Punaedu lõpp ehk Eesti spordi tulevik..

[smitser 0]

inimesed on end kuidagi valesti häälestanud.

medal ei ole peamine vaid arenemine sportlasena kui ka lihtsalt inimesena.

kes jõuab tippu see jõuab ning ülimalt positiivne muidugi.

hetkel on aga suhtumine,et kui medalit ei tule siis pole mõttet jätkata ning sportlane tembeldatakse lolliks,laisaks jne.

kahju,et asjad on jõudnud niikaugele nagu nad on ehk negatiivse suunas.

Asi polegi selles, et medalit ei tule, vaid pigem selles, et arengut pole

Andrusgi ju oli esimesel olümpial 21, järgmisel juba 8s, ning siis võitja! Väga selge areng

Meie mehed siin paugutavad korra esikümnesse(A'ra Rehemaa), mõtlevad ise, et ohh, olen nüüd kõva. Ei tea kust see viga tuleb, miks areng ei jätku

Või võtame Saarepuu, noorteklassis oli tipp, sattus meeste sekka, ei tea mis juhtus.

Veerukas ei teinud midagi veel noorteklassis

JA ka Erki Nool oli ju noorena täitsa naerualune.

Väga kõva töö ja tahe on neist teinud selle, kes nad on- Olümpiavõitjad siis.

Pullerits muidugi lahmib natuke liiga palju, aga eks oma tõetera on juttudes sees. Tema puhul on viga muidugi selles, et ta on ise ka üks kõva rahvasportlane, kuid mitte profisportlane, ning ju ta siis võtab vabaduse arvata, et tema, kes ta ei ole proffesionaalne sportlane, suudab end nii heasse vormi ajada et jookseb 10 km 36 minutiga, siis proffid peaks ikka märksa rohkem suutma. või kurat seda teab...

[daemonium 18]

Asi polegi selles, et medalit ei tule, vaid pigem selles, et arengut pole

Andrusgi ju oli esimesel olümpial 21, järgmisel juba 8s, ning siis võitja! Väga selge areng

Aga tegelikult:

1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville’is

* 10. koht 4 x 10 km teatesõidus

* 21. koht 10 km klassikas

* 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus

* 44. koht 30 km klassikas

-------------------------------------

1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris

* 11. koht 4 x 10 km teatesõidus

* 26. koht 50 km klassikas

* 36. koht 10 km klassikas

* 55. koht 15 km jälitussõidus

[kunnar 0]

Mäletan seda puna aega küll - palgapäev tuli siis padujoomine algas. Ei olnud siis mingit eriliselt kõrget moraalsust ja spordis oldi ka üldiselt edutud. Oli taliolümpiamänge kus Eestist keegi ei pääsenud mängudelegi, medalitest pole üldse mõtet rääkida. Murmasuusatamisest ei tulnud kogu selle aja jooksul (~50 aastat) mitte ühtegi medalit. OM-lt ja MM-lt ei tulnud midagi ja vist isegi MK etappidelt mitte ühtegi. EV-s on nüüd võidetud suusatamises kokku 17 medalit. Seitseteist on palju rohkem kui null.

[Vägivaldur 3]

Nende murdmaasuusatamise medalite taustal ma tõesti ei saa aru, millest Pullerits räägib...

[smitser 0]

Aga tegelikult:

1992. aasta taliolümpiamängud Prantsusmaa Albertville’is

* 10. koht 4 x 10 km teatesõidus

* 21. koht 10 km klassikas

* 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus

* 44. koht 30 km klassikas

-------------------------------------

1994. aasta taliolümpiamängud Norra Lillehammeris

* 11. koht 4 x 10 km teatesõidus

* 26. koht 50 km klassikas

* 36. koht 10 km klassikas

* 55. koht 15 km jälitussõidus

tänx ma ei viitsinud ise otsida

Aga iga üks võib ka edasisi tulemusi vaadata.

[pkwild618 0]

Täis jama see ole jah. Pigem on asi ikkagi inimeses kinni. Eesti on nii väike riik, et siit oleks hästi loodetud saada igal põlvkonnal maailmatippe. Selliseid andekaid ja mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt tugevaid inimesi ei leia lihtsalt koguaeg.

