2 trenni päevas. Kui mõistlik?

[MõmmiLiis 1]

Miskipärast on mind õnnistatud suhteliselt kõrge pulsiga. Trenni olen teinud väga erinevatel aladel erinevate intensiivsustega pea kogu elu. Aga pulss on sellest hoolimata kõrge (joostes ca tunniga 10km, on keskmine pulss liges 180), kuigi enesetunne sealjuures täiesti ok.

Soovitatud on pikaajalist kepikõndi, aeglast jooksu, ujumist jms selle parandamiseks. Aga kepikõnd ja jooks ei ole minu jaoks päris see trenn, mis annab lisaks kasutegurile nö emotsionaalse kaifi. Kui saab valida, siis võimalusel eelistan midagi jõulisemat, ekstreemsemat või intensiivsemat - ntx bodypump, spinning/jalgratas, squash.

Sellest johtuvalt ka küsimus, et kui tahta meeldivat vajalikuga ühendada, kui mõistlik on teha 2 trenni päevas?

Ntx jooks hommikul ja bodypump õhtul või spinning päeval ja ujumine õhtul. Olen proovinud ka varianti, et joosta enne bodypumpi lindil 8-10km, aga siis olen pumbis paras lohh...

[poweroravake 0]

Sa tahaksid kahte trenni päevas teha nii sama tahtmise pärast, eks? No mul oli see sama probleem, et tahaks-tahaks, aga tagajärjeks oli ületreening. Nüüd teen nii, et samal päeval võib kaks trenni teha, aga sellises kombinatsioonis, et ei ole koos kahte tugevat cardiot ega tugevat cardiot ja jõusaalitrenni. Cardio+jooga, cardio+1h venitustrenn on ok. Kui sa ei saa endale lubada sportlase päevakava, kus figureerib ainult trenn-uni-söök, siis ei ole minu meelest lihtne kahte korralikku tugevat trenni päevas välja kanda. Kannatad ise, kannatab teise trenni intensiivsus.

[OMG_WTF 0]

Miskipärast on mind õnnistatud suhteliselt kõrge pulsiga. Trenni olen teinud väga erinevatel aladel erinevate intensiivsustega pea kogu elu. Aga pulss on sellest hoolimata kõrge (joostes ca tunniga 10km, on keskmine pulss liges 180), kuigi enesetunne sealjuures täiesti ok.

Soovitatud on pikaajalist kepikõndi, aeglast jooksu, ujumist jms selle parandamiseks. Aga kepikõnd ja jooks ei ole minu jaoks päris see trenn, mis annab lisaks kasutegurile nö emotsionaalse kaifi. Kui saab valida, siis võimalusel eelistan midagi jõulisemat, ekstreemsemat või intensiivsemat - ntx bodypump, spinning/jalgratas, squash.

Sellest johtuvalt ka küsimus, et kui tahta meeldivat vajalikuga ühendada, kui mõistlik on teha 2 trenni päevas?

Ntx jooks hommikul ja bodypump õhtul või spinning päeval ja ujumine õhtul. Olen proovinud ka varianti, et joosta enne bodypumpi lindil 8-10km, aga siis olen pumbis paras lohh...

Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)

[Aile 1]

Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)

L6hnab anoreksia j2rgi...

See ei pea ju olema kepik6nd. Kui palju on igap2evaselt n8 tavak6ndimist? Mis intensiivsusega? Milline on pulss?

Milline on pulss hommikul, peale 2rkamist veel voodis lebades?

Muudetud Veebruar 2, 2009 kasutaja Aile poolt

[MõmmiLiis 1]

Eeeeeeeeeee, mis peaks olema sellise treeningu eemärk, et neid alasi teha 2 x päevas (bodypump, spinning/jalgratas, squash)

Icc, anoreksia järele ei lõhna siin õnneks küll midagi - vastupidi, nö treenides kasvab isu

Aeglase jooksu, ujumise, rulluisu jms eesmärk on südame treenimine ja pulsi madalamaks saamine.

Bodypump, spinning jms oleks jõu ja vastupidavuse parandamiseks. Üks teoreetiline eesmärk on joosta läbi maraton - selleks on vaja pulss normi saada ja vastupidavust arendada.

Kuna iga päev ei ole võimalik ja vist ka päris otstarbekas trenni teha, siis mõtlesingi, kas neil päevadel, kui trenni(de) jaoks aega jagub (3 kuni 4 korda nädalas), ühendada mõlemat liiki treeningud.

