JÄRGMISE PÄEVA KÜSIMUS?

[Alexander Andrusenko 52]

Kas universumil on lõpp? Jah on, kui oli algus Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Seega pole meil võimalik tajuda universumi lõppu või seda üldse kuidagi näha või sinna jõuda, sest valguse kiirusest kiiremini ju liikuda ei saa

Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.

Inimvaimu piiratuse tõttu ei saa tal iial olla täielikku ja adekvaatset kontseptsiooni lõpmatusest

Einsteini eri- ja üldrelatiivsusteooria väidavad, et valguse kiirus on absoluutne ja muuseas ka ületamatu. Mitte miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus. Universum ei paisu kiiremini kui valguse kiirus ja Universumi paisumise kiirus on teada.

salver: see on nüüd küll loll jutt. Matemaatikud ei ole suutnud tõestada üle 3 dimensiooni? Nojah, kohe näha, kes pole matemaatikat õppinud. Ükski matemaatik ei piira maailma 3-mõõtmelise dimensionaalsusega. Matemaatikas on igal pool n-dimensionaalsed ruumid käigus (eukleidilised mitmedimensionaalsed ruumid) ja isegi lõpmatadimensionaalsed ruumid. See, et inimene üle 3 dimensiooni joonistada ega kujutada ei oska, matemaatikuid ei puuduta. Tõestada ja arvutada saab lõpmatamõõtmelisi ruume puudutavaid teoreeme küll ja küll, ja olen ise seda teinud. See on triviaalne. 8-mõõtmelise kera ruumala leida on labane ülesanne, aga proovi sa seda endale ette kujutada. Tegelikult opereeribki eukleidiline algebra üldjuhul lõpmatamõõtmeliste ruumidega ja kõik teoreemid üritatakse tõestada üldisemal juhul (st ei limiteeri seda 3 või 4 dimensiooniga). Näiteks punkt on ruudu erijuht, ruut on ristküliku erijuht, ristkülik on risttahuka erijuht, kolmemõõtmeline risttahukas on mingisuguse 4-mõõtmelise keha erijuht, ... , on lõpmatamõõtmelise keha erijuht.

Hoopis huvitavamad lood on eba- või pseudoeukleidiliste ruumidega, kus paralleelsed sirged võivad näiteks vabalt lõikuda. Seal enam Eukleidese geomeetria ega meie tavapärane algebra ei kehti. Tuntuim näide ebaeukleidilisest ruumist on ilmselt Lobachevski ruum.

dimensioone ei saa "luua", nad lihtsalt ON.

[raptor 0]

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Relativistlikus füüsikas defineeritakse aeg kui sündmustevaheline kaugus piki aegruumimuutkonna neljandat telge.

Seniajani ei ole päriselt mõistetud, miks aeg on pöördumatu: ajas saab liikuda ainult ühes suunas, nimelt minevikust oleviku kaudu tulevikku. Oletatakse, et on olemas sügavam seos aja pöördumatuse ja termodünaamika teise printsiibi vahel, mille kohaselt kinnises süsteemis ei saa entroopia aja jooksul kahaneda.

Entroopia tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule, kus energia kvaliteet väheneb. Entroopia kasv näitab energia hajumist. Näiteks suletud süsteemis ühtlustuvad soojusvahetuse teel kõrgema ja madalama temperatuuriga kehade soojushulgad, nende temperatuurid võrdsustuvad.

Mida suurem on entroopia, seda ühtlasem, vähemkorrastatum, segipaisatum või tasandatum süsteem on.

niisiis kuna meie 3D maailm liigub mööda aegruumimuutkonna neljandat telge järjest korrastatuse poole ja kõik seljataga on juba korrastatud, ei saa me seda tagurpidi käima panna. Kui sellel protsessil üldse oleks mingi suund, siis põhimõttelisel teise suunda keerates liiguksime ikka samas suunas

Tõenäoliselt oleks näiteks võimalik ruumi painutades (kokku voltides) ajas tagasi minna, või mingite protsessidega selle kiirust muuta, kuid aeg iseenesest liiguks ikka ja alati ühes suunas

väga keeruline, aga ülimalt huvitav teema

[raptor 0]

Einsteini eri- ja üldrelatiivsusteooria väidavad, et valguse kiirus on absoluutne ja muuseas ka ületamatu. Mitte miski ei saa liikuda kiiremini kui valgus. Universum ei paisu kiiremini kui valguse kiirus ja Universumi paisumise kiirus on teada.

täiesti õige jutt, aga:

valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus(ruumis), sealhulgas valgus

Valguse kiirus vaakumis on maksimaalne võimalik kiirus, millega üks objekt võib teiste suhtes liikuda e. sellest kiiremat kiirust ei ole.

Valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Ruum ise võib liikuda valgusest kiiremini!

universumi tekkeperjoodil tõi tohutu vabanev energia kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum) ajavahemikus 10–35...10–33 s leidis aset laienemine umbes 10 50 korda. (valguse kiirus 3x10 8m/s)

vabandan, et ei oska kümne astmeid korrektselt näidata

[Alexander Andrusenko 52]

Kiirus on üldiselt suurus mingi taustsüsteemi suhtus. Valguse kiirus on absoluutne suurus, mis ei sõltu taustsüsteemist. Universumi laienemine seisneb asjaolus, et kaugused tähtede vahel suurenevad mingi teatud kiirusega. Erirelatiivsusteooria väidab, et kui inimene sõidab "väga kiire" rongiga valgusallika poole, siis valgus ei liigu tema suhtes kiiremini kui need ~300 000 km/s. Sama asi ka tähtedega, sest tähed on ka taustsüsteemid.

Nii palju, kui mina mäletan, on Universumi paisumise kiirus praegu teadlastele teada. Nii palju, kui mina mäletan, oli see suurus piisavalt väike võrreldes valguse kiirusega, kuid täpseid arve ei mäleta ega pole aega otsida hetkel. Kui keegi viitsib, otsige googlest ja kirjutage.

[intsu007 0]

ükski asi ei saa teglt olla igavene, kui oleks siis oleks see kreisi

[raptor 0]

universumi paisumise kiirust on jah võimalik arvutada mõõtes galakikate üksteisest eemaldumist, netis leidub hulgaliselt materjali selle kohta... ei suutnud paraku leida mingit kiirust peale arvude mis ennist andsin (vähemalt on teoreetiliselt teada, et universum liikus valgusest kiiremini kui oli 10–35...10–33 s vana, ehk siis peale Suurt Pauku)

küll aga on teada, et kiirus, millega universum laieneb, on kasvav

[intsu007 0]

Arvatakse, et ka terve Universum võib kunagi kollapseeruda, Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, mis tähendab, et kogu universum võib ühel hetkel, olles juba liiga suureks paisunud, iseenda raskuse alla kokku variseda. Võibolla hakkab siis kogu protsess otsast, võibolla on ennegi alanud

kujutage ette kui on olemas ka neljas dimensioon (mis tõenäoliselt ka on olemas, aga me ei taju seda), palju on vaieldud teemal, et selleks võiks olla näiteks aeg

Võib küll, kõik keritakse uuesti kokku, aga mis siis juhtub kui see näiteks täna õhtul hakkab toimuma............

[intsu007 0]

Sellele ei saagi mitut vastust anda, on üks ja kindel. Ja seda Suure Paugu teooriat eriti küll ei usu. Lõpmatu Universum tekkis sellest, vaevalt

tekkis küll suurest paugust, ja kõik need nn "tükid" "sädemed" mis plahvatusel eraldusid, ongi tähed ja planeedid

[raptor 0]

tundub, et paljudel on sellest Suurest Paugust väga vale ettekujutus: enne seda ei olnud olemas ei aega, ruumi, ega mateeriat

seega ei tekkinud päikesed, planeedid ja muu sodi mingitest kildudest ega tükkidest (kuigi piltlikult võiks karmilt nii õelda) vaid alguses tekkis ainult üks aine - heelium, sellest edas vesinik, liitium ja berüllium. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses.

tähed, planeedid ja galakikad tekkisid tohutute gaasipilvede kogunemisel, ehk siis polnud mingit "pauku" vaid kogu stuff lihtsalt tekkis (väga kiiresti)

[intsu007 0]

tundub, et paljudel on sellest Suurest Paugust väga vale ettekujutus: enne seda ei olnud olemas ei aega, ruumi, ega mateeriat

seega ei tekkinud päikesed, planeedid ja muu sodi mingitest kildudest ega tükkidest (kuigi piltlikult võiks karmilt nii õelda) vaid alguses tekkis ainult üks aine - heelium, sellest edas vesinik, liitium ja berüllium. Kõik raskemad keemilised elemendid tekkisid alles hiljem tähtede sisemuses.

tähed, planeedid ja galakikad tekkisid tohutute gaasipilvede kogunemisel, ehk siis polnud mingit "pauku" vaid kogu stuff lihtsalt tekkis (väga kiiresti)

aga kuidas need gaasipilved tekkisid

Muudetud August 7, 2007 kasutaja intsu007 poolt

[Guest jaak-alo]

Raptor räägib igati õigust.

Mitte, et ma nüüd ekspert oleks aga see asi on huvitanud ja nati uurinud/lugenud.

