Jooksmine ja vastupidavus

[Aken 0]

Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?

Muudetud Jaanuar 12, 2008 kasutaja Aken poolt

[Agnes1h 0]

Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?

Mul oli koolis sama lugu. Jooksmine võttis hinge kinni ja olin viimaste hulgas. Ei saanud mina aru, millest see sõltus. Minu meelest tegime kõik ühte samu asju ja ma ei teadnud, et klassikaaslased oleksid muul ajal lisasporti teinud. Vbl on see individuaalne ning neil teistel on lihtsalt tugevam põhi all. Vbl pead lihtsalt rohkem seda nö sydametrenni tegema?!

Kui kehkaõps ei õienda ja ise end halvasti ei tunne, siis minu meelest pole see 1,6 km 7-8 min-ga traagika. See on vist pigem jooks-kõnd?! See võis ka tookord nõrk päev vaid olla, näiteks.

Miks sa lähima treeneriga seda asja ei aruta? Koolis kehkaõpsiga, mõtlen.

[rinaldo 0]

Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?

Kui ma praegu aknast välja vaatan, siis näen, et ilm on kuradima külm, vihmane ja maa ligane. Ma ei hakkaks küll praegu oma põlvi rüüstama väljas jooksmisega. Kui ilmad soojemaks lähevad, siis hakka vaikselt jooksma.

Koolis jooksin 2006. aastal 1km murdmaad 4,00 2007. aastal sai joostud 3,35 ja ei võtnud läbi midagi. Pole jooksuga tegelenud peaaegu üldse.

Tee nii et võta umbes samas vormis inimene kaasa ja mine jooksma. Jookse umbes 30 minutit või 5km, ise vaatad. Alguses pingutad ära, hiljem läheb lihtsalt

[builder 1]

täna küll nüüd halb ilm pole. aga asi hakkab jooksutehnikast. kui sa nagu kukk hüppad kohapeal, siis on see väga hea aeg ikka,mis sa seal mainisid.ja sinu jutust küll loen välja ,et aasta jooksul pole jooksnud ja imestad enda tulemuse üle. see loomulik kui ei tee trenni ,siis hakkabki pistma. ja algsed treeningud ikka täiega ikka ei panda. 1,6 kilti mingi aeroobne sul küll pole,jah kui sa seal seda poole tunniga hüppad läbi.tee natuke pikka maad ja pärast lühemat maad uuesti aja peale ,natuke ikka aeg paraneb . jooksu kohta ka kövasti lugemist internetis. mul vend ka köhnake ja ilusti jookseb. ainult haigused seavad piirid ette. ja tahtmist ka vaja. tee natuke trenni ka ja tule postita uuesti.

[mullaonu 0]

Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?

Kõigile sobigi vastupidavust nõudvad alad. Sõltub paljudest asjadest. Palju sul on kiireid või aeglaseid lihaseid. Palju su organism suudab hapniku transportida ine. Reeglina inimestel kes on head nendel aladel, nendel ongi loomulik organismi võime hapniku juba rohkem transportida verre Kui veel kunagi sai kergejõustikus käidud siis oli sama, vstupidavust nõudvatel aladel olin suht nõrk aga kiirust ja jõudu nõudvatel ala olin jälle teistest üle

[Aken 0]

Kõtekõverdused,lõuatõmbed,kõhulihased ja kõik sellised harjutused lähevad mul ka väga hästi. Eks ma hakkan vastupidavust kõvasti treenima varsti, kuna mul läheb seda tulevikus vaja.

[Agnes1h 0]

Olen terve elu olnud halb pika maa jooksja ja suusataja. Kuna olen suht kõhna keha ehitusega, siis loogiliselt mõeldes ei peaks jooksmine mulle nii raske olema. Koolis tavaliselt olnud alati viimaste seas. Kas oleks põhjust minna arsti juurde selle pärast südant kontrollima? Jõusaalis saan ilusti hakkama. Aasta aega olen nüüd jõusaali trenni teinud ja aeroobne on tahaplaanile jäänud. Nüüd hakkan nädalas korra ujumas käima, ehk aitab. Kui lumi tuleb, käin suusatamas niipalju kui jaksan ja suvel üritan ennast jooksma sundida. Sügisel jooksin 1,6km ajaga kuskil 7-8minutit, mis pani päris mõtlema. Hakkab suht kiiresti pistma. Kas vastupidavus võib äkki südame probleem olla?

