Kehalise kasvatuse eksam

[ants16 0]

Kuna mul 12klass käsil, siis tuleb valida eksamid. Hetkel plaanis: Inka,mata,kirjand,geo ja ajalugu/kehka - koolieksamina siis. Usun et teen kehka, sest mis seal rasket ikka olla saab? Kui keegi on teinud siis võiks öelda, mis sinna tuleb jne.

Ette tänades

[Djud 1]

Iga kool valib ju ise selle eksami sisu,niiet raske öelda,mis temas konkreetselt koosneb

Ma arvan,et kui sa õpetajalt küsid väikseid vihjeid,siis saad teda küll,samas vaevalt keegi haridusministeeriumist ütleb,mis mata eksamil tuleb (ok,see ei puutunud teemasse)

Meil oli vist 3erinevat piletit,mille vahel sai valida..räägin siis Tartu Kivilinna Gümnaasiumist.Teooria osa oli vist 30 või 40%.(Ajalugu,määrused jne.)

Meie piletis olid võrkpalli servid 5tükki(üle võrgu kindlasse kohta),kuulitõuge,1000m jooks,rinnalt surumine max ja võibolla oli midagi veel,võibolla lõuatõmme vms.

Ehk siis üritatakse ikka võtta igast valdkonnast midagi:pallimäng(tehnika),jooks(vastupidavus),jõud(maksimum) ja teooria(ajulihas ).

Midagi nii võid arvestada,ma usun

[Jackie 4]

Kui sa valid kehalise koolieksamina, siis oleks kõige parem oma kekaõpsilt uurida, mis seal eksamil küsitakse-tehakse. Koolieksamite sisu/ülesehitus peaks juba detsembris üldjuhul kooli direktsiooni poolt kinnitatud olema.

Siin vaevalt keegi sulle koolieksami kohta nõu oskab anda (kui just see keegi samas koolis eelnevatel aastatel seda eksamit teinud ei ole), kuna see iga kooli enda teha....

[Janar Rückenberg 172]

Olen ise kehalise kasvatuse õpetaja. Eksamit olen teinud 8. klassis, paar aastat tagasi üks poiss tegi. Eksam on väga mitmepalgeline, on teooriat, on praktikat. Samas, 12. klassi eksam kehalises kasvatuses ei ole üldse kerge, ei pruugi olla. Vähemalt siis, kui seda minuga teha )). Kui teie õpetaja on tasemel, siis gümnaasiumi kehalise kasvatuse programmi kuuluvad kõik järgnevad asjad:

TEOREETILISED TEADMISED ISESEISVAKS SPORTIMISEKS. Sportlik ettevalmistus ja treening. Sportliku treeningu põhimõtted, harjutamismeetodid. Kehaliste koormuste planeerimine, harjutamise maht ning intensiivsus. Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised erinevatel rahvaspordialadel. Kehaliste harjutuste mõju organismile. Arstlik kontroll ja enesekontroll. Pulsi- ja vererõhunäitajad puhkeseisundis, tööl ja taastumisprotsessis. Kehakultuur ja sport ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.

Need, mis olen esile tõstnud, valmistavad reeglina kõige suuremat peavalu.

Lisaks käsitlen gümnaasiumis erinevaid kehalisi võimeid, räägime hapnikutarbimisest, lihaskiududest, vastupidavusest jne. Võin sulle näitena siia üles panna meie kooli 10. klassi teooria osa A variandi küsimused:

Töö teemal sporditreeningu printsiibid: variant A

1. Milles seisneb superkompensatsiooni peamine fenomen?

2. Nimeta 4 sporditreengu pikaajalist efekti?

3. Milles seisneb hüperplaasia?

4. Millistel intensiivsustel kasutatakse energiaks glükogeeni ja millistel intensiivsustel kasutatakse energiaks organismi rasvavarusid?

5. Selgita kuidas määratlevad treeningkoormuse efekti treeningu intensiivsus, treeningharjutuse iseloom ja korduste arv?

6. Too välja vähemalt kolm aspekti, mida põhjustab vastupidavustreening lihastes ja organismis?

7. Kas laktaadi kontsentratsiooni suurenemine pärast kehalise tegevuse algust klassifitseerub sporditreeningu lähima või pikaajalise efektina?

