Men's physique 2013 Eestisse?

[Arnold 76]

Ma ei saa sellest loogikast aru. Kui Eestis on poliitika, et mitte-Olümpia alad raha ei saa, ei olene MP-st küll mitte midagi. Kulturismi takistab Olümpia-alaks saamisel pigem hoopis muu kui hindamiskriteeriumid. Nn. subjektiivseid ilupunkte jagatakse ka teistel Olümpia-aladel (kujundujumine, uisutamine, vettehüpped etc). Pigem on probleemiks see, et ühtegi maailma tipmist tippu (pro-d) Olümpiale dopingukontrolli tõttu võistlema ei läheks. Aga Olümpia peaks olema võistlus, kust võtavad osa maailma parimad. Samas - ka siin on pretsedent juba loodud poksi näol.

Ehk siis Eesti spordi rahastuse üldine süsteem peab kardinaalselt muutuma. Kui võetakse vastu põhimõtteline otsus rahastamise põhimõtteid muuta, ei jää EKFL rahast ilma ainult selle tõttu, et mingid mehed kannavad laval lühikesi pükse. Need kriteeriumid pannakse siiski mujale.

Kui me aga mängime selle peale, et Eesti spordi rahastuse süsteem ei muutu, aga üritame ennast näidata ülimalt tõsiseltvõetavana, olla paavstim kui paavst ise, et nn. märkamatult libiseda raha saajate hulka, siis kui palju me sealt reaalselt saaksime saada? Suure tõenäosusega oleks see 25 000 EUR, mida Ott videos mainis, ka suht maksimum.

Sry, aga 25 000 EUR on väga väike summa võrreldes sellega, mida saaks alale tuua ettevõtete sponsorlus. Tennist, suusatamist, korvpalli, jalgpalli etc. toetatakse erasektori poolt kümnetes kordades suuremate summadega (per spordiala). Ja see eesmärk on täiesti saavutatav. Vaata, kui populaarseks on viimastel aastatel tõusnud jooks.

Saavutusspordina on Eesti jooksutase hetkel nõrk, aga spordi sisendlävi (paar jooksutosse ja tahe ennast liigutada) on nii madal, et on ehitanud endale ülisuure järgijaskonna. Karjuv enamus võtab hea meelega osa kohalikest võistlustest, aga neil ei ole ambitsioone Olümpiale minna. IFBB võistlusspordi aladel selline 'kõigile kättesaadav' väljund puudub. Bikini ja MP võiks olla just sellisteks aladeks. Ja mis põhiline - tuua jõusaalisport kandepinna kasvades ka võimalike sponsorite huviorbiiti.

Demokraatlikus ühiskonnas on eduks vaja just seda, et meeldida rahvamassile, mitte lipsustatud onudele. Kui juba ala massidesse on läinud, tulevad ka onud järgi.

Nii on.

[htilga 95]

Teeme asja lihtsaks: selleks, et sporti rahastataks peab olema esiteks tegu spordiga. Men's Physique liigub pigem kuhugi meelelahutusvaldkonda, kui spordi alla.

1) sport - mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise

iseloomuga tegevus või vastav õppetegevus;

https://www.riigiteataja.ee/akt/25604

Kuidas tundub? Kas AF või MP?

Muudetud Oktoober 28, 2012 kasutaja htilga poolt

[47 18]

Teeme asja lihtsaks: selleks, et sporti rahastataks peab olema esiteks tegu spordiga. Men's Physique liigub pigem kuhugi meelelahutusvaldkonda, kui spordi alla.

https://www.riigiteataja.ee/akt/25604

Kuidas tundub? Kas AF või MP?

See tsitaat on subjektiivsuse musternäide. Sellest järeldub, et spordi peamine ülesanne on olla mänguline. See, mis kellegi jaoks on mänguline, on sügavalt subjektiivne. Samas on ära toodud, et sport peaks olema valdavalt võitlusliku ja kehalise iseloomuga, aga ei piira definitsiooni ainult sellega. Mis selle teadmisega pihta on hakata?

