pikamaajooksutreening

[Gerryp 0]

Pikamaajooks tähendab aeroobset treeningut, aeroobne treening tähendab tervist. Rahulik hingeldama mitteajav jooks värske õhuga metsas pakub naudingut ja vabastab pingetest. Keskmiselt treeninud inimesel ei ole probleem joosta iga päev 30-60 minutit. Kui Sul on tekkinud jalgadesse vastupidavusmoment, siis jaksad peagi joosta veel rohkem. Ja võib-olla tärkab Sus soov võtta kunagi ette ka maraton.

Näen tihti metsas jooksmas inimesi vale tempoga, harilikult joostakse liiga kiirelt, hingeldamine on raske ja higistamine tugev. See on vale lähenemine asjale. Tuleb alustada rahulikult. Tark ei torma - nagu öeldakse.

Pakun teile võimalust õppida rahulikult jooksma, koos minuga. Ise olen aastaid sellega tegelenud, lugenud palju ja teen ka veebilehti http://www.hot.ee/pikamaajooksmine & http://pikamaajooks.blogspot.com/. Minu meiliaadress on pikamaajooksmine@hot.ee

Kui siin on huvilisi, siis alustaksin treeninggrupi formeerimist, sest seltsis on ehk huvitavam. Te võite olla täiesti algajad. Ülekaalu ei tohiks liiga palju olla. Soovitav oleks eelnev arsti juures käik, et oleks kindel, kas teile pikamaajooks sobib. Kõigile ei sobi.

Kui on küsimusi, siis vastan meeleldi.

PS. Raha palju ei võta.

Jaapani kultuuris ja mujalgi Idamaades ei tehta tihti vahet füüsilisel ja vaimsel tegevusel, selline on ka minu suhe jooksu. See peab olema naudingut pakkuv, ja nii ta kipubki olema. Kui algus tundub raske, siis jõu saamisel jalgadesse tunned ühel päeval, et võid jätkata lõputult - see peakski siis hetk olema, kus nõuandjat enam kõrvale vaja ei ole;)

Ja pikamaajooks on kõige tõhusam kaalualandaja, ilma, et normaalsest söögist peaks mingite imeasjade pärast loobuma.

[-arx- 0]

kaalualandimse osas küll suht õige jutt ma väga ei mõista miks mõned käivad jõukas tõstavad julmi raskusi ise näost punased ja siis mõtlevad, et miks kaalu juurde tuleb

[Ruubikukuubik 0]

Jooks on tõesti tore ja tervislik ajaviide ja ise jõudsin selle juurde, kui spordiarst soovitas, et võiks jõusaali kõrvalt rohkem aeroobset teha ning hakkas päris meeldima see asi. Sai isegi Seb Tartu maratonil ära käidud, kusjuures poolmaratoni aeg oli 1.45 midagi. Olen ka webist otsinud jooksu alaseid saite, kuigi neid on võrdlemisi vähe, seega päädib selline lehekülg minu igakülgse heakskiidu. Kuigi jah, nüüd mõtlen juba, et kuidas veel paremaks saada, kahjuks jääb vist oma teadmistest natukese väheks.

[PumaZ 0]

Olen pikemat aega juba jooksmas käinud vahelduva eduga :), tavaliselt jooksen selliseid 10-15km pikkuseid lõike.

[LB 0]

oled kindel selles et 10-15 KM pikkuseid lõike ? ma mäletan kui ma kunagi jooksmas käisin jooksin ka suhteliselt kiire tempoga tund aega järjest ja mõtlesin ise ka et mingi 10 - 12 Km peaks olema (teesiltide järgi), kui aga 7.2 Km jooksule läksin olin lõpuks julmalt läbi ja need kilomeetrid tulid suhteliselt aeglaselt, samas poole tunniga jooksin selle maa...