[MõmmiLiis 1]

L6hnab anoreksia j2rgi...

See ei pea ju olema kepik6nd. Kui palju on igap2evaselt n8 tavak6ndimist? Mis intensiivsusega? Milline on pulss?

Milline on pulss hommikul, peale 2rkamist veel voodis lebades?

Niisama kõndimist paraku suurt pole, selline tüüpiline autoga mestis olev kontoritrotiline...

Voodilebo pulss on aga ca 65.

[Aile 1]

Icc, anoreksia järele ei lõhna siin õnneks küll midagi - vastupidi, nö treenides kasvab isu

Aeglase jooksu, ujumise, rulluisu jms eesmärk on südame treenimine ja pulsi madalamaks saamine.

Bodypump, spinning jms oleks jõu ja vastupidavuse parandamiseks. Üks teoreetiline eesmärk on joosta läbi maraton - selleks on vaja pulss normi saada ja vastupidavust arendada.

Kuna iga päev ei ole võimalik ja vist ka päris otstarbekas trenni teha, siis mõtlesingi, kas neil päevadel, kui trenni(de) jaoks aega jagub (3 kuni 4 korda nädalas), ühendada mõlemat liiki treeningud.

Tutvu...

link...

A. Nurmekivi, A. Pisuke - "Kesk- ja pikamaajooks"

A. Nurmekivi, H. Lemberg (koostajad) - Metoodilised materjalid kesk- ja pika-maajooksjate treeningu planeerimiseks ja juhtimi-seks"

[daman 0]

Isegi voodilebo pulss on pagana kõrge. Mina võtaks seda kui füsioloogilist eripära ja käiks koormustestil ära. Kui vererõhk normis sellise pulsiga ning enesetunne hea, siis ma ei näe põhjust, miks sa peaksid normaalile lähedasematest pulsitsoonidest kinni pidama. Koormustest aitab pulsitsoonid paika panna ning saad rahulikult oma tsoonide järgi trenni teha.

[MõmmiLiis 1]

Isegi voodilebo pulss on pagana kõrge. Mina võtaks seda kui füsioloogilist eripära ja käiks koormustestil ära. Kui vererõhk normis sellise pulsiga ning enesetunne hea, siis ma ei näe põhjust, miks sa peaksid normaalile lähedasematest pulsitsoonidest kinni pidama. Koormustest aitab pulsitsoonid paika panna ning saad rahulikult oma tsoonide järgi trenni teha.

Koormustest on mõne aasta eest Audenteses tehtud, aga siis tehti seda rattal. Rattaga ei saa ma päris sama lage kätte tegelikult kui joostes...

Kõik oli timm toona. Aga 180-200se pulsiga maratoni jooksma minna on ju julm?

[MõmmiLiis 1]

Tutvu...

link...

A. Nurmekivi, A. Pisuke - "Kesk- ja pikamaajooks"

A. Nurmekivi, H. Lemberg (koostajad) - Metoodilised materjalid kesk- ja pika-maajooksjate treeningu planeerimiseks ja juhtimi-seks"

Tänud, kindlasti uurin asja!

[Aile 1]

Koormustest on mõne aasta eest Audenteses tehtud, aga siis tehti seda rattal. Rattaga ei saa ma päris sama lage kätte tegelikult kui joostes...

Kõik oli timm toona. Aga 180-200se pulsiga maratoni jooksma minna on ju julm?

Kuidas laktaaditase liigub?

[MõmmiLiis 1]

Kuidas laktaaditase liigub?

Laktaaditesti ma paraku teinud pole.

Muudetud Veebruar 2, 2009 kasutaja MõmmiLiis poolt

[daman 0]

Ära pabista selle kõrge pulsi pärast, suure tõenäosusega on sul lihtsalt ebaharilikult kõrge pulss. Mul on sõber, kellel läheb aeglaselt sörkides ka pulss 170 peale (mul samas tempos 140), jooskeb pikka maad ja pole tal häda midagi.

[Aile 1]

Laktaaditesti ma paraku teinud pole.

Ei ole hullu...

Kahjuks ei ole v6imalik ainult lihasvastupidavust arendava treeninguga teha maratoniks ettevalmistust. Energia tootmine on teine ja treenitus pikamaajooksudeks tahab aega ning kannatust.