Definitsioonid ja spordist arusaamine on ajas pidevalt muutuvad. Mingi aeg tagasi olid lume- ja lainelaudurid laia massi arvates marginaalne grupp kanepit suitsetavaid friike. Nüüdseks on alad Olümpial. Nagu sa ehk tead, ei tulnud raha ja populaarsus nendele aladele mitte seepärast, et keegi kuskil avastas, et Riigi Teatajas oleva spordi definitsiooni järgi on need alad sportlikud, vaid läbi selle, et ettevõtted (Red Bull etc.) tabasid need lahedad subtrendid ja võimaluse tegelikult laia kandepinnaga alade harrastajaile end promoveerida. See muutis kõik - hakkasid toimuma suurejoonelised võistlused ja teleülekanded. Hakati välja andma ajakirju, aladepõhiseid reklaame etc. Alles siis hakati 'peavoolu massi' poolt aladesse suhtuma hoopis teistmoodi kui seni.

Kusjuures mõlemad alad põhinevad subjektiivsel hindamissüsteemil. Või võta curling - kas see on mängulisem, võitluslikum või suurema kehalise aktiivsusega kui mistahes jõusaalisport? Curling on Olümpial ja ametlikult defineeritud spordina.

[Tragl 79]

Millel veel selline arvamus põhineb? Tegemist on vist spordireporteriga?! Rahvusvahelisel tasandil on bikiini meeste kulturismiga sama populaarne. Soovitan osta mõni välismaine trenniajakiri- sportlik muidugi!

Maailma ja Eestit pole mõtet võrrelda, sest kontekst ja mõõtkava on täiesti erinevad. Kuna Eesti on väike konnatiik ei saa me endale lubada vigasid. USA-s või mujal toimib süsteem teisiti.

Eestis ei ole probleem mitte ainult uute alade tõsiseltvõetavus, vaid kulturismi kui terviku tõsiseltvõetavus. Soovid tõestusi - vaata kui mitmes EMV-järgses väljaandes võistlusi kajastati. See on ringsüsteem. Kui ei ole tõsiseltvõetavust, ei ole kajastusi. Kui ei ole kajastusi, pole sponsoreid, toetusi jne.

[htilga 95]

Piisavalt suure rahasumma ja hiilgava mõistuse taustatööna annab iga musta valgeks teha. Aga palun, "47", leia see üksus, kes suudab MP spordiks mätsida. Kui taustatöö pole aga piisav, mängib MP igal juhul kulturismi kahjuks.

[Tragl 79]

Ma ei saa sellest loogikast aru. Kui Eestis on poliitika, et mitte-Olümpia alad raha ei saa, ei olene MP-st küll mitte midagi. Kulturismi takistab Olümpia-alaks saamisel pigem hoopis muu kui hindamiskriteeriumid. Nn. subjektiivseid ilupunkte jagatakse ka teistel Olümpia-aladel (kujundujumine, uisutamine, vettehüpped etc). Pigem on probleemiks see, et ühtegi maailma tipmist tippu (pro-d) Olümpiale dopingukontrolli tõttu võistlema ei läheks. Aga Olümpia peaks olema võistlus, kust võtavad osa maailma parimad. Samas - ka siin on pretsedent juba loodud poksi näol.

Ehk siis Eesti spordi rahastuse üldine süsteem peab kardinaalselt muutuma. Kui võetakse vastu põhimõtteline otsus rahastamise põhimõtteid muuta, ei jää EKFL rahast ilma ainult selle tõttu, et mingid mehed kannavad laval lühikesi pükse. Need kriteeriumid pannakse siiski mujale.

Kui me aga mängime selle peale, et Eesti spordi rahastuse süsteem ei muutu, aga üritame ennast näidata ülimalt tõsiseltvõetavana, olla paavstim kui paavst ise, et nn. märkamatult libiseda raha saajate hulka, siis kui palju me sealt reaalselt saaksime saada? Suure tõenäosusega oleks see 25 000 EUR, mida Ott videos mainis, ka suht maksimum.

Sry, aga 25 000 EUR on väga väike summa võrreldes sellega, mida saaks alale tuua ettevõtete sponsorlus. Tennist, suusatamist, korvpalli, jalgpalli etc. toetatakse erasektori poolt kümnetes kordades suuremate summadega (per spordiala). Ja see eesmärk on täiesti saavutatav. Vaata, kui populaarseks on viimastel aastatel tõusnud jooks.

