Jump to content
marko69

Õnnetused jõusaalis

Recommended Posts

Õhtust? Kui paljudel on jõusaalis äpardusi juhtunud? Endal on kangi surudes käed paar korda välja surnud ja ükskord kõik kettad kukkusid killadi-kolladi alla.

Võib postitada ka videosid! ( ;

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mittenaljakad:

Alaselja vigastus jalapressil (aasta oli vist 2004 kui ma ei eksi, pead ei anna...), peal oli 200kg ja natuke peale...krõks käis läbi ja pärast mitu nädalat oli liikumine valus. Arstile minna ei viitsinud. Kreemitasin. Sai korda.

Vasak õlg on ka paar korda välja käinud, ei pidanud arvestust, et millal täpselt. Natuke annab vahel harva tunda (nt hantlitega lendamise ajal)

Trenni pole nende pärast pooleli jätnud, alati leiab asendust.

Ai jh, kord ammu, kui Planetis treenisin, siis peale suurt punnimist hakkasin rinnaltsurumise järgselt kangi tagasi panema- nõrgem käsi andis loomulikult alla ja kettad läksid oma teed :rolleyes: Nu mis teha...

Naljakad (vist) ;):

Pärnus Tegijate Treeningu filmimise ajal klubis Tervisex (kahjuks-õnneks lindile ei jäänud...vist)...kui hakkasin selga peale seeriat venitama, haarasin selleks kinni piisaval kõrgusel puuris asuvast kangist ja hakkasin peaaegu rippu täie keharaskusega....kang kurivaim aga otsustas minu venimise ajal suuna ülevalt minu poole võtta ja... ;) ... jäi sirgetele kätele üles istuma, mina olin hetkega ülimadalas kükis ja kaaskondlased küsisid imestunult: mis tõmbled seal??? ;)

No ja vahel lõhkeb mul mõni veresoon trennis :lol:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Alaselja vigastus jalapressil (aasta oli vist 2004 kui ma ei eksi, pead ei anna...), peal oli 200kg ja natuke peale...krõks käis läbi ja pärast mitu nädalat oli liikumine valus. Arstile minna ei viitsinud. Kreemitasin. Sai korda.

Vasak õlg on ka paar korda välja käinud, ei pidanud arvestust, et millal täpselt. Natuke annab vahel harva tunda (nt hantlitega lendamise ajal)

Muud märkimisväärset pole olnud. Sinikad, mõni suurest pingutusest lõhkenud veresoon- ikka juhtub :rolleyes:

Jalapressi tehes on tihti nii et võtab selja ja tagumiku läbi, sest neile on suunatud nii suur koormus.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ise: Olen kunagi kükkides nii hoogu läinud (pikad seeriad), et alt üles tulles olen kaotanud tasakaalu ja kukkunud põlvili, sealt edasi kadus jaks ka alaseljast, kang jäi turjale ja ise kõhuli. Tol korral õnneks endale häda ei teinud.

Kinnise kangiga kunagi trapetsit tehes (rihmadega) otsustas 300kg juures vasaku käe rihm pooleks minna, hetkega oli kang vastu maad ja mina paremat kättpidi seal küljes. Liigutus oli vast väga koom kõrvalt vaadates. Jällegi sel korral haiget ei saanud.

Algusaastatel mitmel korral selga treenides, laialt plokil kuklataha tõmbed... tross katkenud ja hea kolakaga kangi vastu pead või kaela tõmmanud. (eks ka üks põhjus miks ma peast soe enamsti hiljem) Ühel korral lõi kaalika ikka päris lõhki, verd tuli mulinal. Saunalinast sai siis rebitud mehine side ja turban pähe keeratud. Trenn läks täie auruga lõpuni.

Päris mitmel korral ja erinevates saalides on lahtisest uksest või aknast sisse lennanud varblane keda siis saalis taga ajanud ja uuesti oma loomulikku keskkonda pidanud aitama. Loomulikult on hirminud tiivuline paraja purtsu pihku sittunud. (igal korral)

Pärast väsitavat seeriat on pingist päris mitmel korral mööda istutud.

Keegi teine: Kord tegi üks mees saalis plokiga triitsepsit, seistes ülepea. Võttis käepideme ja vedas selle poolde saali PM. Keeras siis ringi ja hakkas ülepea sellega venitama, paar-kolm korda sai teha kui masint tuli seinast lahti ja kimas mehele järgi, mees kõhuli masin seljas. Naerda said nii teised kui mees ise.