Aa ja navigaator - tõesti siis ei tegeleta spordiga? Meie koolis tegeletakse küll väga hoogsalt. Mõned lennud tagasi tegeleti hoogsalt jalgpalli ja korvpalliga (praegu mängitakse seda võimalikult palju pigem mänguna, mitte trennina st. vahetundides). Nemad tegelevad edasi, praegused lennud tegelevad saalihoki ja võrkpalliga. Osad (k.a. mina) tegutsevad jõusaalis. Paljud teevad midagi.

Eks rahadel ole ka jah oma tähtsus. Inimesed tahavad pappi saada ja sellepärast paljud seda ala ei valigi. Kõike andeid ei avastata ja pühapäevasportlane tavaliselt maksimumi endast välja ei anna treeningutel.

Aa ja muide - alkoholi ei jooda aastast 1992. Alkeemik Rāzi eraldas levinuimat alkoholi etanooli juba 900 aastat peale kristust. Üle tuhande aasta enne NSVL aega. Napsutati kindlasti veel varem. Veinide, õlu jms. valmistamiseks polegi vaja ju etanooli eraldada, vaid ajada lihtsalt jook käärima. Nii, et alkohol pole viimase paarikümne aasta teema.

LISAN:

Olümpiavõidud

2002

Andrus Veerpalu 15 km klassika I koht

Andrus Veerpalu 50 km klassika I koht

Jaak Mae 15 km klassika III koht

2006

Andrus Veerpalu 15 km klassika I koht

Kristina Šmigun 10 km klassika I koht

Kristina Šmigun 2x7,5km s.vahetus I koht

Jaak Mae 15 km klassika V koht

2010

Kristina Šmigun 10 km vabatehnika II koht

Andrus Veerpalu 50km klassika VI koht

Ja MM -il liiga palju, et nii palju aastaid kirja panna. 2002-2003

2002

Marko Asmer Formula Super A I koht

Eesti meeskond Purjetamine II koht

Eesti naiskond Vehklemine II koht

Kalev Allikveer Jääpurjetamine II koht

Eesti võistkond Rendžu II koht

Marek Kalmus Fitness II koht

Margus Lillinurm Karate III koht

Kajar Help Karate III koht

Eesti meeskond Karate III koht

2003

Kristina Šmigun Murdmaasuus. I koht

Päärn Brauer Kergejõustik I koht

Dmitri Vorobjov Kickboxing I koht

Tunnet Taimla Rendžu I koht

Jaak Mae Murdmaasuus. II koht

Kristina Šmigun Murdmaasuus.10km II koht

Kristina Šmigun Murdmaasuus.15km II koht

Indrek Pertelson Judo II koht

Andrus Värnik Kergejõustik II koht

Aleksei Budõlin Judo III koht

Kristina Šmigun Murdmaasuus.30km III koht

Eesti naiskond Rühmvõimlemine III koht

Ando Meritee Rendžu III koht

Ilona Tsvetkova Taekwon-do III koht

Muudetud Märts 4, 2010 kasutaja pkwild618 poolt

[Xero 0]

Minumeelest te panete siin kõik mööda teemast või saan mina valesti aru. Point ei olnud ju üldse eestlaste medalid, olümpiavõidud. Peaks rohkem süvenema sellesse, mis ees ootab. Artikli mõte oligi see, et ees ei oota midagi erilist. Parimad väärivad oma kohta ajaloos, kuid kahjuks nad ei jää ju igavesti parimateks.

Nagu ütles kodanik Redds, ei tule niipea vanade tegijate asemele noori, kes oleks andekad. Ja ega iga noorsportlane ei lähe lambist staadionile, kuna arvab enesel olevat annet. Raha mängib siin kõvat rolli. Meil pole maailmatasemel treenereid võtta. Ning nõuka ajal neid kindlasti oli. Ja kui andeks noorsportlane veel hea treeneri alla sai, saigi temast olümpiavõitja. Aga eks lootus ju on, kui mitte 10 aasta pärast, siis ehk 20-30 aasta pärast kindlasti.