Saavutusspordina on Eesti jooksutase hetkel nõrk, aga spordi sisendlävi (paar jooksutosse ja tahe ennast liigutada) on nii madal, et on ehitanud endale ülisuure järgijaskonna. Karjuv enamus võtab hea meelega osa kohalikest võistlustest, aga neil ei ole ambitsioone Olümpiale minna. IFBB võistlusspordi aladel selline 'kõigile kättesaadav' väljund puudub. Bikini ja MP võiks olla just sellisteks aladeks. Ja mis põhiline - tuua jõusaalisport kandepinna kasvades ka võimalike sponsorite huviorbiiti.

Demokraatlikus ühiskonnas on eduks vaja just seda, et meeldida rahvamassile, mitte lipsustatud onudele. Kui juba ala massidesse on läinud, tulevad ka onud järgi.

Rahvamassidest ei sõltu väga palju. Sõltub nendest, kes kujundavad spordi näo (ajakirjanikud, arvamusliidrid jne). Kui nemad annavad oma heakskiidu ja asja propageerivad, astub mängu rahvas ja onud, kes jagavad rahasid.

Ala massidesse minek pole sugugi nii lihtne protsess. Ütlen veel kord, et Eestis ja maailmas ei toimi need asjad ühtmoodi. Astuvad mängu sellised aspektid nagu konservatsiivsus jne. Kui paljud nendest uutest aladest, mida kirjeldad, Eestis kandepinda on leidnud?

Rahastamise mõttes ei julgeks ma kõiki spordialasid ühte patta pista. Võib öelda, et on olemas mõned spordialad, mis sõltuvad eelkõige sponsorrahastamisest ja spordialad, mis sõltuvad eelkõige riigi rahastamisest. Selle määrab suuresti spordiala laad. Pallimängud on nii Eestis kui maailmas olnud alati väga populaarsed ja sponsorite saamine pole probleem. Aga nt suusatamist Eestis tänasel päeval üksnes sponsorrahadest kindlasti ära ei elata. Võimalus, et kulturismi hakkaks laialdaselt toetama erasektor, on peaaegu olematu. Kulturismi eeliseks on siiski see, et ala on lahutamatult seotud äriga. Äril on kasulik kulturismi pinnal hoida. Kui äri poleks, oleks kulturism varemetes.

[47 18]

Piisavalt suure rahasumma ja hiilgava mõistuse taustatööna annab iga musta valgeks teha. Aga palun, "47", leia see üksus, kes suudab MP spordiks mätsida. Kui taustatöö pole aga piisav, mängib MP igal juhul kulturismi kahjuks.

Minu jutu mõte ongi see, et ala defineerimist "spordina" ei ole mõtet võtta omaette eesmärgiks. See peaks olema kõige muu tulemus.

[Tragl 79]

See tsitaat on subjektiivsuse musternäide. Sellest järeldub, et spordi peamine ülesanne on olla mänguline. See, mis kellegi jaoks on mänguline, on sügavalt subjektiivne. Samas on ära toodud, et sport peaks olema valdavalt võitlusliku ja kehalise iseloomuga, aga ei piira definitsiooni ainult sellega. Mis selle teadmisega pihta on hakata?

Definitsioonid ja spordist arusaamine on ajas pidevalt muutuvad. Mingi aeg tagasi olid lume- ja lainelaudurid laia massi arvates marginaalne grupp kanepit suitsetavaid friike. Nüüdseks on alad Olümpial. Nagu sa ehk tead, ei tulnud raha ja populaarsus nendele aladele mitte seepärast, et keegi kuskil avastas, et Riigi Teatajas oleva spordi definitsiooni järgi on need alad sportlikud, vaid läbi selle, et ettevõtted (Red Bull etc.) tabasid need lahedad subtrendid ja võimaluse tegelikult laia kandepinnaga alade harrastajaile end promoveerida. See muutis kõik - hakkasid toimuma suurejoonelised võistlused ja teleülekanded. Hakati välja andma ajakirju, aladepõhiseid reklaame etc. Alles siis hakati 'peavoolu massi' poolt aladesse suhtuma hoopis teistmoodi kui seni.

Kusjuures mõlemad alad põhinevad subjektiivsel hindamissüsteemil. Või võta curling - kas see on mängulisem, võitluslikum või suurema kehalise aktiivsusega kui mistahes jõusaalisport? Curling on Olümpial ja ametlikult defineeritud spordina.