Üks kurbnaljakas seik veel. Noored kergejõustiklased käisid kunagi, (eks käivad siiani) meil Elvas Spordiliidu saalis treenimas. aasta oli siis 90,3, Siis oli see saal eraomand ja kuna olin seal põhijärelevaataja, et asjad sujuks ja keegi masinaid ei lammutaks lolli peaga siis sai teiste klubide treeneritle sõnad ses osas peale loetud. Need siis omakorda oma õpilastele.

Ühel päeval tegin oma trennijärgset pedaalimist rattal kui noored saali tulid oma tavapäraseid harjutusi tegema. Treener luges sõnad peale, et masinatega mitte kolistada ja plokke pauguga lahti lasta ei tohi. Üks väikemees hakkas siis triitsa ploki juures mingit selgtriits harjutust tegema. Ise ta käepidet kätte ei ülatanud võtma, treener tõmbas selle talle alla ja poiss kukkus vehkima. Veel ja veel ja veel, väsimus tegi oma töö, treeneri sõnad meeles ei julgenud ta aga käepidet käest lasta. Teeb seal veel midagi ja ei tee ka enam vaatasin. Lõpuks seisab käed üleval , hoiab käepidemest kinni ja nägu läheb mossi, kannatab, treener ei märka. Mina vana masoegopiider vaatan, et mis juhtub. Lõpuks hakkas poiss nutma aga lahti ei lasknud, alles siis otsustas noor loll Kalmus sinna minna ja poisi ära päästa. Poisi oma treener ei näinudki seda.

Nüüd on sellest väiksest poisist kasvanud arvestatav korvpalliäss, on masinaga pea ühepikkune, rääkisin talle alles hiljuti selle loo ja ta mäletas seda isegi, saime koos naerda.

Vat , midagi vahel ikka juhtub. :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Näide algajast e. minust.

Jalapress:

Ladusin kettad peale, võtsin positsiooni, tegin 10x ära, pähh, köki-möki. Hops, uued kettad juurde, davai, 3x ära, ning siis, käis plõks, ja oli tunne nagu oleks vanaisa oma 05 (Lada) mulle peale parkinud, hing kinni, nägu muutis värve kiiremini kui valgusfoor. Olles sõpradega (esimest ja viimast korda, nendele) saalis, oli mark ägisema hakata, nii ma siis seal kägaras oma elu silmade eest läbi lasin, kuni lõpuks välja päästeti.

Rinnalt surumine:

Enam vähem nagu eelmine seik, seekord ei aidatud välja, lasin kangi rinnale ja veeretasin kõhule (minu jaoks teeruliieffekt), ning sain kuidagi püsti.

Enam kangi ei tee kunagi üksi e. ei teegi, kuna käin hommikuti ja saalis pole kedagi. See vb. mõnele tundub suht pussy, a mis teha, enam ei tiku kangi alla.

___

Aus olla, siis raskused, mõlema teema puhul olid sellised, mida enamus foorumlased hommikuks söövad, aga mulle tundusid "normaalsed". Teine asi, mis pähe sai õpitud: "Tra, ära tõmbale, kui ei oska!"

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

:lol: arstile minna EI VIITSINUD no mida veel selliste asjadega ei naljatleta :rolleyes:

Mittenaljakad:

Alaselja vigastus jalapressil (aasta oli vist 2004 kui ma ei eksi, pead ei anna...), peal oli 200kg ja natuke peale...krõks käis läbi ja pärast mitu nädalat oli liikumine valus. Arstile minna ei viitsinud. Kreemitasin. Sai korda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tegin sõbraga nii 3a tagasi saalis trenni. Kangiga surumine. Peal oli mingi umbes 70kg. Tegin vist mingi 10 kordust... viimane tuli väga raskelt.. just hakkasin küünarnukke lukustama, kui põmaki! ma ei tea ise ka kuidas, aga kätest kadus jõud ja kang kukkus mitte otse alla, rinnakorvile, vaid kõhtu. Kõige hullem maksakas ever!

Olen ka korra kangi üle enda rullima pidanud.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ise: Olen kunagi kükkides nii hoogu läinud (pikad seeriad), et alt üles tulles olen kaotanud tasakaalu ja kukkunud põlvili, sealt edasi kadus jaks ka alaseljast, kang jäi turjale ja ise kõhuli. Tol korral õnneks endale häda ei teinud...

Nagu seiklusjutte maalt ja merelt :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

endal meeles vaid 2 seika

1. esimene kord jõusaalis: õppida, et kangi ei tohi liigselt ühelt poolt ära koormata ja siis alles teist :rolleyes:

tulemuseks oli siis, et üks pool lendas õhku, kang peeglis kinni ja ülejäänud raskused mul varba peal. Õnneks ei midagi hullu.