[PumaZ 0]

oled kindel selles et 10-15 KM pikkuseid lõike ? ma mäletan kui ma kunagi jooksmas käisin jooksin ka suhteliselt kiire tempoga tund aega järjest ja mõtlesin ise ka et mingi 10 - 12 Km peaks olema (teesiltide järgi), kui aga 7.2 Km jooksule läksin olin lõpuks julmalt läbi ja need kilomeetrid tulid suhteliselt aeglaselt, samas poole tunniga jooksin selle maa...

Miks ma ei epaks kindel olema kui ma olen autoga selle ühe metsaringi ära mõõtnud mille pikkus on 4.8km ??

[Gerryp 0]

Jõusaali juurde peaks jooks käima küll.

Sel juhul oleks 10-15 km juurde jõudmine normaalne nähtus. Jooks rasvapõletavas tempos on selline, mis loob aluse ka tulevaseks kiiruseks. Kogu kiirus baseerub aeroobsel põhjal.

Et end mitte kinni joosta kusagil jooksul, selleks tuleb õige tempo valida;) Aga see kõik on harjutamise asi. Ise ma ei jõudnud alguses ka 3 minutit joosta.

***

1.45 poolmaratonis on korralik tulemus. Kui on soovi, võin aidata treeningplaani kohendamisel.

[ROtter 198]

Ja pikamaajooks on kõige tõhusam kaalualandaja, ilma, et normaalsest söögist peaks mingite imeasjade pärast loobuma.

See väide nüüd küll õige ei ole.

http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/vahuri.htm

[Gerryp 0]

Timothy Ferriss vist rääkis oma raamatus Neljatunnine töönädal, kuidas ta võttis ööpäevaga üle 10 kilo maha, täpsemalt ei mäleta, ja siis taastas ka üpris kiirelt, et saaks normaalselt edasi elada (kellelegi teisele ei soovitanud;). Kõik selle nimel, et ühte teatavasse kaalukategooriasse mahtuda. Ja võitiski tiitli tänu ülekaalule, võrreldes teistega.

Ma pean vastupidavustreeningut kõige paremaks viisiks, see ei ole kõige kiirem meetod, kuid parim. Toetun Rein Jalakule. Asi ei ole selles, kuidas treenides kaalust lahti saada, vaid ka selles, mis sealt vastu saab - kardio-vaskulaarne süsteem jne. Selles kombinatsioonis mõtlesin.

[Kristjan-Johannes Konsap 566]

Kõige kiirem viis kaalu alandada on teatavasti mõne jäseme amputeerimine, kui lihtsalt väiksem kaalunumber eesmärgiks on. Pikamaajooksjad on küll peenemad kui kulturistid, kuid ma ei ütleks, et nende rasvaprotsent tingimata madalam on.

Kaloreid põletab pikaajaline jooks tõesti palju. Näiteks 100 kg-ga ma eriti kaua järjest kükkida ei jõua aga madala intensiivsusega joosta võin küll tunde, kui seda treenin.

Jõusaalitreeningu ja mõningase aeroobse treeningu kombinatsioonina on väga edukalt võimalik rasva põletada.

Aga ei- spordi vastu pole mul midagi. Peaasi, et rahvas liigutab.

[-arx- 0]

Kõige kiirem viis kaalu alandada on teatavasti mõne jäseme amputeerimine, kui lihtsalt väiksem kaalunumber eesmärgiks on. Pikamaajooksjad on küll peenemad kui kulturistid, kuid ma ei ütleks, et nende rasvaprotsent tingimata madalam on.

Kaloreid põletab pikaajaline jooks tõesti palju. Näiteks 100 kg-ga ma eriti kaua järjest kükkida ei jõua aga madala intensiivsusega joosta võin küll tunde, kui seda treenin.

Jõusaalitreeningu ja mõningase aeroobse treeningu kombinatsioonina on väga edukalt võimalik rasva põletada.

Aga ei- spordi vastu pole mul midagi. Peaasi, et rahvas liigutab.

nojah käsi nt ei ole jooksmisel vaja ju väga

[PumaZ 0]

nojah käsi nt ei ole jooksmisel vaja ju väga

Aga kas siis kpeal ei joosta ega kõnnitagi siis?