8. Millise treeningmeetodiga sarnaneb jalgpalli mäng kui tegevus?

9. Millise kahe peamise parameetriga on võimalik reguleerida treeningkoormuse mõju inimorganismile?

10. Millises taastumise faasis peaks toimuma treening, et see oleks efektiivne?

11. Defineeri mõiste SPORDITREENINGU EFEKT?

12. Mis määrab organismi poolt eelistatava energiaallika?

13. Kumb esineb ennem, kas hüperplaasia või hüpertroofia?

14. Nimeta viis peamist treeningkoormuse efekti määratlevat tegurit?

15. Too välja kaks peamist tingimust superkompensatsiooni toimumiseks?

16. Kuidas määrab puhkeintervallide kestus treeningkoormuse efekti?

17. Kas südame löögisageduse suurenemine treeningut tehes on läim või pikaajaline treeningust tulenev efekt?

18. Kuidas tekib treenitus?

19. Kas lihaste ümbermõõtude muutumine pärast treeningu alustamist klassifitseerub sporditreeningu lähima või pikaajalise efektina?

20. Mis on ühtlusmeetodi peamine tunnus?

See on meie koolis minu poolt gümnasistidele esitatavatest 6 - st teoreetilisest tööst vaid üks näide. Vot selliseid asju peaks juba gümnaasiumis kehalise kasvatuse teooria osas käsitlema.

[Külaline]

Nojah...eks see on igas koolis erinev. Ise käin 11. klassis ja siin pole kunagi midagi teoreetilist küsitud. Kui tunnid on sees (saalis) on enamjaolt korvpall ja väljas jooks või mingid muud sportlikud mängud (pesapall, jalgpall jne). Talvel suusatamine. Suht igav tegelikult.

[ants16 0]

Nojah...eks see on igas koolis erinev. Ise käin 11. klassis ja siin pole kunagi midagi teoreetilist küsitud. Kui tunnid on sees (saalis) on enamjaolt korvpall ja väljas jooks või mingid muud sportlikud mängud (pesapall, jalgpall jne). Talvel suusatamine. Suht igav tegelikult.

Täpselt sama siin, teooriast pole mitte kui midagi räägitud.

[Erkko 22]

Ma keeldun kehalises käimisest (kui midagi hindelist on, siis on vaja ikka minna) .Üldiselt lähen ma kehalise ajast trenni. Ma ei suuda vaadata kuidas need ajudoonorid ei suuda mulle võrkpalli mängu jooksul kordagi palli võrgu kohale tõsta. See on nii masendav, et ma võiks samahästi lehmalaudas sõnnikut visata, kui selliste invaliididega mängida.

[Janar Rückenberg 172]

...ja mina olen oma koolis sellepärast range, paha ja igav, et rõhutan perfektse altsöödu ja ülaltsöödu tähtsust ja selle omandamist. Kuigi ma ei ole ise teab mis võrkpallur, tean väga hästi, mida on vaja, et mingigi mäng saaks üldse toimuma. Kui põhielemente (altsööt, ülaltsööt, pallingud, pallingu vastuvõtmine) ei valda, siis ei tasu isegi mitte küsida, et "kas mängime ka", ründelöögist ei ole mõtet üldse rääkida )). Kui ikka jalgadega maast lahti hüpata ei suuda, siis ei ole seda (ründelööki) võimalik üldse teha. Kõik tahavad mängida, samas 8 õpilast 10 - st ei suuda pallile reageerida ja seda vastu võtta ka siis, kui pall vaid meeter maad eemale võ kõrvale maha kukub. Palju küsitakse, et miks me teeme harjutusi, miks me ei mängi??? No tule taevas appi eks, kui punktid tulevad (võrkpallis) ainult võrku või out´i servitud ebaõnnestunud pallingutest, siis see ei ole mäng. Aga üritan siin (oma koolis) selle kallal töötada.

[Nesatur 10]

Tean mida sa tunned:D Ei ole väga tore mängida, kui teised ei reageeri vapsee.

Meil võiks ka klassis õpetada veits tehnikat.

Suht jama on kui ainult paar tükki oskab mängida ja näiteks alt hakatakse umbes siis söötma, kui pall juba maas

[moosese10k2sku 0]

Oskar, kui see saladus pole, mis koolis sa õpetad? su tund tundub huvitav olevat. Minu koolis piirdutakse vaid korvpalli ja hinnetele asjade tegemisega (ennem seda eriti õpetussõnu pole. väga pinnapealselt)

[Rookie21 0]

Tundub et Oskar on karm õpetaja spordikallakuga koolis vms:)

[jrx 142]

Miks mul ei old sellist keka õpsi nagu Oskar

Rück selleks meheks, kes ainuisikuliselt kehalise kasvatuse riikliku õppekava koostab!!!

[hehee 0]

Minu kehalise kasvatuse tunnid piirdusid rahvastepalli mängimisega ja see mind absoluutselt ei huvitanud. Küllap tüütas lõpuks ka neid, kellele mäng iseenesest muidu meeldis.

Mind väga häirib, et neiude tunnis ei pööratud rühile absoluutselt mingit tähelepanu. Kui oleks minu teha, lülitaksin naisvõimlemise kohustuslikus korras tüdrukute kehalise kasvatuse programmi. Ka ülikoolis taastaksin kohustusliku kehalise kasvatuse.