Arusaam spordist ei ole ajas eriti muutunud. See, mis on muutunud, seisneb selles, mida mõningad korporatsioonid hiigelrahadega tagant on surunud. Muutuvad hetkevoolud (uued alad on nende saadus), kuid tuumarusaam spordi olemusest on jäänud samaks. See, et on lisandunud meeletult uusi alasid, ei tähenda, et vanad alad oleks hakanud muutuma või et nende positsioon kuidagi nõrgeneks. Liiatigi, paljud nendest uutest aladest on sisuliselt jäänud marginaaliaks, ehkki neid nende olümpiasaatuse tõttu kajastatakse. Kui meie meedias kujundujumisest räägitakse, siis mitte selle suutepäraste tulemuste tõttu, vaid ikka probleemide, mis kerkivad esile ala subjektiivsusest, tõttu. Kui spordi aluspõhimõtted radikaalselt muutuksid, siis poleks enam põhjust rääkida spordist. Tänasel päeval ei ole klassikaline sport kuhugi kadunud ja ei kao ka tulevikus.

[47 18]

Rahvamassidest ei sõltu väga palju. Sõltub nendest, kes kujundavad spordi näo (ajakirjanikud, arvamusliidrid jne). Kui nemad annavad oma heakskiidu ja asja propageerivad, astub mängu rahvas ja onud, kes jagavad rahasid.

Ala massidesse minek pole sugugi nii lihtne protsess. Ütlen veel kord, et Eestis ja maailmas ei toimi need asjad ühtmoodi. Astuvad mängu sellised aspektid nagu konservatsiivsus jne. Kui paljud nendest uutest aladest, mida kirjeldad, Eestis kandepinda on leidnud?

Rahastamise mõttes ei julgeks ma kõiki spordialasid ühte patta pista. Võib öelda, et on olemas mõned spordialad, mis sõltuvad eelkõige sponsorrahastamisest ja spordialad, mis sõltuvad eelkõige riigi rahastamisest. Selle määrab suuresti spordiala laad. Pallimängud on nii Eestis kui maailmas olnud alati väga populaarsed ja sponsorite saamine pole probleem. Aga nt suusatamist Eestis tänasel päeval üksnes sponsorrahadest kindlasti ära ei elata. Võimalus, et kulturismi hakkaks laialdaselt toetama erasektor, on peaaegu olematu. Kulturismi eeliseks on siiski see, et ala on lahutamatult seotud äriga. Äril on kasulik kulturismi pinnal hoida. Kui äri poleks, oleks kulturism varemetes.

Just rahvamassidest sõltubki. Ajakirjanikud kajastavad seda, mille järgi on nõudlus. Mis "kiidusõnu ajakirjanikelt ja arvamusliidritelt" on saanud freestyle lumelaud enne, kui ala massides populaarseks muutus?

Loomulikult ei ole ala massidesse minek lihtne protsess ja võin mürki võtta, et kulturism sellisel kujul ei saa rahva lemmikuks kunagi. Loomulikult sõltub ala speetsiifikast see, kas see kuskil saab populaarseks või mitte. Tansaanias suusahüpped populaarseks ei saagi saada, samuti Eestis lainelaud (pole laineid kus sõita). Jõusaalisport on aga kõigile ja kõikjal harrastatav ning ei sõltu looduslikest eripäradest. Seetõttu on ka eeldused oluliselt paremad.

Pallimängud on populaarsed, sest nende sisendlävi on madal. Neid saab harrastada 24/7 ja igaühe poolt. Igal pool. Kandepinna laiuse tõttu on ka sponsoreid palju. Suusatamine on Eestis rahalises mõttes ära hellitatud. Kui on harjutud, et B-koondise liikmed saavad sponsorite poolt tuttuued maasturid, toimuvad laagrid Šveitsis ja Austrias, määrdetiim koosneb 10-st mehest, sportlastel on isiklikud massöörid etc., siis nn. tipust kukkumine, kui oled paljuga harjunud, on loomulikult valus. Kui EKFL saaks sama palju raha kui suusatamine praegu, valataks õnnepisaraid.

Igasugune sport (või mistahes tegevus, mis koondab suurema hulga harrastajaid) on äriga läbi põimunud. Mitte ainult kulturism. Võimalus, et kulturismi hakataks erasektori poolt laialdaselt toetama praegusel kujul on tõesti olematu. Seepärast peabki töötama välja viise, mis "sildaks" tavainimese arusaamad ja võistluskulturismi.