Ma veel lisaks, et kui sa ikkagi pidevalt südametööd pole teinud, siis see 1,6 km 7-8 min-ga polegi sugugi katastroofiliselt vähe minu meelest. Mõtlesin, et ise jookseks ka sama ajaga vist praegu. Mu tuttav treener ja kehkaõps soovitas mulle järgmist, kui kurtsin, et olen nullseisus tagasi (kopin ta sõnad msnis jutust):

/---Esialgu mine kõnni või sörgi nii poolteist kuud 135-se pulsiga, algul 2x nädalas, siis kolm, siis neli...siis tee pikemalt 3x, siis vii neljas kord ka juurde...hakka nii 30 minutist pihta, kui pikemaks viid, siis 40 min, siis tund aega. Kui siis juba tunned et parem, tõsta pulsisagedust ja hakka jälle 3x nädalas 145-se pulsiga.---/

No vbl mõni teine treener soovitaks mõnda teist skeemi aga tõin lihtsalt selle näiteks. Ma ise muidugi oma tormakusest oleks alustanud palju suurema jõuga, kuid üks kord käisin ka treeningtasemetestil. Soovitati minu meelest tottakat madalat pulsisagedust esialgu aga ju siis peab nii! Vbl Sa lihtsalt tahad ka natuke liiga head tulemust ja sellest tekibki paanika, et äkki süda pole korras.

[Rambo vend 30]

Mina olen näinud, kuidas inimene läbib pooleaastase treeningu järel maratoni. Enne trenni alustamist oli võimeline jooksma heal juhul 2 km. Sellesmõttes tuleb vorm väga kiiresti.

Mina soovitaks alustada 10 km ringi läbimisega. Pulsisagedusele ei pööraks mingit tähelepanu, ükski algaja ei suuda 135 pulsiga päris jooksusamme teha. Jookseks nii kuidas jõuaks, siis jalutaks ja hingeldaks, siis jookseks jälle edasi. Olenevalt vormist läbid 5-10-ndal korral sa selle ringi jalutamata. Sealt edasi on juba vorm kiire paranema. Jalanõud peavad ka väga head olema.

[maximus89 0]

Ega kõhn kehaehitus ei tingi head vastupidavust, pigem on vastupidi - need inimesed kellel on ülekaalus aeglased lihaskiud, on kõhnad.Kõhn võid sa olla sellest, et sul on kiire ainevahetus lihtsalt, aga ülekaalus võivad olla hoopis kiired lihaskiud.Võiksid proovida hoopis sprinte.

[naaskel 0]

Jooksmine on vahva. Isegi praeguse ilmaga. Ainult, et asfaldi peal on raske sellega. Mul viletsad jalad, lööb ahilkasse, põlve ja alaselga vahel väikse valu. Murdmaad ei julge proovima minnagi enam, nädal tagasi käisin, jalg vajus terve tossu jagu mutta. Aga mis jooksmisse puutub, siis eelmine suvi hakkasin ka pulsokaga vaikselt tiksuma, polnud üle aasta korralikult jooksnud. Algus oli ikka rõve, kolm päeva olid jalad all valusad. Sügisel, kui arsti juures käisin ja see vererõhku mõõtis, küsis, et kas ma olen sportlane või. Et pulss olla madal. Alguses on jah tempokas kõnd hea, kuigi jah, see enamasti, nooremale mehele vähemasti, "nõme" tundub. Pulsokaga harjub mõne kuuga ära ja siis ei pea ilmtingimata seda jälgima. Saad ise aru, mis keha ütleb.

Edit: Ühtlasi võiks targemad öelda. Kas ja kui palju mõjutab jalgade vastupidavust, pikema maa jooksus nt siis, jõusaalitreening, kui nii võib öelda.

Muudetud Jaanuar 28, 2008 kasutaja naaskel poolt