Pmst jah universum on praegu paisumises ja Suure Paugu ajal tekkisid aeg ja ruum ehk siis aegruum. Asi kisub küll väga teemast välja aga aegruum on massist sõltuv. Mustas augus jõudvat jah aeg lõpule. Mass painutab aegruumi kõveraks, sellest on tingitud ka nn aegade nihe. Kui nt minna mõnda teise päikesesüsteemi või kuhugi, kus on aegruum teine, kus aegruumi painutav jõud on teine kui meil ja seal mõnda aega olla, ning tagasi tulla siis on maal aeg vastavalt massile, kas kõvasti kiiremini või aeglasemini edasi läinud. Enne suurt pauku polnud aega, aega polnud veel tekkinud.

Aja tagurpidi käima panemine, no ma ei tea, ma olen midagi kuulnud, kui kehale anda negatiivne mass siis midagi vist toimuvat aga seda ma tõena kaugeltki ei võta ja sellega niisama tore fantaseerida.

Ja gaasipilved koosnesidki esimestest elementidest nagu vesinik, heelium jms

PS: üks väga teemakohane raamat on "Maailmaruum pähklikoores", soovitan lugeda. aga üle 10lk päevas mitte lugeda, võib lolliks minna. seal tuleb lõpuks ikka täiesti müstilisi asju välja nagu nt mustaaugu entroopia ehk aurustumine ehk sinna laekunud info tagasi valgumine kosmosesse vms.

Aga peamurdmiseks, kui universum on pidevas laienemises, kuhu ta laieneb siis, kui seal pole midagi, pole veel ruumi ju?

[Alexander Andrusenko 52]

Muide, viimasel ajal hakati seletama seda nähtust, miks planeedid ümber tähe tiirlevad asjaoluga, et suure massiga täht kõverdab aegruumi just selliseks, et kõik liigub ümber selle.

[builder 1]

Aga peamurdmiseks, kui universum on pidevas laienemises, kuhu ta laieneb siis, kui seal pole midagi, pole veel ruumi ju? wink.gif

kas tõestatud on et ei ole seal pole midagi?!

[raptor 0]

Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, selle tihedus on lõpmatu ning seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. möönge seda töika

http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_auk

http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk

[eintsius 0]

Kuskilt torkas silma, et viimastel andmetel on kergeid vihjeid, et võimalik, et universum plegi lõpmatu, vaid osa miskist suuremast süsteemist (võimalik, et linnalegend).

Muudetud August 8, 2007 kasutaja eintsius poolt

[salver 0]

Muide, viimasel ajal hakati seletama seda nähtust, miks planeedid ümber tähe tiirlevad asjaoluga, et suure massiga täht kõverdab aegruumi just selliseks, et kõik liigub ümber selle.

Matemaatikat oleme me KÕIK õppinud...ainult et tase on erinev...see selleks.

Oma postituses mõtlesin (kuid jätsin kirjutamata) aegruumi (mitte "ruumi"), millel siiani 4-dimensiooniline (mitte 3) mõõde (jällegi tõestatud ja rohkemate arvu telgedega pole ju tõestatud). Ma pean silmas just füüsika valdkonda, mitte puhtmatemaatilist kirjeldust.

Ja on ka ju spekuleeritud teemal, et kui muutuks mõni füüsikaline konstant (pean silmas neid, mis kirjeldavad looduse (mateeria) põhivorme ja vastastikmõjusid e. fundamentaalkonstant), nt gravitatsioonikonstant.

Kui see kasvaks näiteks 10 korda, siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti.

Kui aga väheneks näiteks 10 korda, siis väheneks gravitatsioonijõud nii palju, et planeedid lendaksid Päikesest eemale ja ka Päike kustuks (rõhk Päikese sees väheneks). Kas pimedasse jäänud Maal, mis rändaks kosmoses oleks elu võimalik? Ega vist, sest lisaks muudele ebameeldivustele hajuks õhk laiali!

Seega võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on.

[Xero 0]

tekkis küll suurest paugust, ja kõik need nn "tükid" "sädemed" mis plahvatusel eraldusid, ongi tähed ja planeedid

Ja tead seda täpselt ja sajaprotsendiliselt?

Ma arvan et Universum on lihtsalt olnud - igavesest ajast ja kestab igavesti. Sellel pole algust ja pole lõppu. kahtlane mõelda et sellel pole ka ruumi suhtes lõppu ega algust. Aju tahab kokku isegi joosta, sellel mõeldes. Usun et Universum ei tekkind ei millestki, kuid seal olevad ained ja mateeria võis küll algul millestki tekkida, nagu nt see nn Suur Pauk. Üks salapärasemaid asju maailmas. Lihtsalt aju ei taha seda fakti vastu võtta, kui mõelda, kuidas saab olla lõputu Ja kui olekski kusagil lõpp, siis mis edasi saab. Siit läheb asi juba päris keerulisemaks. Lihtsam on aru saada et nii see on ja kõik, kuigi selline teema on väga huvitav.