Aga kui tahetakse hardcore'i edasi teha ja arvatakse, et viimaste sentide eest dieedi pidamine on ala lahutamatu osa, siis jumala eest - ärgem reformigem midagi. Usun, et spordi riikliku rahastamisega on nagu iga asjaga siin maailmas - kõigepealt tuleb ennast ise aidata. Ma praegu näen, et siinsed kommenteerijad pigem ei taha end ise aidata. Riik andku seda ja riik andku teist. Ja jumala eest ärme muudame enda juures mitte midagi.

[47 18]

Arusaam spordist ei ole ajas eriti muutunud. See, mis on muutunud, seisneb selles, mida mõningad korporatsioonid hiigelrahadega tagant on surunud. Muutuvad hetkevoolud (uued alad on nende saadus), kuid tuumarusaam spordi olemusest on jäänud samaks. See, et on lisandunud meeletult uusi alasid, ei tähenda, et vanad alad oleks hakanud muutuma või et nende positsioon kuidagi nõrgeneks. Liiatigi, paljud nendest uutest aladest on sisuliselt jäänud marginaaliaks, ehkki neid nende olümpiasaatuse tõttu kajastatakse. Kui meie meedias kujundujumisest räägitakse, siis mitte selle suutepäraste tulemuste tõttu, vaid ikka probleemide, mis kerkivad esile ala subjektiivsusest, tõttu. Kui spordi aluspõhimõtted radikaalselt muutuksid, siis poleks enam põhjust rääkida spordist. Tänasel päeval ei ole klassikaline sport kuhugi kadunud ja ei kao ka tulevikus.

Ja kulturism on iidne sport? Vastupidi - paljud vanad alad on jäänud marginaalseks - odavise, kettaheide, maadlus. Palju seal kandepinda on?

[vend vähk 659]

Mina isiklikult võtaksin Men's physique Eesti võistluste programmi. Ütlen ausalt, et olin selliste spordialade suhtes veel aasta tagasi võrdlemisi skeptiline, aga kui meie eesmärk on esile tuua treenitud keha- olgu see siis kulturism, klassikaline kulturism, athletic fitness või mõni muu selline ala, siis peaksime andma võimaluse kõigile. Samas endal tekkis selline mõte, et kuivõrd kõik on erinevad spordialad, siis mina saaksin ju võistelda näiteks athletic fitnessis, physique ja klassikalises kulturismis ning kui hästi läheb, siis ka kulturismis(finaalis). See oleks meeletult pikk spordipäev

[gmaster 303]

Vaidlete selle üle, kas MP on sport või mitte, samas kui enamuse arust pole kulturismivõistluski sport (sport on enne tehtud, laval on demonstratsioon)

Seda enam, kui MP mees võib treenida täpselt sama kava ja raskustega mis kulturismimees, lihtsalt lihaste reageering treeningule või lihaskiudude tüüp võib olla erinev

Muudetud Oktoober 28, 2012 kasutaja gmaster poolt

[Sarge 385]

MP'ga ainult sellisel juhul nõus kui oleksid samad liibukad jalas nagu athletic fitnessis. Lühemad ujukad jalga ja "beach boys fitness" valmis.

[BRIKI 29]

Raha on iga asja juures kuum teema. Need kes seda ise ei jaga ei tohiks ka kurta selle üle, kes ja kui palju seda jagab

Küsiksin siis ise ühe rahalise küsimuse tulistelt foorumlastelt: Kui EKFL ei too MP Eestisse, kas oleksite nõus maksma sellisel juhul näiteks 30 € võistlustele sissepääsu eest ja toetama selle läbi sportlasi, keda te peate päris sportlasteks?

Ma arvan, et tean mis vastus on.

Küsimus pole absoluutselt ju rahas!

Küsimus on sportlastes ja selles, kui palju ja milliste kriteeriumite järgi hakkame hindama inimesi, kes oma geneetika poolest ehk ei küündi kulturistiks. Kas on patt neile keelata võistlemist omasuguste seas? Peaksid nad jääma eluaeg selle tõttu viimaseks, et võistlevad vales kategoorias?

Minge täna trenni ja mõelge selle üle!

