Valk?

[eurovisa 0]

Plaanis käia jõusaalis ,et kehamassi lihaste arvel suurendada... Ei taha kasutada lisandeid jms, aga kuulsin ,et kindlasti oleks valgujooki vaja juua , sest kui teed trenni siis keha vajab valku rohkem kui ei treeni; ? ontõsi?

Ehk keegi oskab midagi soovitada jms?

Vanemad pole eriti nõus ,et tarvitaksin toidulisandeid jms. nii,et massilisandit jms mae i hakka tarbima;P üritan söömisega piirdudaja võibolla ka valgujoogiga!?!?!?

AITÄH

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Massilisajal ja valgujoogil pole erilist vahet, kumbki pole mingi imeasi, keemia ega mürk.

Tingimata ei pea kasutama, kui eesmärgid väikesed ja treeningkoormus madal. Valku tavatoidust pead aga ikka saama ja peale trenni kiireid süsivesikuid ja valke on niikuinii vaja.

[Nony 6]

Ei pea kasutama toidulisandeid! Ka tavatoidust võib piisavalt valku kätte saada

Siin foorumis piisavalt toitumist puudutavaid teemasid... Viitsi ainult otsida ja lugeda ja õppida

[smack 2]

Kes krt levitab seda, et trenniga käib alati kaasas valgujook. Trenniga peaks kaasas käima tervislik toitumine, mis rahuldab kõiki su valgu, süsivesikute, rasvade, mineraalid ja vitamiinide vajadusi. Kindlasti tuleb rohkem valku süüa, kui treenid, kuna treening ise kujutabki endast lihaste lõhkumist ja selle parandamist. Aga kohe kindlasti ei pea poodi valgupulbri järgi minema. Liha, munad, piim, kohupiim- neid ürita rohkem süüa, kui valku tahad .

[madis9182 0]

Piim,kanafilee,muna,3 minu lemmikut asja mida koguaeg süüa armastan,kui valguvajadus

Muna natuke rasvane on,aga pohhui,rasva kh vaja kehale.

[Arx07 0]

Muna natuke rasvane on,aga pohhui,rasva kh vaja kehale.

Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi...

[Aile 1]

Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi...

Kui sa oled sama vana, kui mina...eks siis vaatame, kumb meis rohkem puuvilja meenutama hakkab

[Arx07 0]

Kui sa oled sama vana, kui mina...eks siis vaatame, kumb meis rohkem puuvilja meenutama hakkab

Egas ma Sind siin silmas ei pidanud , üleüldine mõttetera lihtsalt.

Muudetud Jaanuar 15, 2011 kasutaja Arx07 poolt

[Aile 1]

Egas ma Sind siin silmas ei pidanud , üleüldine mõttetera lihtsalt.

Tead, kui naised sööksid tõesti puuvilju ja marju poleks häda kedagi. Probleem on selles, et nad armastavad shokolaadi ja marjadele peale veel suhkrut ja vahukoort....ja marjakooke, õunapomme jne jne. Müslit ja jogurteid

Seda loetelu võib lõpmatuseni jätkata...kohupiimakreemid jne.

[timo116 0]

Aile palun ära võta kõike nii isiklikult.

[Aile 1]

Aile palun ära võta kõike nii isiklikult.

Kuidas siis muidu

Kui öeldakse, et mehed teevad seda või teist... siis sina ei tunneks ennast üleüldse puudutatuna?

[Nony 6]

Nii ta ongi, paljudel naistel aga selline arusaam, et rasvad menüüst välja ja hunnik süsivesikuid(puuvilju tavaliselt) asemele ja siis imestavad et ise puuvilja kuju võtavad tasapisi...

Et kui söön banaane, siis olen ise ka varsti selline Ok sain aru küll...

Tegelikult pole puuvili tõesti kõige hullem variant... Aga mis rasva puudutab, siis see küll paraku tihti nii. Isegi olen kunagi selle reha otsa astunud

[Aile 1]

Kes krt levitab seda, et trenniga käib alati kaasas valgujook. Trenniga peaks kaasas käima tervislik toitumine, mis rahuldab kõiki su valgu, süsivesikute, rasvade, mineraalid ja vitamiinide vajadusi. Kindlasti tuleb rohkem valku süüa, kui treenid, kuna treening ise kujutabki endast lihaste lõhkumist ja selle parandamist. Aga kohe kindlasti ei pea poodi valgupulbri järgi minema. Liha, munad, piim, kohupiim- neid ürita rohkem süüa, kui valku tahad .

