootmise ja tööstuse lobitegijaid. Kõik see, mis on toimunud meie toidulauaga viimase 20 aasta jooksul, ei ole üldse nii drastiline, ja kõik see, mis toimub meie toiduga, on enam-vähem normaalne. Tahaks kahtluse alla seada selle uuringu metoodika ehk teiste sõnadega – kuidas arvestati riskifaktorite protsentuaalsust krooniliste haiguste väljakujunemisel.

Julgen väita, et selline toidu osakaalu minimeerimine krooniliste haiguste väljakujunemise riskitegurina on kahjuks väär arusaam meie toidulaual toimuvast. Siililegi on selge, et säärane arvamus toidu mõjust meie tervisele hakkab kindlasti süvendama niigi drastilist krooniliste haiguste leviku protsessi.

Tuletan meelde, et 80. aastatel tuli Maailma Tervishoiuorganisatsioon välja ühe väga tähtsa kontseptsiooniga: inimese elu ja tervise kvaliteet sõltub 50% ulatuses tema eluviisidest (s.h eriti toitumine ja liikumine), 20% mõjutab pärilikkus, 20% ökoloogia ja ainult 10% ulatuses arstiabi. Praegu on arstid tulnud välja arvamusega, et seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega on arstiabi osa suurenenud 15 protsendile. Sellegipoolest sõltub iga inimese elu ja tervise kvaliteet 50% ulatuses temast endast. Ei ole päris õige sellesse rubriiki kanda ainult suitsetamist, alkoholi ja HIVd/aidsi, jättes kahe silma vahele kõige tähtsamad inimesest sõltuvad faktorid: toitumise ja liikumise.

Toitumisel tahakski peatuda põhjalikumalt. Üldtuntud fakt on see, et tsiviliseeritud maailmas on toiduvalik viimase 50–70 aastaga plahvatuslikult suurenenud. Kui inimene on aastasadu kasutanud 10–15 toiduainet, siis lühikese ajaga on toiduhulk kardinaalselt suurenenud. Peale selle on inimene aastasadu võidelnud näljaga, ja seda teeb inimkond ka praegu. Konservantide ja muude keemiliste ainete leiutamine muutis pööraselt toidu kvaliteeti. Need kaks peamist põhjust ning veel fast food’i tormiline areng ja populaar-sus ongi viinud meid selleni, et inimese seedetrakti fermentsüsteemi ja immuunsüsteemi töö on kardinaalselt muutunud halvemuse suunas. Paljude teaduslike uuringute tulemusena on tõestatud, miks diabeedi ja teiste krooniliste haiguste hulk praegu nii plahvatuslikult on kasvanud.

Võtame taimekaitsevahendid, mida leiame nii vees, mullas kui ka toidus. Toimub elurikkuse kahanemine, s.h taimekahjurite looduslike vaenlaste hukkumine pestitsiidide otsesel või kaudsel toimel. Jäägid liiguvad mullast taimedesse, kus tolmeldajatel putukatel tekivad ka väikeste koguste mõjul häired füsioloogilises seisundis ja käitumises. Professor Anne Luige arvates on mesilaste surm käitumishäirete tagajärjel reaalsus. Jäägid jäävad ka seemnetesse ja viljadesse ning satuvad sealt inimtoitu ja loomasööta ning ka loomsetesse saadustesse.

Näiteks Rootsi põllumajandusmaastike vetes on leitud rohkem kui 40 pestitsiidijääki, paljud neist ülenormatiivsed. Professor Luige andmetel näitas Eesti mullaseire 2006. a 89% proovides erinevaid jääke, kusjuures määrati vaid teatavaid ühendeid. Paljudes muldades leiti nüüdseks juba keelatud vahendite jääke: DDT, prometriin, trifluraliin jne.

Nõudkem puhast toitu!