Elu on liiga lühike, et oma pead vaevata tühiste asjade pärast ja raha pole alati määrav. Kui mina teeksin kohtuniku tööd raha pärast siis oleksite mulle juba kõik oma elu võlgu

Ma teen asju südamega ja ärge ka teie meie armsad külastajad seda unustage

Ilusat pühapäeva!

[Sarge 385]

Sama võib ju küsida, et kui EKFL toob MP Eestisse, kas siis oldaks 30 EUR nõus maksma. Ikka oleks vastus eitav.

Kui geneetiliselt pole antud, siis ei löö ka MP's läbi. Minu arust AF on juba olemas, kus ei pea ainult keha olema, vaid on mitmekülgne. Kui ühes asjas oled nõrk, siis teistes asjades ikka edestad vastast.

[htilga 95]

Ma ei räägi sellest rahast, kui kasumist, mille eest on tore kuhugi reisima sõita või endale midagi lubada. Spordis üleüldse toodab vaid käputäis üksusi kasumit, kuna spordi puhul pole raha primaarne motivaator. Samas rahaline ressurss kui toetus riigilt on spordis päris tugevalt sõltuvuses saavutatavast edust. Ja otseloomulikult tuleb häält teha rahajagajate suhtes. Kes siis veel seda peaks tegema? Vastasel juhul ei antaks kellelegi midagi. Muidugi võib võistluste maksumuseks tõsta 30 eurot, kuid kas me saame eeldada sellisel juhul kolmekordset kasumit? Samuti ma ei leia, et absoluutselt igale kodanikule peaks olemas olema just talle sobiv kategooria, millega kulturismis lavale tulla.

---

Ettepanek: liitke MP'le külge näiteks käesurumine: kehavoor ja käesurumisvoor. Läheb "stiililt" kokku ja oleks no mingigi element, mis sporti meenutab. Ja kolmanda vooruna võiks olla midagi jalgadele, et jääks ära jalgade mittetreenimine.

Muudetud Oktoober 28, 2012 kasutaja htilga poolt

[gmaster 303]

Htilga, äkki peaks hoopis ühe vabavõitluse raundi lisama? äkki läheks ka "stiililt" kokku?

[Sarge 385]

---

Ettepanek: liitke MP'le külge näiteks käesurumine: kehavoor ja käesurumisvoor. Läheb "stiililt" kokku ja oleks no mingigi element, mis sporti meenutab. Ja kolmanda vooruna võiks olla midagi jalgadele, et jääks ära jalgade mittetreenimine.

Või, siis midagi sellist, et rohkem võistluse moodi oleks :

[htilga 95]

Htilga, äkki peaks hoopis ühe vabavõitluse raundi lisama? äkki läheks ka "stiililt" kokku?

Minugipoolest, aga siis oleks strateegiliselt põnev kehavoor viimaseks jätta Muudetud Oktoober 28, 2012 kasutaja htilga poolt

[kame 11]

Huvitav arutelu...

Samas Vähiga nõus - võiks muidugi see ala ka tulla. Hetkel tundub, et kõik on selles kulturismi elemendis vaimselt nii kinni ja räägitakse ainult spordist, kui kulturismist - samas jõusaalitreeningut kasutavad ju väga paljude spordialade esindajad. Samamoodi ütleb tai-poksja, et kulturismi treening on mõttetu, tehes kiiruslikke vastupidavusele suunatud harjutusi.

Kas hetkel ei võrrelda mens physique-i kulturismiga natuke primitiivselt? Jah - sarnasus on sama nagu kontaktaladest tai-poks ja maadlus, sest mõlemad on kontaktis võistlemised/võitlemised aga kumb on vajalikum/parem? Ei saa ju üelda... Sõltub eesmärgist.

See ala tundub tervikuna natuke tavainimesele vastuvõetavam - ka vorm ja võistluseelne periood natukene/palju lihtsamini teostatavad. Aga mis sellest halba on?

Korvpallis ja jalgpallis on mitu liigat Eestis - ma ei usu, et meistriliiga võistlejad ütlevad korralike hobisportlaste võistluste kohta mõttetu...

Kulturism on eraldi ala - tore kui see inimestele meeldib. Ega kulturismi kriteeriumid ega reeglid ju ei muutu - kulturism jääb selleks, mis ta on. Küsimus on selles, et uus ei ole tingimata paha. See nii kirutud bikini fitness on minu arvates samuti tore ja positiivne ala... toredad inimesed, ilus vaadata - miks siis mitte võistelda?