Miks valgupulber ei saa asendada tavatoitu? Tavatoidu toiteväärtus on alati kõrgem, kleebin teile näitena muna:

Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Rasvasisaldus on veidi väiksem valgu sisaldusest, ühes munas on rasva umbes 5-6 g. Ühes munas on samapalju rasva kui 200 g täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunuid. Munarasvas leidub A, E ja D vitamiine ja mitmed steroolid. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest palju kolesterooli, ühes munas 250-300 mg. Organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli. Kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa. Kuna 1 muna sisaldab ca 0,3 g kolesterooli, siis peaks inimene sööma küll vähemalt 10 muna, et saada 3 g kolesterooli (lisandub veel ka teistest toiduainetest). Seegi hetkeline tõus normaliseerub, sest organism hakkab ise vähem sünteesima. Kolesterooli "halva" toime vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.

Munade toitainetest moodustavad süsivesikud süsivesikud väikese osa. Leidub veel ensüüme, mis lahustavad mikroobe. Ka siin on loodus tark olnud, tärkav organism (tibu) vajab ju kaitset, eks see kaitse on ka inimesele vajalik.

Vitamiinid on munas kõik olemas. Tähtsamad A vitamiin (1 munas 0,2 mg). Munarebule annavad värvi karotinoidid, mis on A vitamiini eelastmeks. B rühma vitamiinid on samuti olemas, ei kata aga kaugeltki inimese vajadusi. Kui ühendame munatoidud täisteravilja saadustega, kaunviljadega, kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12 vitamiin (vereloome v.), kus 1 muna katab vajaduse. Kuna B12 vitamiin on üksnes loomsetes toiduainetes, siis taimetoitlased peaks toidus muna kasutama. C vitamiini munades ei ole ja seda tuleks hankida taimeriigist. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood, tsink. Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.

Minu viimane avastus on süda...mis sisaldab muuhulgas ka näiteks Q10 et ehk ubikinooni.

Kusjuures...Maitseb hea!

Et kui söön banaane, siis olen ise ka varsti selline Ok sain aru küll...

Tegelikult pole puuvili tõesti kõige hullem variant... Aga mis rasva puudutab, siis see küll paraku tihti nii. Isegi olen kunagi selle reha otsa astunud

Tuttav ka mulle.... Siis tundusid hapukoor ja või ikka maailma parimate söökidena

Mis tähendab "hullem variant"?

Kuidas saab üleüldse nii mõelda? Kust tulevad teie looduslikud desinfektsioonivahendid, antioksüdandid, bioflavonoidid, mineraalid jne... loomulikult ka looduslik suhkur, mis on vajalik.

[daemonium 18]

Et kui söön banaane, siis olen ise ka varsti selline Ok sain aru küll...

No kui sulle arbuus rohkem meeldib ...,

[timo116 0]

Kuidas siis muidu

Kui öeldakse, et mehed teevad seda või teist... siis sina ei tunneks ennast üleüldse puudutatuna?

Oleneb asjast. Kui on midagi väga üldistavat siis...

[ROtter 198]

Miks valgupulber ei saa asendada tavatoitu? Tavatoidu toiteväärtus on alati kõrgem, kleebin teile näitena muna:

Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse. Rasvasisaldus on veidi väiksem valgu sisaldusest, ühes munas on rasva umbes 5-6 g. Ühes munas on samapalju rasva kui 200 g täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunuid. Munarasvas leidub A, E ja D vitamiine ja mitmed steroolid. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest palju kolesterooli, ühes munas 250-300 mg. Organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli. Kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa. Kuna 1 muna sisaldab ca 0,3 g kolesterooli, siis peaks inimene sööma küll vähemalt 10 muna, et saada 3 g kolesterooli (lisandub veel ka teistest toiduainetest). Seegi hetkeline tõus normaliseerub, sest organism hakkab ise vähem sünteesima. Kolesterooli "halva" toime vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.

Munade toitainetest moodustavad süsivesikud süsivesikud väikese osa. Leidub veel ensüüme, mis lahustavad mikroobe. Ka siin on loodus tark olnud, tärkav organism (tibu) vajab ju kaitset, eks see kaitse on ka inimesele vajalik.

Vitamiinid on munas kõik olemas. Tähtsamad A vitamiin (1 munas 0,2 mg). Munarebule annavad värvi karotinoidid, mis on A vitamiini eelastmeks. B rühma vitamiinid on samuti olemas, ei kata aga kaugeltki inimese vajadusi. Kui ühendame munatoidud täisteravilja saadustega, kaunviljadega, kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12 vitamiin (vereloome v.), kus 1 muna katab vajaduse. Kuna B12 vitamiin on üksnes loomsetes toiduainetes, siis taimetoitlased peaks toidus muna kasutama. C vitamiini munades ei ole ja seda tuleks hankida taimeriigist. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood, tsink. Raua ja tsingi vajaduse katab 2 muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.