2. kõige ebameeldivam üksinda treenimise juures algajana: 2 korda vist raskuse ära veeretamine rinnalt.

other than that.. okay =)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

olen kunagi 120 kilo rinnalt ära veeretanud...

elu lõpuni jääb meelde see tunne kui kang kukub rinnakorvilt pehme kõhu peale ... veri lõi pähe ja silmamunad tahtsid peast välja lennata... pärast seda võtan kummimati alati kõhu peale kui on võimalus, et ei suuda seeriat lõpuni teha ...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Näide algajast e. minust.

Jalapress:

Ladusin kettad peale, võtsin positsiooni, tegin 10x ära, pähh, köki-möki. Hops, uued kettad juurde, davai, 3x ära, ning siis, käis plõks, ja oli tunne nagu oleks vanaisa oma 05 (Lada) mulle peale parkinud, hing kinni, nägu muutis värve kiiremini kui valgusfoor. Olles sõpradega (esimest ja viimast korda, nendele) saalis, oli mark ägisema hakata, nii ma siis seal kägaras oma elu silmade eest läbi lasin, kuni lõpuks välja päästeti.

Rinnalt surumine:

Enam vähem nagu eelmine seik, seekord ei aidatud välja, lasin kangi rinnale ja veeretasin kõhule (minu jaoks teeruliieffekt), ning sain kuidagi püsti.

Enam kangi ei tee kunagi üksi e. ei teegi, kuna käin hommikuti ja saalis pole kedagi. See vb. mõnele tundub suht pussy, a mis teha, enam ei tiku kangi alla.

___

Aus olla, siis raskused, mõlema teema puhul olid sellised, mida enamus foorumlased hommikuks söövad, aga mulle tundusid "normaalsed". Teine asi, mis pähe sai õpitud: "Tra, ära tõmbale, kui ei oska!"

üksi surudes ma küll lukusteid peale ei pane, siis saab raskused küljele maha kukutada :rolleyes:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
No ja vahel lõhkeb mul mõni veresoon trennis :rolleyes:

Mul tekivad mõnikord kätele biitsa päeval rebendid. Mitte mingised punased jooned, vaid väikesed punased täpid, mis on nii tihedalt koos, et moodustavad laigu. On see normaalne ?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
;) arstile minna EI VIITSINUD no mida veel selliste asjadega ei naljatleta :rolleyes:

Piisavalt kogemusi sellega, kuidas arstid isegi ei SÜVENE, mis viga on, soovitavad jumal teab mida ja lõpuks ikka saad oma jõududega hakkama.

Põlelikulised põlved ülisuure treeningkoormuse ajal- arsti isegi ei huvitanud, mida ma teen, hakkas rääkima mulle (no pidas ikka täispika loengu :lol:) vähesest liikumatusest, noorte valedest harjumustest (k.a toitumine) ja soovitas trenni minna... Kuulasin ära ja olles eelnevalt muidugi maksnud ka eriarsti visiidi tasu (mille eest???) läksin "sama targalt" minema. Enne lahkumist mainisin, et ma enam rohkem ei jaksa treenida- teen ise, treenin teisi.... Arst vaatas lolli näoga otsa ja ütles, et aga võibolla siis on hoopis ületreening. No shit! Peaks mainima, et ta isegi kordagi ei vaadanud mu põlvi (mu meelest elementaarne, kui patsient läheb arstile- VAADATA, mitte EELDADA), asi piirduski ainult loenguga... ei mingeid soovitusi raviks vms.

Mustamäe kiirabis 2,5 a tagasi valesti kokkupanud luumurd (ei pandudki paika üldse, lihtsalt kips peale)- hiljem korduvalt käinud arstide mööda, kuna see teeb mulle valu, algul oli lausa pidevalt põletikus ja liikuvus piiratud- soovitatake küll magnetravi(????????), küll muud taolist- selle asemel et asi lahti võtta ja uuesti õigesti kokku panna.... Olen õppinud valuga treenima ja mida kauem treenin, seda immuunsem ma olen.

Nii et..... milleks raisata oma aega ja raha, kulutada närve jne? Ise tunnen oma keha kõige paremini ja kui pole kallal surmatõbi, siis...

Ei soovita seda küll teistele, aga oma kehaga teen mis tahan.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mul koduküla saali toodi uus jõusaalivarustus. Ma siis suvel katsetasin seda täiel rinnal. Esiteks mingi odav kraam oli ja pea iga masin oli kehvasti/lohakalt kokku pandud. Tegin siis kõhtu plokkmasinal nn maasuudlemist. Panin veel otsa 15kg ketta, kui ilge litriga tross katki läks. Näoga vastu maad ei pannud, küll aga küünarnukkidega mõnusa laksu, õnneks oli puitpõrand. Sellele, kes jõusaali eest vastutas, ütlesin, et ei tea, panin ploki põhja ja läks katki. Küünarnukid valutasid mitu päeva.