Probleemiks on ka nitraatide sisaldus. On loomulik, et tootja soovib saada suurt kasumit, siit ka tema vajadus nitraate kasutada. Kas aga nitraatide küllus ja üleküllus meie toidulaual on inimesele kasulik, jääb juba teisejärguliseks. Kui inimene mõtleb oma elu ja tervise kvaliteedile, otsib ta alati neid juurvilju, mis ei sisalda nitraate või äärmisel juhul sisaldavad minimaalselt. Olen tihti hämmingus, kui imetlen ilusaid uusi maju, muru nende ümber – ja mitte ühtegi peenart, et ise kasvatada oma lastele ja endale ökoloogiliselt puhtaid köögivilju! Loodetakse ikka supermarketile, kus see toit on muidugi saadaval. Kahjuks aga jääb näiteks nende juur- ja köögiviljade kvaliteet alati väga kahtlaseks.

Valus probleem on E-ainete sisaldus meie toitudes. Meile püütakse selgitada, et need ained ei kujuta meie tervisele ohtu. Tõepoolest, peame eristama E-aineid, mis arvatavasti pole meie tervisele kahjulikud, kuid on ka neid, mis võivad nii mõnelegi inimesele kahjulikud olla. Kui kasutame lühiaegselt E-aineid, siis võib-olla tõesti meie maks ei kannata selle all. Kui aga sööme neid sisse aastakümneid? Kus on uuringud, mis oleksid kättesaadavad igale inimesele, et veenduda, kas ma ikka soovin süüa seda toodet, või ma valin näiteks lihasaaduse, kus ei ole neid E-aineid, mis võivad minu tervisele potentsiaalselt ohtlikud olla? Olles supermarketis ja lugedes teksti, mis on kirjutatud tootepakendile, tekib tihti mulje, et olen keemiakaupluses, aga mitte toidupoes!

Mulle teeb suurt muret hormoonpreparaatide ning antibiootikumide kasutamine kala-, linnu- ja loomakasvatuses. Eriti markantne näide on lõhe, mida tarnitakse Norrast. Väidetakse, et need, kes seda kala kasvatavad, ise seda oma toidulauale küll ei pane. Ta on tõesti ilus, punaka värviga ja rasvane. Tekib aga küsimus, kas selline kala on meie tervisele kasulik, kui sööme teda aastakümneid. Kus on uuringud, mis tõestaksid meile sellise toote ohutust, kui me kasutaksime seda toitu mitte lühikest aega, vaid aastakümneid. Õnnestus ühelt kalamehelt osta lõhe, kelle ta oli merest püüdnud. See ei olnud tõepoolest nii rasvane ja punane, kuid ta oli maitsev ja, mis kõige tähtsam – naturaalne.

Juur- ja puuvilju tarnitakse aasta ringi lõunamaa riikidest. Alati oled üllatunud, kui ilusad need välimuselt on. Probleem on aga selles, missuguse keemiaga neid töödeldakse. Olen ammu endale selgeks teinud, et näiteks õunal ja pirnil on koor vaja kindlasti ära lõigata. Jälle tekib küsimus, kas selline keemiline töötlus on ikka meie tervisele kasulik?

Püüdsin eelnevaga seada kahtluse alla fakti, et toitumine moodustab ainult kümnendiku krooniliste haiguste riskiteguritest. Ma mõistan, et olen sellisel juhul skeptikurollis, kuid vahel on vaja olla ka skeptik. Olen veendunud, et ühe uuringu andmete põhjal ei tohi teha tõsiseid järeldusi globaliseeruva maailma toitumisprobleemidest.

Raha, mitte tervis

Kahjuks pole tänapäeva inimese tervisega seotud probleemid kaugeltki primaarsed. Valitseb raha võim. Turumajanduse virvarris on esikohal kasumi teenimine, mitte inimese tervis. Soovitaks siiski alati lugeda, mida ostame marketitest. Peaksime oskama nõuda, et toiduainetööstus lõpetaks meie lollitamise euronormidega. Õigem on hakata värsket juurvilja ja puuvilja ise kasvatama. Loomulikult see mõte ei ole uus, aga mis oleks uus? Uus on alati hästi või väga hästi unustatud vana.