Ema on rääkinud enda kehalise kasvatuse tundidest, ma absoluutselt ei imesta, et ta ise ja tema klassikaaslased ka pärast kooli lõpetamist tunduvalt rohkem spordiga tegelesid kui mina ja minu klassikaaslased. Minus süvendasid kehalise tunnid põlgust enese liigutamise vastu.

[Rain 6 kanget 19]

minul oli hea kehalise õpetaja. käisin keskkoolis trennis ja mind ei piinatud tüütute kehalise tundidega. tegime kokkuleppe, et teen nn hindelised katsed ära kindlatel päevadel veerandi/poolaasta lõpus ning kuna kehaline oli viimane tund, siis võisin lahkuda koolist ja trenni minna.

ning kahjuks mingit teooriat üheski tunnis meile ei räägitud - polnud kavaski, kõik tunnid olid kas jooksmine, jalgpall, korvpall vmt tegevused.

[Samakamees 43]

Ei ole räägitud mingist teooriast mulle kekade ajal Ainult kas mängud või jookusd

[Jackie 4]

Miks mul ei old sellist keka õpsi nagu Oskar

Rück selleks meheks, kes ainuisikuliselt kehalise kasvatuse riikliku õppekava koostab!!!

Sest sa käisid samas koolis kus minagi Õnneks tüdrukutel olid veidi karmimad õpetajad (nagu Eva Kuningas ja Jaana Junson)

[Impsik 0]

Näiteks Kadrina Keskkooli kehalise kasvatuse eksam 12. klassile.

Aga kõige targem on oma kooli õpetajaga nõu pidada, et mis eksamile tulevad.

[Janar Rückenberg 172]

Jah, üritan tõepoolest õpilastele pakkuda võimalikult mitmekesist tegevust, õigemini tegevusi seinast seina. Tunnid üritan hoida mitmekesised ja huvitavad, harjutusvara naljalt veel kordunud ei ole. Kõik see nõuab muidugi tahtmist, mõtlemist ja ettevalmistamist, kuid ei ole hullu, huvitavat tundi on ka ise huvitav läbi viia. Samas, oleks see vaid nii, et kõik rahul oleks, kaugeltki mitte. Lastevanematega tuleb tihti kokku puutuda ja rääkida. Üritan oma tunnid teha huvitavaks, üritan olla paindlik õpetaja, kuid ikka on alati neid, kellele midagi ei meeldi. Seda ütlen muidugi ära, et mina kuulnun nende õpetajate hulka, kes teeb ka arvestusi. Pange tähele, ma ei räägi normatiividest (a la pead 5 jaoks palli viskama 35 m), vaid arvestuslikkudest nõuetest, ülaltsöödu arvestus (söötmine kordade peale enda kohale), korvpalli põrgatamise arvestus jne. Arvan, et teisiti ei ole võimalik, mingisuguse PÜÜDLIKKUSE peale ei ole võimalik hindeid panna. Lapsed on selleks liiga head näitlejad ja manipulaatorid.

Korvpalli põrgatusarvestus näiteks mul eelmisel aastal oli selline:

Lihtne, kuid geniaalne. On vinge vaatepilt, kui 5 - 6 klassi tüdruk saab sellise 8 driblimise selgeks ja laseb palliga nagu ise tahab. Nii 3, 4 kui 5 jaoks on välja töötatud ajad. Ja saavad selgeks ja lasevad ja on omal ka hea meel, et sellise huvitava asjaga on hakkama saadud. Aga ikka, algul on vigisemist muidugi palju. Samas on tegevust, tekib motivatsioon ja on hiljem endal ka hea meel. Loomulikult on selle (selliste arvestuste) õppimiseks antud alati aega. Tavaliselt tutvustan arvestusnõudeid veerandi algul ja nendega tegeleme teiste harjutuste kõrvalt terve veerandi, on ka harjutamise ajad, vastamine alles veerandi lõpus. Aga eks norida saab igatpidi jällegi. Kasvõi seesama põrgatusarvestus, oli "tarku", kes väitsid, et mida sellisest asjast teha, see ei ole mängulise loomuga. No andke andeks kui laps ei oska palliga kohapealgi põrgatada, siis mida sa temalt veel liikumiselt saad nõuda. Samas, sel aastal on arvestused sees ka juba liikumiselt ja kahe palliga - ei vinged asjad on need sellised harjutused. Olen ka ise neid harjutanud ja teinekord õhtuti nii pool tunnikest või tunnike palliga põrgatada on hea aeroobne ).