Üldse tundub, et fitness ja kulturism hakkavad maailmas lahku lööma või siis fitness, kui selline mõistelt laiemaks minema, sest see ,,fitness lifestyle´´ on see, mis tegelikku populaarsust kogub - terved, rõõmsad, ilusad, õnnelikud ja edukad inimesed (mitte, et kulturistid seda ei oleks).

[Tragl 79]

Küsimus on tegelikult väga lihtne. Tegutseda tuleb eesmärgist lähtudes. Antud juhul on vaidlusküsimuseks just eesmärk. Teine asi on see, et tuleb teadvustada - midagi võttes, valides, lisades tuleb samaaegselt ka millestki loobuda. See, mille kasuks otsus langetada sõltub eesmärgist. Kui kulturism peab olema ala, milles klassikalise spordi põhimõtted pole olulised ja tuleb tagada võistlemisvõimalus kõigile, siis on Bikini, MP jms väga omal kohal. Nende alade lisamine toob uusi võistlejaid ja rohkelt vaatajaid. Mündi teine külg on see, et mõnede, nimetagem neid "vana kooli spordimeesteks", jaoks muutub kulturism ebameeldivaks. Tõsi ta on, neid vana kooli mehi on hulga vähem kui uute alade pooldajaid. Samas sõltub rahade jagamine ja spordi näo kujundamine tavaliselt just esimestest.

[vend vähk 659]

Põhimõtteliselt võiks juba hakata lavale minema uuel spordialal

[Tragl 79]

Raha on iga asja juures kuum teema. Need kes seda ise ei jaga ei tohiks ka kurta selle üle, kes ja kui palju seda jagab

Küsiksin siis ise ühe rahalise küsimuse tulistelt foorumlastelt: Kui EKFL ei too MP Eestisse, kas oleksite nõus maksma sellisel juhul näiteks 30 € võistlustele sissepääsu eest ja toetama selle läbi sportlasi, keda te peate päris sportlasteks?

Ma arvan, et tean mis vastus on.

Küsimus pole absoluutselt ju rahas!

Küsimus on sportlastes ja selles, kui palju ja milliste kriteeriumite järgi hakkame hindama inimesi, kes oma geneetika poolest ehk ei küündi kulturistiks. Kas on patt neile keelata võistlemist omasuguste seas? Peaksid nad jääma eluaeg selle tõttu viimaseks, et võistlevad vales kategoorias?

Minge täna trenni ja mõelge selle üle!

Elu on liiga lühike, et oma pead vaevata tühiste asjade pärast ja raha pole alati määrav. Kui mina teeksin kohtuniku tööd raha pärast siis oleksite mulle juba kõik oma elu võlgu

Ma teen asju südamega ja ärge ka teie meie armsad külastajad seda unustage

Ilusat pühapäeva!

Kas see, et ma isiklikult ei ole kosmoses käinud, tähendab seda, et mul ei ole õigus kosmosest rääkida? Ma võtsin teemas sõna seepärast, et paluti avaldada oma arvamust. Praegu saan ma aru, et tegelikult oma arvamus ikka väga oodatud pole, tuleks lihtsalt kaasa kiita, sest asi on sisuliselt otsustatud.

Minu arust on probleem osaliselt selles, et erinevad pooled ei saa ühtmoodi aru, mida MP tegelikult kujutama peaks. Teema algataja võiks kontseptsiooni natuke lahti kirjutada. Praegu jääb mulje, et Eesti MP saaks erinema sellest MP-st, mis avaneb nt tuubi videoklippidest.

[Sarge 385]

Põhimõtteliselt võiks juba hakata lavale minema uuel spordialal

Imre, nägu peab ka ilus olema.

[kame 11]

Lisaks niipalju, et kui võistlused oleksid eraldi päevadel, võiks tervikuna ka põnevam vaadata olla. Kui need ,,ilueedide´´ alad oleksid ühel päeval ja kulturism koos klassikaga teisel, jätaks isegi MF ja BF vormid väga esteetilise ja treenitud mulje/show. Võibolla AF koos kulturismiga...? Teine päev viiks asja edasi - taseme kõrgemale ja samas alad eristuksid...