Mu koju maakohta oli mul omal ajal sebitud kuskilt oma plokksüsteem. Sellega sai tehtud mitu aastat, tross läks katki sellel kaks korda, kui selga tegin. Muhku õnneks ei saanud, ei tõmba tavaliselt kukla taha, aga maru ebamugav kogemus on.

Siis Revalis treenides on olnud plokil see kinniti liiga lühike ja lahti tulnud ja plokk täiega valuga tagasi kukkunud. Pole õnneks viga saanud.

Ka Revalis ükskord oli vist jõutsükkel või midagi. Ei mäletagi mida tegin, trapetsit vist. Võtsin mingi ilgelt suured hantlid ja tavaliselt mulle meeldib peale harjutust need riiulile tagasi panna. Kui teist hakkasin tagasi panema, siis see libises ja kukkus tagasi ja põrkas vastu mu põlve, midagi erilist ei juhtunud, järgmine päev oli jalapäev. Aga see hetk oli ikka põrguvalu mis tundsin.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mina ei ole kunagi aru saanud, miks enamus treenijaid ei kasuta kangilukkusid. Kui seeria ajal tekib jõu puudujääk, tasakaalukaotus jne., ei hakka ju kettad ühele-teisele poole maha libisema. Sellist asja on tihti näha olnud ja selle juures on kõige jubedam, kui keegi parajasti kõrval juhtub olema. Ise kasutan lukke absol. alati. Endal on juhtunud 2 seika. 1.Tegin kükkimises topeltpüramiidi ja alla tulles 185-ga 10x seeria 8-ndal kordusel läksin lohakaks ja seljafikseering läks paigast. Tundsin üles tõusul kuidas hakkasin nagu taskunuga ettepoole kokku vajuma. Õnneks sain kangi üle kukla ja pea maha poetada. 2. Tegin topeltpüramiidi lamades surumises - viimane seeria max kiirusega peale 90-ga 30x. Viimane kordus - jõud ülestõukel läinud ja pidin kangi üle kõhu maha rullima. Seejuures samas lähedal seisis mingi tüüp, kes vist jälgis huviga, et mis nagu edasi juhtub. No ja neid rohkeid trossipurunemisi ei tasu mainidagi - kõik, mis liigub-hõõrdub, see ka kulub. Vigastustega tava-arstide juurde minna on suht ajaraiskamine, ise olen saanud sel juhul õiget abi ainult spordiarstidelt. Aga hambad-ristis vigasena treenida on rumalus - hea oleks vanast east ka ikka probleemideta ringi liikuda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mul juhtus kunagi ammu kui teismelisena Revalis käima hakkasin, tegin plokiga triitsepsit ja ei lukustanud plaate ära ja mulle kukkus see polkikang pähe :lol:, siis olid veel need vanad ja koledad aparaadid... Treeneri käest sain muidugi riielda oma hooletuse pärast ja pea valutas pärast seda tükk aega :rolleyes: Siiamaani olen selliste asjadega väga ettevaatlik, kuigi uued aparaadid selles suhtes turvalisemad.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Siiamaani üks kõige naljakamaid seikasi oli see ,kui tegin horisontaalselt kitsa haardega surumist. Kätest kadus nagu jõud ära ja tol hetkel tuli üks lahe nipp meelde mida üks tuttav jõusaalihunt teeb, proovisin hooga ennast püsti ajada, samal ajal ,kui kang rinnal oli..aga erinevalt sellest kutist mul see eriti hästi välja ei tahtnud tulla..korra sain nagu pea püsti aga vajusin kohe alla tagasi..veidike aeg kägisesin ja juba paar venda hakkasid appi tulema aga võtsin siis kangist laia haarde ja vaevu sain ikka üles aetud. Siiamaani imestan, kui näen seda tüüpi ennast püsti ajamas, samal ajal ,kui tal endal veel üle 100 kilone kang rinnal on. :rolleyes:

Muidu üks halb kogemus ka..põhikooli lõpuajal proovisin svungi maksimumi, kaotasin tasakaalu ja kuna kettad olid väikse diameetriga ,siis mingi määral võtsin kangi raskuse oma rindkorviga vastu. Midagi hullu ei juhtunud, rindkere valutas paar päeva aga tükk aega läks ennem ,kui julgesin svungi uuesti tegema hakata.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kommenteerimiseks logi sisse või loo konto

You need to be a member in order to leave a comment

Loo konto

Sign up for a new account in our community. It's easy!

Register a new account

Logi sisse

Already have an account? Sign in here.

Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×