Jump to content

Vilps

Kasutajad
  • Sisu loend

    969
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Kogukonna Reputatsioon

1 Neutraalne

Vilps

  • Tase
    Tegija
  1. Eeldan, et sa oled Tallinna inimene ning need kaks õpivad Tallinna Ülikoolis kehakultuuri. Lõpetasin ise seal magistrantuuri aastal 2011. Seal on selliseid treeningõpetuse ja toitumise aineid ikka väga minimaalselt. Toitumist põhimõtteliselt ei eksisteerinud, kui va. paar loengut Raivo Voki poolt bakalaureuse õppes. Kui juhuslikult pole see sõber sul vabaainena võtnud atleetvõimlemist, siis loomulikult ei ole ta triitsepsi treenimisega kursis. Seal ülikoolis tehakse sind kehalise kasvatuse õpetajaks. Palju pedagoogika aineid, kuid baka õppes saab teadmised ka inimese anatoomiast, füsioloogiast ja kinesioloogiast. Igaüks on täpselt nii haritud ja laiapõhjaliste teadmisega, kui ta olla soovib. Paljud käivad seal niisama paberi pärast kohal, kuid on ka neid, kes tõesti targemaks tahavad saada. Ja tee, mis tahad. Tänapäeval on ka paber oluline. Keegi ei võta sind kehalise kasvatuse õpetajaks, kui sul pole mingit paberit ette näidata.
  2. Täiskükk vs sügavkükk

    Kumb mees on tugevam - kas see, kes täiskükki on võimeline tegema 100 kilose kangiga või see, kes poolkükki teeb 100kg-ga?
  3. Millisest plahvatusest sa räägid? OK, sorry...minu loll huumorisoon, aga vähemalt võttis sinu öeldu muigele:) Ühesõnaga kiirus x jõud.
  4. Mina kehalise kasvatuse tundi teiste ainetega nüüd küll ei võrdleks, nagu antud artiklis välja toodi. Kehalise kasvatus ja matemaatika erinevad üksteisest, nagu öö ja päev, seda kõige poolest. Hindamine oleneb suuresti õpetajast, kuigi ainekavas on mainitud, kuidas peaks hindama ja mida selle juures arvestama. Samas jäetakse üsna lahtised käed või vähemalt ma ise õpetaja olen need endale võtnud. Kas mingid normatiivid peaks olema või tuleks arengut hinnata ja läheneda individuaalselt? Antud artiklis on palju asju ikka väga ulmelised, ei hakka neid siinkohal välja toomagi. Lihtsalt ütleks nii, et normatiivid võivad mõnikord kasuks tulla, samas peab ka paindlik olema. Näiteks sellises olukorras, kus õpetaja pole võimeline õpilast motiveerima, on normid vajalikud. Minul on norme etteantud väga üksikutel aladel. Rääkides nendest paksematest lastest, siis nendega ei ole väga keeruline töötada. Mulle just sellised raskused meeldivadki. Tavaliselt füüsiliselt kehvematele, ole sa paks või peenike, sean eraldi eesmärgid. Toon tüüpilise näite tunni algusest, kus näiteks tuleb joosta 800m soojenduseks. Mõni pole võimeline seda järjest läbima. Siis ütlen talle, et näiteks staadioni pikad sirged jookseb, lühikesed kõnnib. Niimoodi järjest liikuda edasi kuni ühel hetkel suudab pidevalt joosta. Ei nõusti Rotteri väitega, et kui ülekaaluline laps jookseb, siis kohe tekivad südamega probleemid. Kehalise tunde on nädalas 2x45 minutit. Ütleme nii, et koormust pole ollagi. Pigem on tunni eesmärgiks lapsel huvi tekitada sportimise vastu. Keegi tõi mingeid tsitaate, kus väideti, et lapsed on mässumeelsed, hakkavad vanematele vastu jms. Kõik oleneb ju kodust ja kus sa üles oled kasvanud. Kooli roll õpilase muutmisel on väga minimaalne. Individuaalne lähenemine ei riku last, üldistada ei tasu kindlasti. Väga palju oleneb õpetajast, tema motivatsioonist ja tahest õpilastega tegeleda, neid aidata, temapoolsest hindamissüsteemist jne. Valikute mitmekesisus ei riku last, vähemalt artiklis ei selgitatud, mida see tähendama peaks või jäi see mul kahe silma vahele. Pigem on hea, kui on valikuid - selle all mõtlen mida mitmekesisust tunnis. Mitte seda, et õpetaja iga tunni alguses küsib, et mida te seekord teha tahaksite. Valikuid tuleb anda, kuid harva. Vastasel juhul mõjub see tunni distsipliinile halvasti, kui õpilased arvavad, et igakord nende soovid täidetakse. Kokkuvõtteks ütleks nii, et last riku mitte valikute mitmekesisus ega individuaalne lähenemine, vaid motiveerimata õpetaja.
  5. Jõusaali ja aeroobse trenni kombineerimine