[MõmmiLiis 1]

Ei ole hullu...

Kahjuks ei ole v6imalik ainult lihasvastupidavust arendava treeninguga teha maratoniks ettevalmistust. Energia tootmine on teine ja treenitus pikamaajooksudeks tahab aega ning kannatust.

Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist... Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.

Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?

Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.

[Aile 1]

Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist... Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.

Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?

Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.

Igal n8 personaaltreeneril on oma eriala ja eeldada, et j6usaalitreener annab teile pikamaajooksuks hea ettevalmistuse, on ysna ulmeline. ...kui ta just eelmises elus ei ole kergej6ustiku treener olnud.

Liiga paljudele asjadele on vaja t2helepanu p88rata. Alustades jooksutehnikast, mis on enamusel vale.

Lisaks oleks vaja m22rata VO2 max, anaeroobne l2vi, aeroobne l2vi ja siis vastavalt tegutsema hakata.

Otsige kergej6ustiku treener...v2hemalt konsultatsioonideks.

[ROtter 198]

Tunduks nagu looguline, et pikamaajooksuks tuleks ennekõike treenida jooksmist... Võhma- ja vastupidavustrennina peaks spinningust/squashist ju kah abi olema.

Või mis siis oleks parim plaan, kui püüda tarvilikku ja meeldivat ühendada?

Vabandan ette oma võhiklikkust, aga tõesti pole veel personaaltreeneri poole pöördunud.

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id...mp;page_id=3031

[AnitroK 0]

Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.

Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.

Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.

Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda

[Aile 1]

Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.

Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.

Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.

Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda

v2ga tubli!

See postitus on meile k6igile innustuseks

[MõmmiLiis 1]

Treenin ise ka praegu 2 korda päevas ja ka maratoni jaoks. Siiski suusa maratoni jaoks esialgu. Ja peale seda siis kohe võtab teatepulga üle jooksumaratoniks treenimine. 1 korra päevas teen BodyPump (see on mu töö) ja siis 2h kas suusatamist/jooksu/ujumist/jõusaali. Üritan 2 päeva järjest mitte ühte ja sama trenni teha, sest muidu lihas harjub selle ühe liigutusega ära ning areng pole nii hea.

Pulsi olen ma saanud alla 160. Minu jaoks pulsi edu võti oli, mitte kilomeetrite järgi trenni tegemine vaid kella järgi. Ehk siis ma suusatan / jooksen 2h ja tempos, mis hoiab pulsi all. Vahet pole, kui ma olen rajal kõige aeglasem sportlane üldse, aga see töötab. Esialgu ma peaaegu kõndisin mööda jooksurada, et pulss all hoida aga nüüd oma tempos rahulikult treeningut teha 2h väikese joogipausiga peale 1 tundi pole enam mingi probleem.

Ürita olla üle sellest, et teised on sust treeningu ajal kiiremad ning liigu oma eesmärkide suunas. See et sa jooksed kiiresti 10km ära, ei pruugi veel maratoniks piisata. Pigem on oluline treeningu ajaline pikkus.

Vähemalt see on minu keha peal ära testitud moodus vastupidavust juurde saada ja pulssi allapoole suruda

Tänud toreda postituse eest. Missugune aga oli Sinu jaoks aluses see nö pulsi hoidmise max. pulss? Olen püüdnud ise lindil joosta, et ei läheks üle 160. Aga see vist ikkagi liiga kõrge?

[Aile 1]

http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id...mp;page_id=3031

Hea ylevaatlik link.

[AnitroK 0]

ma ei oska lindi osas kaasa rääkida, sest pole kunagi seal jooksun eesmärgiga trenni teha. Metsas (glehni pargis) joostes ikka mäge võttes tulistas pulss kohe 200 kanti. Siis esialgu sai kõndida mäest üles (sõna otseses mõttes). Aga oma tempos joostes olen pulsi kuskil 180 pealt alla noppinud 160 peale ja alla selle. Nüüd saab juba vabalt trenni teha nii, et paned pulsokale hoiatuse peale, kui üle 160 läheb ja seda hoiatust rakendab ta väga vähe.

Ahjaa, täpsustuseks ka veel nii palju, et vahepeal teen ka sellist sprindi trenni, kus näiteks suusatadki 10km paaristõukeid nii kuidas torust tuleb. Pulsokas näitab vahepeal peaaegu ERROR, aga pole hullu. Sellist shokiteraapiat on ka vaja. Pärast kindlasti suuremas konsentratsioonis taastavat jooki.