[maximus89 0]

Miks on vaja joosta rahuliku tempoga? Inimestel on eesmärgid erinevad, kõik ei taha saada pikamaajooksjateks.Mina usun, et mul läheb elus rohkem tarvis joosta kilomeeter-kaks kiiresti, kui et mitukümmend kilomeetrit aeglase tempoga.

Ja rasvapõletuse kohapealt - mida kiiremini sa jooksed, seda intensiivsem on treening ning seda suurem on kalorikulu.See peaks olema suht loogiline.Lisaks on peale kiiremas tempos jooksmist trennijärgne suurenenud hapnikutarbimine pikemaajalisem, st. keha põletab ekstrakaloreid veel mõned tunnid peale trenni lõppu.Ka on kiirem jooks efektiivsem kardiovaskluaarne treening.

[taliindrek 2]

Miks on vaja joosta rahuliku tempoga? Inimestel on eesmärgid erinevad, kõik ei taha saada pikamaajooksjateks.Mina usun, et mul läheb elus rohkem tarvis joosta kilomeeter-kaks kiiresti, kui et mitukümmend kilomeetrit aeglase tempoga.

Ja rasvapõletuse kohapealt - mida kiiremini sa jooksed, seda intensiivsem on treening ning seda suurem on kalorikulu.See peaks olema suht loogiline.Lisaks on peale kiiremas tempos jooksmist trennijärgne suurenenud hapnikutarbimine pikemaajalisem, st. keha põletab ekstrakaloreid veel mõned tunnid peale trenni lõppu.Ka on kiirem jooks efektiivsem kardiovaskluaarne treening.

Ka mina olen sellega täiesti päril. Nõustun täielikult;)

[-arx- 0]

Aga kas siis kpeal ei joosta ega kõnnitagi siis?

I guess not sherlock

[daman 0]

Paarile viimasele. Oma täit potentsiaali keskmaal ei saavuta sa iial, kui sa pikemaid otsi ei tee. Keskmaajooksus on aeroobsel tugevusel sama tähtis osa kui anaeroobsel ja aeroobse baasi tugevdamiseks on _vaja_ pikemalt aeroobses tsoonis joosta.

Reeglina on treeningperiood üles ehitatud 3 laias laastus:

1) põhja ladumine (jah, just siin litsuvad keskmaajooksjad 15 ja 20km otsi madala pulsiga)

2) võistluseelne periood (lisanduvad tempojooksud, lõigutrennid)

3) võistlusperiood, kus oluliseks on võistluseelse erioodi taset hoida

Üldse on siin väga palju "ma tean ise kah mis see treener mull eikka õpetada oskab" suhtumist, samas periodiseeringust ja treeningmeetoditest ei tea siin enamus ööd ega mütsi.

Gerryle: Pühajärvel näeme, raisk!

[giacomelli 0]

gerryp ja daman mis aja peale (umbkaudu) välja lühete puhajärvel.treenin ise ka praegu triatloniks. oma osalemises puhajärvel pole veel kindel

[priits 0]

keegi järgmine laup. ümber Harku järve jooksma läheb?

[maximus89 0]

Paarile viimasele. Oma täit potentsiaali keskmaal ei saavuta sa iial, kui sa pikemaid otsi ei tee. Keskmaajooksus on aeroobsel tugevusel sama tähtis osa kui anaeroobsel ja aeroobse baasi tugevdamiseks on _vaja_ pikemalt aeroobses tsoonis joosta.

Reeglina on treeningperiood üles ehitatud 3 laias laastus:

1) põhja ladumine (jah, just siin litsuvad keskmaajooksjad 15 ja 20km otsi madala pulsiga)

2) võistluseelne periood (lisanduvad tempojooksud, lõigutrennid)

3) võistlusperiood, kus oluliseks on võistluseelse erioodi taset hoida

Üldse on siin väga palju "ma tean ise kah mis see treener mull eikka õpetada oskab" suhtumist, samas periodiseeringust ja treeningmeetoditest ei tea siin enamus ööd ega mütsi.