    kuuldavasti peaks tegema jõusaali trenni ja aeroobset võrdselt, ning nüüd mul ongi 4+4 nädalas, 4 jõutrenni ja 4 aeroobset trenni praegu suvel palju aega ka, ning suudan seda teha. Kust sa seda kuulsid? Ma ei tea sinu varasemat treeningstaaži ja seda pausi, mis sul oli, kuid vaata, et sa ennast päris ribadeks ei tõmba. 8 treeningut nädalas inimesel, kel ei pruugi korralikku varasemat põhja all olla, on päris palju. Kasulik oleks treeningud selliselt üles ehitada, et maht või treeningute arv nädalast nädalasse kasvab, vähemalt esialgu. Kindlasti tuleks teha ka kergemaid nädalaid taastumise seisukohast. Kogu aeg ei ole mõistlik nädalast nädalasse samade mahtude/koormustega treenida. Peale igat kolme nädalat võiks olla kergem nädalas, kus langetad koormust ja intensiivsust. Esialgu võiksid ka kindlasti kergemalt võtta. Aeroobset ei pea olema nii palju. Mina sinu asemel teeks selliseid trenne kaks korda nädalas. Näiteks üks selline pikem jooksmine 35-45 minutit. Teine näiteks intervallidega, midagi anaeroobset. Alguses piisab sellest kindlasti ja hiljem, kui tunned, et oled võimaline enamks, siis võid kolmanda (an)aeroobse juurde tuua. Toitumine ja taastumine on kindlasti väga oluline sinu esialgu planeeritud 8 treeeningu korral. Kindlasti süsivesikuid peaks toitainetest enim tarbima - 50% päevasest kaloraažist vähemalt, kui mitte tsipake rohkem. Piisavalt valku ja häid rasvu ka.
  6. Saab ka ilma klassikalise tõstmise harjutusteta hakkama, kui neid lihtsalt ei osata, mida ilmselt antud teema uuestialgataja ilmselt ei valda. Jalgadele kükk, väljaasted, astumised (kang seljas või hantlid käes) üles pingile, jõutõmbe erinevad variandid. Kindlasti tuleks tervet keha siiski treenida, ka käsi. Proovige hüpata ilma käteta. Ei õnnestu ilmselt väga kõrgele lennata. Tugevad treenitud käed võivad anda hüppele juurde kuni 5%. Väga oluline on tugevad selja- ja kõhulihased. Kindlasti ka venivus, mida tuleks arendada. Eeldades, et Sa oled jõusaalis päris algaja, siis maksimaalsete raskustega ei tasugi kohe lammutama hakata. Piisab ka esialgu kergematest seeriatest, kus teed 8-12 kordust. Esialgu piisab hüppekõrguse arendamisest ka sellest vahemikust. Hiljem juba üle minna 3-6 kordustega seeriatele. Alguses ei peagi sa plüomeetriat sisse tooma. Tee ~1,5 kuuga jõusaali põhi endale alla. Peale seda lisa treeningusse ka erinevaid plüomeetrilisi harjutusi. Erinevaid kavavariante on nii palju, et konkreetselt, midagi sulle soovitada on keeruline.
  7. Ujumine

    Naljakas on see, et oled suutnud lihtsa sõna muuta mitmeks erinevaks variandiks - keratiim, keratiin, kertiin Lihast saad kreatiini niigi vähe, et seda tuleks kilode kaupa päevas süüa. Kui sa ütled, et sinu praegune toitumine on ok, siis too näide oma tänasest päevast. Kui regulaarselt sa üldse jõusaalis käid? Kirjutad, et 1-3 korda. Regulaarsust on vaja. Sellest pol ju suurt kasu, kui sel nädalal käid korra, järgmisel nädalal kolm korda ja mõned nädala jätad üldse käimata. Pigem jäta see toidulisandi raha alles ning hiljem, kui staaži rohkem, siis lase käia.
  8. Ujumine

    Keratiim? Ei ole sul Muscle+ vaja. Tõid juba ise oma probleemi ning esimese muutmist vajava asja välja, milleks on sinu toitumine.
  9. Nädal aega ainult Rasvatut kohupiima.