Siiski minu treening on pigem suusa maratonile suunatud ja ülakeha saab veits rohkem vatti kui jalad. Eks kui ma põhjalikumalt jooksma nüüd hakkan, siis räägime uuesti mu pulsist

[püss 0]

Ka mina teen 2 trenni päevas, vahel ka 3, 3-6 tundi päevas. Nädalas tuleb umbkaudu 18-25 tundi vastavalt tsüklile.

Baasettevalmistuse ajal ei lase pulsi üle 140, korra nädalas lasen nii 10 minutiks üle anaeroobse läve. Hommikused pulsid jäävad hetkel 36 kanti.

Kõige tähtsam, ära lase koormust ühesuguseks, vaheldus on see mis edasi viib, noorteklassis astusin sellesse äbrisse. Nädala lõikes las muutub, nt rasked päevad kerged päevad(mõni päev 1 trenn, mõni päev 2 trenn), kuu lõikes(rasked nädalad ja puhkenädalad ja kuud tsükelda kah ära, näiteks baasettevalmistus ( teed tööd aeroobsel lävel ja selle alla, arendad südame veresoonkonna ja rasvaainevahetuse välja) jõuettevalmistus(kus arendad jõunäitajaid, esialgu siis ÜKE- üldine kehaline ja seejärel erialased jõuharjutused)

ja spetsiaalettevalmistus, kus teed juba vastaval alal erialaseid liigutusi, siis peaks juba kasutusele võtma fartleki ja intervalmeetodi.

Vaata, et sa kõiki neid asju korraga ei tee, suuremahuline baastreening ja jõuettevalmistus ei käi kuidagi kokku.

Veel soovitus, hakka jälgima pulsse, õhtuseid ja hommikusi, pane mõlemad kirja. Kui näed, et hommikused pulsid hakkavad tõusma juba, siis oleks õige aeg mahtu vähendada, teine võimalus mängida intensiivsusega, kuigi see peaks olema baasi ajal suhteliselt madal. Aga jah, pulsid kirja, lükka kas või exelisse saad graafiku teha, sealt hea näha kuidas taastumine on.

EDU!!!

[Heix89 0]

Ei tahaks teemaalgatajat hirmutada, v-o on tõesti tegemist füsioloogilise eripäraga, aga minul tekkisid pulsianomaaliad kui langesin ületreeningu küüsi. Eriti tavaline oli just see, et mõõduka aeroobse koormuse juures tõusis pulss 80-95 % peale maksimumist. Mida ma öelda tahan - jälgi ennast ja ole kriitiline, äkki treenid liiga palju...

Muudetud Veebruar 4, 2009 kasutaja Heix89 poolt

[MõmmiLiis 1]

Ei tahaks teemaalgatajat hirmutada, v-o on tõesti tegemist füsioloogilise eripäraga, aga minul tekkisid pulsianomaaliad kui langesin ületreeningu küüsi. Eriti tavaline oli just see, et mõõduka aeroobse koormuse juures tõusis pulss 80-95 % peale maksimumist. Mida ma öelda tahan - jälgi ennast ja ole kriitiline, äkki treenid liiga palju...

Ületreeninguga see soetud pole. Esmakordselt avastasin enda jaoks ebanormaalse pulsi aastate eest sõbra kellaga rahvajooksule minnes. Polnud ei sellise kella ega sellise distantsi jooksmisega enne kokku puutunud. Niisiis igati uus ja huvitav kogemus ja kohe ka ehmatav tulemus. Jooksin selle maa läbi miski ca 55 minutiga (suht laibaks, sest eriline jooksja ma toona just polnud), keskmine pulss selle pea tunni vältel oli aga koguni 188

Sellele rahvajooksule eelnenud suvel olin teinud väga mõõdukalt jalgratta trenni. Nüüd mõningad aastad hiljem olen trenni miskisuguse regulaarsuse toonud ja veidi ka pulssi madalamaks saanud. Aga mitte veel piisavalt :s

Pulsikellaga olen praegu aeg-ajalt mõõtunud ka ülekoormuse ohtu (kellal on vastav funkstioon: hommikul ärgates 3 mintsa lamamist ja 3 mintsa seismist) - ja Polari sõnutsi on kõik "Normal"...