[Alexander Andrusenko 52]

salver: sa lähened teadusele vist veidi valest otsast. Aegruumi mitte ei tõestatud, et tal on 4 "telge", vaid lihtsalt teadlased kirjeldavad seda neljamõõtmelisena. Kui keegi suudab seda kirjeldada kuidagi muud moodi, siis palun väga. Asi pole tõestamises, asi on mugavuses ja loogilisuses.

Konstantidega on ka sama lugu, et ei ole õige öelda, et konstant võiks järsku muutuda. Konstant on suurus, mille teadlased avastasid, mitte et nad ise selle välja mõtlesid. Ei saa öelda, et konstant muutub. Saab öelda, et muutub mingi nähtus, mille tulemusena muutub mingi suurus ning siis tuleb meile tuntud konstandid ümber arvutada. Aga noh, see on lihtsalt selline filosoofiline küsimus.

Füüsikaseadustega on üldse nii, et mitte teadlased ei mõtle neid välja, vaid nad on lihtsalt olemas. Teadlased vaid avastavad ja üritavad mõista neid seadusi, mis olemas on. Neid ei saa juurde tekkida ja nad ei saa muutuda. Seaduse olemasolu ju sisu ei sõltu sellest, mida teadlased sellest teavad või arvavad.

[intsu007 0]

tähed ja planeedid on ümarad, sellest võib äkki oletada et universum on ka ümar

[Xero 0]

No ja kui ta ongi ümar? Samas, ta ei saa ümar olla, tal ei saa üldse kuju olla, kui ta on lõputu

Ma tegelt ei suuda mõista lõpmatust, et kuidas ikkagi saab..

Samas jällegi ei suuda mõista seda, kuidas Universumil saaks olla lõppu

[intsu007 0]

Üks huvitav asi on ka see, mida ma ühest dokist nägin mitu aastat tagasi universumi kohta, et nagu ulmefilmides, on olemas, mitte mustad augud, aga mingid kogumikud kosmoses, näiteks lähed sealt sisse ja viskab su kusagil teises universumi otsas välja vähem kui sekiga, aga tekib küsimus, kuidas uuesti tagasi sealt tulla, kuna sealt võib see sama kogumik sind teisest kohast välja visata. Mitte et ma selle praegu välja mõtlesin, aga sellised kohad on 99% olemas, universum on tõesti imeline paik. Mustade aukude puhul on vahva see et kui sa sinna sisse satud, siis see tohutu tõmme võib su sekunditega venitada tuhandete kilomeetrite või isegi rohkemgi pikkuseks, aga katki sa ei lähe . Ja eriti huvitav on see, kui täht ära põleb siis jääb temast järgi "tuhk" ja ainuüksi korgitäis seda ainet kaalub ~miljon tonni

[Alexander Andrusenko 52]

tähed ja planeedid on ümarad, sellest võib äkki oletada et universum on ka ümar

ega nad päris "ümarad" ikka ei ole küll

Ja kui isegi oleksid, siis Universumi kuju kohta sellest mingeid järeldusi ega oletusi teha ei saa.

intsu007: seda filmi ma näinud ei ole, aga hetkel assotsieerub sellega üks huvitav määramatuse teooria interpretatsioon, mis väidab, et teatud asjaoludel võib objekt teleporteeruda suvalisse maailmaruumi punkti, kusjuures tema asukohta ei saa kuidagi kindlaks teha.

[builder 1]

Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ühte punkti, selle tihedus on lõpmatu ning seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont. See on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. möönge seda töika

http://et.wikipedia.org/wiki/Valge_auk

http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk

raptor ma tean matemaatikuid kes öppimishoos hulliks läinud.arvutage aga edasi . köik see teooria keeratakse pea peale . mötelge ka kuidas saab kuskil mingi piir olla . nagu keskajal ei usutud et maakera ümmargune on.natuke loogikat oleks vaja .isegi matemaatiliste vahenditeta jöutakse vastuseni. ja see siin mingi välimise piiri omaarust loogiline jutt noh minujaoks on umbes see ,et keegi üritab mulle hugo boss-i pudelis sidrunilöhnalist troinoid maha müüa

[intsu007 0]

ega nad päris "ümarad" ikka ei ole küll

Ega ei olegi

Muudetud August 8, 2007 kasutaja intsu007 poolt

[intsu007 0]

http://ajaviide.delfi.ee/archive/article.php?id=9798745

http://ajaviide.delfi.ee/archive/article.php?id=6171770

Muudetud August 8, 2007 kasutaja intsu007 poolt