Minu viimane avastus on süda...mis sisaldab muuhulgas ka näiteks Q10 et ehk ubikinooni.

Kusjuures...Maitseb hea!

Tuttav ka mulle.... Siis tundusid hapukoor ja või ikka maailma parimate söökidena

Mis tähendab "hullem variant"?

Kuidas saab üleüldse nii mõelda? Kust tulevad teie looduslikud desinfektsioonivahendid, antioksüdandid, bioflavonoidid, mineraalid jne... loomulikult ka looduslik suhkur, mis on vajalik.

Nii vähe letsitiini kasulikkusest kirjutatud?

Muudetud Jaanuar 15, 2011 kasutaja ROtter poolt

[Aile 1]

Nii vähe letsitiini kasulikkusest kirjutatud?

Jah, eks need allikad on nii ja naa.... Munakoorest ei ole ka sõnagi.

[eurovisa 0]

Nii,et ei ole vaja sisse ajada seda valku ? kui normaalne söömine on?

Kavatsen j6usaalist saada mingi kava ka ,m ille järgi teha trenni . Vahepeal tegin iseseisvalt ja tulemusi ikka tuli.

Üks küsimus .. Tean ,et hommikul on kõige tähtsam söögikord . Kas see norm ,et süüa mingi teravilja putru või tatart ja kohupiima(300g kindlasti) ? Vahest kui saab ka siis salatit kõrvale. Vahest hommikul saab isegi muna söödud. (täidab kõhtu hästi ,minu arust)

Koolis söön tavaliselt kartulit , salat, snitsel/või mingi liha , kui on.. Vahepeal isegi lasanjet kui läheb alla.

Pärast seda 3-4 h päräast söön ja õhtul ka veel.

Üritan õhtupoole lugeda toitumisest aga äkki keegi saab lühidalt öelda:). Väga tänulik oleks.

Või mis te soovitate oma arust süüa hommikul?

Mis on pärast trenni hea süüa?

Ma kavatsen käia 3 korda nädalas. Varem ka käinud , ma tahan vaid kaalu juurde.

Aitäh.

Muudetud Jaanuar 15, 2011 kasutaja eurovisa poolt

[Nony 6]

Mis tähendab "hullem variant"?

Kuidas saab üleüldse nii mõelda? Kust tulevad teie looduslikud desinfektsioonivahendid, antioksüdandid, bioflavonoidid, mineraalid jne... loomulikult ka looduslik suhkur, mis on vajalik.

No ma päris nii ei mõelnudki... Pidasin rohkem seda silmas, et ka puuviljadega liialdades võib ennast paksuks süüa... Kuigi enamasti on põhjuseks muud sv-rikkad maiused

No kui sulle arbuus rohkem meeldib ...,

No tõingi banaani näite just seetõttu, et ta nii "saleda" kujuga... Banaanidega liialdades, aga see kehakuju enam ilmselt nii sale ei oleks

[Nesatur 10]

Küsin siin teemas, et:

Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?

[Mart Muru 17]

Küsin siin teemas, et:

Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?

Kas jutust võib siis järeldada, et oled viimased nädalad rohkem valke tarbinud?

Igasugune ülesöömine ning eriti veel paljude erinevate toitude koostarbimine võib põhjustada seedehäireid.

[Archangel 482]

Küsin siin teemas, et:

Kas valgu üleküllusest, ülesöömisest, võib tekkida kõhulahtisus, et noh, mul viimased nädalad on kõht rohkem lahti kui varasemalt?

Mul tekkis see siis, kui kunagi liigselt valku tarbisin ilma toitumiskava korrastamiseta. Ehk sõin kõike ja palju ning lisaks veel ekstra suurtes kogustes valku.

Ilmselgelt nii lampi raiudes läks midagi seedeprotsessis veidi nihu.

Praegu ei ole mingit probleemi isegi kuni 3g kehakilo kohta valku tarbida. Seedimine töötab nagu kellavärk.

[Risto Uuk 5]

Mul tekkis see siis, kui kunagi liigselt valku tarbisin ilma toitumiskava korrastamiseta. Ehk sõin kõike ja palju ning lisaks veel ekstra suurtes kogustes valku.

Ilmselgelt nii lampi raiudes läks midagi seedeprotsessis veidi nihu.

Praegu ei ole mingit probleemi isegi kuni 3g kehakilo kohta valku tarbida. Seedimine töötab nagu kellavärk.

Kas räägiksid täpsemalt, mida sa oleks teinud teistmoodi, kui sul oleks tollal rohkem teadmisi olnud?