Oleme siis valvsad ja mõtleme alati nii, et suu ja seedetrakt ei ole konteiner, kuhu võib kas või euronormidele vastavait toitu paigutada. Praegu on normid sellised, mõne aja pärast nad võivad muutuda mõlemas suunas. Toitumisega seotud uuringuid peaks olema palju rohkem ning need peaksid olema palju objektiivsemad, aga mitte sellised, et annavad toiduainetööstusele rohelise tule toota ebatervislikku toitu. Antiikajast tulenev ütlus, et oleme need, mida me sööme, on aktuaalne ka XXI sajandi teisel kümnendil.

[Archangel 482]

IMO on absoluutselt kõige suurem terviseprobleemide tõusu põhjustaja olnud Liikumise ja üldise aktiivsuse vähenemine. Paljud tahavad toitumise osakaalu liialt suureks ajada - kuid reaalis on need kaks asja väga tihedalt seotud. Aktiivse elustiiliga pidevalt liikuv inimene kannatab välja ka väga ekstreemseid toiduvalikuid ning üldjuhul toidulaua mõju tervisele on tunduvalt väiksem.

Samas istuva eluviisiga mitte-sportivate inimeste puhul on toiduvalik tunduvalt määravam.

Seega kõik sõltub vaate-punktist. Sportlane ja muidu aktiivne inimene ei peaks paanitsema toiduvaliku üle ning võib üldjuhul lubada pm. kõike, mis kätte juhtub ja suhu mahub. - Samas aga tugitooli-sportlasest kontoritöötaja peaks tõsiselt kaaluma toitumisnõustaja abi või ise end tõsiselt harima hakkama.

Lihtne näide:

Istuva eluviisiga inimene põletab vähe kaloreid. Tekib kergelt ülekaal, diabeedi oht, süvendatakse probleemi veelgi enam kuna nälja rahuldamine muutub raskemaks, tihti valitakse mugavuse toidud ja nii kasvab kaloraaž veelgi. Suur ülekaal ja lugematu hulk terviseprobleeme võimenduvad.

Aktiivse elustiiliga sportiv inimene põletab palju kaloreid. Ülekaalu tekkimine tunduvalt raskem. Sport hoiab insuliinitundlikkuse kontrolli all, võimaldades taluda suuri hulka süsivesikuid ilma probleemideta nii nälja, kui ka tervislikkuse poole pealt. Tervemad on ka veresoonkond, tugevam on lihasmass, targalt treenides on igasugu vigastuste oht väiksem, paraneb üldine elukvaliteet jne.

Toitumise osakaal on seega sõltuv elustiilist. Samas on tehtud uuringuid, mis on leidnud, et igasugu "Orgaanilised" toiduvalikud, kus pestitsiide ja muidu lisandeid vähem on kasutatud ei ole grammivõrdki paremad tavapärasest masstoodangust. Plekid vaid hinge-hinda turundusnime eest. Kasutegur tervisele olematu. (vaatan, kas leian hiljem paar tükki oma kaustast üles)

Muudetud Jaanuar 16, 2013 kasutaja Archangel poolt

[ROtter 198]

Antiikajast tulenev ütlus, et oleme need, mida me sööme, on aktuaalne ka XXI sajandi teisel kümnendil.

Igal vorstil on kaks otsa. Kui inimeste keskmine eluiga oleks, pakun huupi, 100 aastat, oleks Maakera elanike arv 2 X niipalju kui praegu on. Muutub asustustihedus, mõnes kohas on juba niigi rohkem kui küll, karmis Siberis ei taha keegi elada, toiduainete tootmiseks vajalik pind väheneb, tekivad probleemid puhta joogiveega jne. Ja kellele sa näpuga näitad, et oled üleliigne ja võiksid oma kohast siin Maa peal loobuda.

Aga nüüd võtavad kroonilised haigused otsustaja rolli enda kanda ja kõik häppid.

[Rebane 102]

Hetkel olen ma snickers...mmmmmm..nämmmm

[IVARK 42]

Artikkel oli asjalik, mingit üllatusmomenti muidugi ei olnud aga aeg aeg ajalt ongi vaja neid asju üle korrata. Paraku saab alguse kõik inimese peast, sellest, kas kolba sees on aju ka või katab seda seest ainult õhuke kiht. Enamus ei mõtle, mida nad sisse ajavad ja veel vähem loevad pakenditelt olevat infot. Sellega seotud on ka muu, kehaline aktiivsus näiteks. Kehaliselt aktiivne inimene on alati teadlikum oma vajadustest ja sellest, mida omale lubada, mida mitte.