Miks ma arvestuslikke nõudeid selgelt pooldan, seda lugege siit:

http://www.rakkeg.ee/Hindamisest_keh.kasv.php

Põhjendus on pikk, aga see eest põhjalik. Lugege kindlasti, kes viitsib!!!

Uueks asjaks võib kindlasti pidada seda, et küsin õpilastelt ka lihaseid ja nende paiknemist, seda juba alates 5. - 6. klassist. Seda väga lihtsustatult:

Lihased ja nende funktsioonid

SÄÄRELIHASED

Sirutavad hüppeliigesest labajalga – asuvad sääre tagaküljel.

REIE NELIPEALIHAS

Sirutab säärt – asub reie esiküljel.

REIE KAKSPEALIHAS

Painutab säärt – asub reie tagaküljel.

TUHARALIHAS

Viib reit taha ja sirutab ülakeha.

SELGROO SIRGESTAJA

Sirutab lülisammast (keha) – asub selja alaosas.

SELJALAILIHAS

Osaleb kõikidel tõmbamisliigutustel (tõmbamised ülalt, eest, alt) – asub selja kesk – ja ülaosas.

TRAPETSLIHAS

Tõmbab õlgasid tagant kokku, õlgade kehitamine – asub selja ülaosas keskel kaela all.

DELTALIHASED

Tõstavad käsi ja eemaldavad kehast käsi, üles surumine – asuvad õlgadel.

RINNALIHASED

Osalevad kõikides surumisliigutustes – lamades surumine, seistes üles surumine (valdavalt õlad), rööbaspuudel surumine – asuvad rindkerel. Plaksutamisliigutus.

KÕHUSIRGLIHAS

Painutab lülisammast, painutab ülakeha alla või tõstab jalgu üles – asuvad kõhul.

BIITSEPS

Painutab küünarvart – asub õlavarre esiosal.

TRIITSEPS

Sirutab küünarvart – asub õlavarre tagaküljel.

RANDME PAINUTAJAD JA SIRUTAJAD

Asuvad küünarvarrel – painutavad ja sirutava labakätt ja sõrmi.

Ma seda teen??? Sellepärast, et vaadake õppeprogrammis on küll sees venitusharjutused, jõuharjutused jne, kuid kuidas on võimalik teha venitusharjutust mingile lihasele, kui sa ei tea, kus see asub ja mida ta sinu kehas ikka liigutab? See on iseenesest väga lihtne töö, nad näitavad mulle kus lihas asub ja mis on tema põhifunktsioon. Ja asi toimib...BIITSEPS EI VÕRDU ENAM MUSKEL!!! Vot nii on lood!!!

[smack 2]

10nda klassi õpilane oskab vastata sellistele küsimustele?

Sportliku kallakuga kool?

Muudetud Jaanuar 19, 2010 kasutaja smack poolt

[jrx 142]

Awesome!

Ainus asi, mida ma üldiselt muudaks kekas, oleks see, et õpetaks funktsionaalset enesekaitset ja jõusaalitreeningut-jooksmist-ratast-uisku-suuska rohkete pallimängude ja põhjalikuma kergejõustiku asemel.

Olgem ausad - paljud peale 20ndat eluaastat leiavad tee pallisaali võrreldes nendega, kes jooksevad-muud aeroobset teevad või jõusaalis käivad?

Enesekaitset sellepärast, et see on fun ja kunagi võib ära kuluda...

[Impsik 0]

10nda klassi õpilane oskab vastata sellistele küsimustele?

Sportliku kallakuga kool?

Oskab ikka vastata, kui õpetaja on õpetanud ja õpilased kuulanud mida räägitakse.

[Jackie 4]

10nda klassi õpilane oskab vastata sellistele küsimustele?

Sportliku kallakuga kool?

Õpilane peaks oskama vastata sellistele küsimustele, mis tunnis läbi võetud on. Kui 10. klassis on sellised asjad läbitud, siis loogiline, et ta peaks seda ka oskama (kui õppida on viitsinud). Selleks ei pea olema sportliku kallakuga kool, kuna tunnid on paljuski õpetaja kokku panna (vastavalt õppekavale muidugi + veidi veel ). See, kui mõni õpetaja ainult korv- või jalgpalli mängida laseb, näitab ainult õpetaja ebapädevust ja laiskust.

Mina isiklikult oleks õnnelik olnud, kui mul oleks olnud selline kehalise kasvatuse õpetaja nagu hr. Rückenberg. Arvatavasti oleks ma hetkel siis kehalise kasvatuse õpetaja... mitte saksa keele oma

[Janar Rückenberg 172]

"10nda klassi õpilane oskab vastata sellistele küsimustele?

Sportliku kallakuga kool?"

Tavaline gümnaasium on ja loomulikult, ennem antakse konspektid ja võetakse materjal ikka läbi, siin ei ole midagi ulmelist!!!