    Sportlikust huvist, et miks sa tahad seda paari grammi rasva veel vähemaks saada - mis oleks selle eesmärk? Teiseks, sa oma praegusest vormist mingit pilti ei raatsi üles panna. Saaks mingi adekvaatse ülevaate.
  10. Pole mõtet mingeid spekulatsioone siin välja pakkuda, jätkame teemaga. Ise näeksin siin mõnda klassikalist tõstjat. Teine variant, võib-olla mõni asjalikum pallimängija, kes teeb jõusaali. Pole vaja neid niisama "suurusesse" pumpajaid ka näidata. Ühesõnaga inimesi erinevatelt spordialadelt või eluvaldkondadest.
  11. Kaloririkkad toidud

    Süüa võid kõike - oleneb vaid millal ja kogustest. Algavaks rannahooajaks (suvi), mis jõuab kätte umbes kuu aja pärast, oled sa natuke hiljaks jäänud. Ei tea sinu pregust seisu, kuid kuu ajaga imesid ei tee. Pigem võta eesmärgiks olla paremas vormis järgmisel suvel. Nippe toitumise kohta saad artiklitest, mis leiad otsingu kaudu näiteks. Vastates sinu salaamivorsti küsimusele, siis asenda see millegi muuga. Näiteks sink. Loe mõnikord pakendilt, mida need vorstid sisaldavad. Mõõdukalt trenni, toitumine enam vähem paika ja järgmisel suvel oled heas vormis. Sa oled nii noor ka, et sul on aega piisavalt end heasse vormi saamisega.
  12. Kalmuse eetrikeeld

    Ning eks Bonsuna leht ongi rohkem hardcore treenijatele, mitte niivõrd tavakasutajale. Mis see hardcore treenija tähendab? Bonsuna kasutajad näeva jõusaalis rohkem vaeva, kui siinsed külastajad või need, kes kummagi foorumi vastu huvi ei tunne? Archangel, vaielda saab ainult erapooletute inimestega. Sina seda pole, sest sa ilmselt tunned Kalmust, seda Jokkerit ja muud rahvas ning aegajalt käid nendega läbi.
  13. Kalmuse eetrikeeld

    Teema on huvitavaks läinud Ise tarbin toidulisandeid vähe ja ostan neid harva. Põhjus, miks ma pole Bonsunast ostnud on just varem mainitu. Selleks on näiteks konkurentide mahategemine, mida tehakse igal võimalusel. See on ilmselt üks põhjus, mis suuremale osale Eesti rahvale ei meeldi näiteks Keskerakond ja Savisaar, kes võimalusel konkurente mustavad. Kellele meldiks, kui Keskreakonna poolt tuleb jälle mingisugune reklaamike postkasti ning kus nad ennast taevani kiidavad. Ilmselgelt ükski mõtlev inimene ei saa sellest mõjutatud. Loen aegajalt ka eda Bonsuna foorumit, kust pidevalt on võimalik leida reklaami, mida surutakse peale. Kas keegi paneb suvalise reklaami kusalegi sellega mitteseonduvasse teemasse või lihtsalt omatooteid kiitvad teemad. Siin foorumis pole selliseid reklaamiteemasid veel peale surunud. Igal inimesel on oma põhimõtted. Archangel ütles, et Bonsunas on kõik kaks korda odavam ning ainult rumal ostab kallimat toodet. Samas, kui osta uus valgupakend iga paari kuu tagant, siis pole hullu natuke rohkem maksta, mis sest, et äkki mujalt saaks paari euri võrra odavama. Pole ma nüüd rikas inimene ega ka väga vaene samuti mitte. Tervisesportlased liigselt tähtsustavad toidulisandeid. Selle asemel tuleks tähelepanu pigem pöörata oma toitumisele ja treeningule, kus tavaliselt on nii kui nii puudusi. Kas tervisesportlase puhul on suurt vahet, kas ta kasutab Herat või mingit kallimat Mannineni produkti. Vaevalt.
  14. Alustaks treeninguga.

    Alati, kui treeningkava tehakse või treeninguga soovitusi antakse, siis võetaksegi arvesse konkreetse indiviidi iseärasusi. Igasugused piirid, kehamassiindeksid, muud soovitused jne jne...Pole vaja üldistama hakata.
×