Gerryle: Pühajärvel näeme, raisk!

Ma räägin siin sellest, et enamikel (treenivatel) inimestel ei ole jooksmine üldse eesmärk omaette.Muidugi, kui treenida keskmaajooksu võistlusteks, on vaja pikemaid otsi teha, aga ma räägin inimestest üldiselt.Enamikel spordialadel ei ole vaja nii suurt aeroobset vastupidavust.Enamik spordialasid on kiirema iseloomuga, kus ei avane võimalust oma aeroobse vastupidavuse täit potentsiaali üldse realiseerida.

Seega ei saa öelda, et enamik inimesi jookseb liiga kiiresti.Enamik inimesi jookseb sellises tempos, mis rahuldab nende sportlikke vajadusi.Minul näiteks kestab füüsiline pingutus harva kauem kui 5 minutit, siis järgneb pikk paus jälle.Ma ei näe põhjust treenida 60 min ja enamateks füüsilisteks pingutusteks.Sedaenam, et pingutustevahelise taastumisajaga korreleerub positiivselt pigem anaeroobse treenituse tase.

[ROtter 198]

Ma räägin siin sellest, et enamikel (treenivatel) inimestel ei ole jooksmine üldse eesmärk omaette.Muidugi, kui treenida keskmaajooksu võistlusteks, on vaja pikemaid otsi teha, aga ma räägin inimestest üldiselt.Enamikel spordialadel ei ole vaja nii suurt aeroobset vastupidavust.Enamik spordialasid on kiirema iseloomuga, kus ei avane võimalust oma aeroobse vastupidavuse täit potentsiaali üldse realiseerida.

Seega ei saa öelda, et enamik inimesi jookseb liiga kiiresti.Enamik inimesi jookseb sellises tempos, mis rahuldab nende sportlikke vajadusi.Minul näiteks kestab füüsiline pingutus harva kauem kui 5 minutit, siis järgneb pikk paus jälle.Ma ei näe põhjust treenida 60 min ja enamateks füüsilisteks pingutusteks.Sedaenam, et pingutustevahelise taastumisajaga korreleerub positiivselt pigem anaeroobse treenituse tase.

Jooksmise abil treenitakse südame-veresoonkonda, südant, kopsumahtu, ainevahetust, hapnikutarbimisvõimet, vastupidavust jne.

[daman 0]

gerryp ja daman mis aja peale (umbkaudu) välja lühete puhajärvel.treenin ise ka praegu triatloniks. oma osalemises puhajärvel pole veel kindel

Mu eesmärk on 5:15, samas iial ei tea mis sealt tulla võib. Kumm purunueb, kõhukrambid, ropp tuul, mis jalad tapab jne. Raske rada ka takkatraavi.

[Gerryp 0]

Pikamaajooksu on üldse väga palju erinevaid suhtumisi, enam levinud on ehk see: see oli see hirmus ala, mille pärast kehalises 300 m pärast pärast starti hing rinnus kinni jäi;) Tegelikult on see nauding. Algus ei ole alati kerge. Kui mul oli sportimises paus sees, siis ei suutnud 2 minutit ka järjest joosta. Seega tean selle treeningut algusest väga hästi. Kui vastupidavusmoment on saavutatud ja vaikselt hakkab ka tempo normaalseks minema, siis on see kui nauding.

Ott Kiivikas, kehaehitamise korüfee, rääkis kahest tunnist aeroobsest tööst kusagil intervjuus, pidas alla seda natuke väheseks. Kuidas võtta. Eks organismid ole ka erinevad, see mängib ka ikka rolli. Maratoniks treenija peab ka ajaliselt pikemalt treenima, see on selge. Tavainimene võib piirduda ka tunni ajaga. Kel väga kiire, ka 30-45 minutiga. Põhiline on ja põhiliseks jääb madalapulsiline töö. Nii tervise kui ka kiiruse seisukohalt. Hapnikumaja on see, millele kiirus ehitatakse. Ja ka tervisele hea.