See Rotteri toodud argument on ka päris hea, me peame arvestama, et kui tahame mingit heaolu siin lääne tsivilisatsioonis säilitada, siis peab osa meist paraku kaduma või virelema ja eks see mehhanism töötab ka.

[ROtter 198]

Paraku saab alguse kõik inimese peast, sellest, kas kolba sees on aju ka või katab seda seest ainult õhuke kiht. Enamus ei mõtle, mida nad sisse ajavad ja veel vähem loevad pakenditelt olevat infot. Sellega seotud on ka muu, kehaline aktiivsus näiteks. Kehaliselt aktiivne inimene on alati teadlikum oma vajadustest ja sellest, mida omale lubada, mida mitte.

Paljud söövad paraku seda, mida jõuavad osta, mõned söövad ka seda, mida teised ära viskavad.

[SKG 98]

Toitumise osakaal on seega sõltuv elustiilist. Samas on tehtud uuringuid, mis on leidnud, et igasugu "Orgaanilised" toiduvalikud, kus pestitsiide ja muidu lisandeid vähem on kasutatud ei ole grammivõrdki paremad tavapärasest masstoodangust. Plekid vaid hinge-hinda turundusnime eest. Kasutegur tervisele olematu. (vaatan, kas leian hiljem paar tükki oma kaustast üles)

Orgaaniline siiski laiem moiste. Naiteks liha, munad, piim on mikrotoitainete kompositsioonilt siiski paremad kui nn. non-organic.

Kariloomad, kes on antibiotse tais systitud, kellele soodetakse sisse GMO maisi, mis ajab Omega6 taseme ebanormaalselt korgeks, mida omakorda inimene sisse soob. Teadagi on ideaalne Omega3 ja Omega6 suhe inimesele 1:1 - 1:4 vahemikus... jne

Munadest: http://www.motherear...thier-Eggs.aspx

Juhtusin nagema yht videoloiku, mida kyll hetkel ei leia, kuid seal raakis tooline, kes korjas paevad labi varssellereid ja ta pidi seda kinnastes tegema, kuna vastasel juhul tuleb katelt tugeva pestitsiidide tottu nahk maha. Ja sellises seisus saadeti nad otse poodi.... Seda kyll USA-s, kus on see GMO ja Monsanto teema eriti hull, Euroopas vast veidi parem olukord.

Samas on ka suur hulk tootjaid, kes lihtsalt oma kirevale tootepakendile ORGANIC kirja panevad ja siis ostjaid scammivad, kuna see asi on veel norgalt reguleeritud.

Igal vorstil on kaks otsa. Kui inimeste keskmine eluiga oleks, pakun huupi, 100 aastat, oleks Maakera elanike arv 2 X niipalju kui praegu on. Muutub asustustihedus, mõnes kohas on juba niigi rohkem kui küll, karmis Siberis ei taha keegi elada, toiduainete tootmiseks vajalik pind väheneb, tekivad probleemid puhta joogiveega jne. Ja kellele sa näpuga näitad, et oled üleliigne ja võiksid oma kohast siin Maa peal loobuda.

Aga nüüd võtavad kroonilised haigused otsustaja rolli enda kanda ja kõik häppid.

Hetkel mahuks terve maailma elanikkond 700000 km2 peale elama. 2x enam poleks nii hullu midagi.

Muudetud Jaanuar 16, 2013 kasutaja SKG poolt

[Archangel 482]

Hetkel mahuks terve maailma elanikkond 700000 km2 peale elama. 2x enam poleks nii hullu midagi.

Mahtuvus on kõige väiksem probleem.

[ROtter 198]

Hetkel mahuks terve maailma elanikkond 700000 km2 peale elama. 2x enam poleks nii hullu midagi.

Selle kannatab veel ära, kui limiteeritakse päevast sööki ja puhast joogivett, aga kui hingamiseks enam õhku ei jätku, siis on jama majas.