***

Mis minu Pühajärve triatloni tulemust puudutab, siis seda ei hakka ma isegi ennustama. Sügis ja talv, siis kui põhja laotakse, olid väga kaootilised minu jaoks, ilma- ja teeolud olid ka sel talvel väga kehvad, sees ma käin vähe trenni tegemas. Veel märtsis joostes tundsin, et jalgu all ei ole. Nüüd hakkab juba looma;) Aprill ja mai on juba natuke liigutatud, tõlketööga seotuna ei saanud palju pühenduda. Kes peaks mu treeningplaani vaatama, siis see tundub absurdne, mõni trenn tundub ehk liiga pikk jne, kuid see kõik on lihtsalt eelnevale tasemele tagasipöördumine, see toimub kiiremini, kui nn 10% nädalas (maht), mida enamasti järgitakse. Kuna aeroobset tööd on vähe tehtud, siis jään kiirustrennidega selgelt ajahätta ja "kiireim mees" rajal ei ole. Ma eelistan jääda pigem rahuliku aeroobse mahu juurde, juulis teen ka kiiremaid liigutusi sekka. Kui paljud uhavad juba maanteerattaga, siis sedagi ma enne juulit ei puuduta. Teen raskemat trenni ehk natuke. Eesmärk on saada kiirus trennis 30 km/h juurde, see eeldab viimase käiguga sõitmist. Hetkel sõidan eelviimasega. See on tegelikult suur samm. Kui juuli alguseks sinna jõuan on tore. Ujunud olen elus kokku vähe. Ratta seljas olengi päevad läbi väiksena istunud, nii ei ole ülipikad distantsid probleemiks minu jaoks.

Kogu minu treeningut iseloomustab see, et ma valmistun täispikaks triatloniks, sellest siis ka 5 km ujumist jne.

Pühajärve saab olema kindlasti tore spordipidu, ärge kahelge tulla;)

[giacomelli 0]

ma ise ei teeks alla 6h kuidagi.olen väga nork ujuja.ka rattaosa tuleb ikka kenasti ule 3h.daman,sinu loodetud 5:15 oleks päris korralik aeg.muidu treenin ise ka praegu täispikaks. eesti im on juba 3 kuu pärast,minu jaoks selgelt liiga vara.ehk järgmine aasta siis.nädal tagasi läbisin 42km joostes ´treeningu möttes`4h-ga.ega kiiremini poleks jöudnud ka.im-l komberdaks vist maratoni oma 6h-ga

[Gerryp 0]

See on mõistlik suhtumine küll, mul ka pole mõtteski sel aastal IM ette võtta. Hea kui järgmiselgi selle läbi teen. Ülejärgmisel võib-olla küll juba.

[daman 0]

Täispikk ka minul plaanis, seda siis suure tõenäosusega 2010 sügisel Ilmselt IM Barcelona. kuigi praegu, peale 100km ratatotsaöt tulemist ei kujuta küll ette, et võiks veel 80km sõita ja peale seda maratoni jooksma minna. Ehk treening muudab ses suhtes miskit?

Pühajärvele lähen tegelikult aega püüdam, aga nii pika võistluse puhul on ennustada keeruline. Nagu öeldud, läheb korra kumm või saad omale krambi ja võid oma ajale halvemal juhul tunni juurde liita. Maantekas on mul juba märtsist välja tassitud, hetkel umbes 700km kuus tuleb. Nüüd on trennid ka intensiivsemaks läinud, loodetavasti pean Augustini vastu ja ehk saan oma ideaalaja ka tehtud.

Kusjuures, jooskust, suure osa oma vormile olengi tänu pikamaajooskule saavutanud. St. jooks on aidanud kõvasti mu rattatulemustele ja nii imelik kui see pole, ka ujumisele. Kuigi viimane tehnikasport, on jooksust saadud võhmast palju kasu.

Muudetud Juuni 7, 2009 kasutaja daman poolt