Jump to content

smack

Kasutajad
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    895

  • Liitus

  • Viimati külastanud

Postitused posted by smack

  1. Postitas · Report reply

    1. Lihasvastupidavust arendavaid harjutusi sooritatakse suure korduste arvuga

    (20–50 või enam), väikese lisaraskusega (0–30%), harjutuste arv 5–8, seeriate arv

    3–5, puhkepausid lühi kesed (30 sek), korduste koguarv ühes treeningus 500–

    1500, harjutuste sooritamise tempo on aeglane.

    2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 20–50%, korduste arv

    seerias on 10–20, harjutuste arv 8–10, seeriate arv 3, puhkepausid 20–45 sek, korduste

    koguarv ühes treeningus 300–600, harjutuste sooritamise tempo on kiire.

    3. Põhi- ehk baasjõu harjutused sooritatakse lisaraskusega 50–85%, korduste arv

    seerias 4–12, harjutuste arv 3, ühes treeningus 150–200, harjutuste sooritamise

    tempo on aeglane.

    4. Maksimaalse jõu harjutuste sooritamisel on lisaraskus 90–100%, kordusi seerias

    1–3, harjutuste arv 3, seeriate arv 5–6, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv

    ühes treeningus 20–60, harjutuste sooritustempo on võimalikult kiire.

    5. Kiire jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 30–80, kordusi seerias 6–10, harjutuste

    arv 3–5, seeriate arv 3–6, puhkepaus 2–3 min, korduste koguarv ühes

    treeningus 60–200, harjutuste sooritamise tempo on maksimaalne.

    6. Plahvatusliku jõu arendamisel on lisaraskuse protsent 40–60, kordusi seerias

    1–5, harju tuste arv 3–5, seeriate arv 3–5, puhkepaus 2–4 min, korduste koguarv

    ühes treeningus 50–150,harjutuste sooritamise kiirus on maksimaalne.

    Söö saia/jäätist edasi ja ära tule õpetama kuidas peaks trenni tegema !!!

    See kõik on väga tore teadmine õpikust, aga mida see algajale ütleb?

    Kui sa tahad maksimaaljõudu arendada, siis peaks kõik harjutused selles kordusvahemikus tegema? Ei!

    Kas kordused 1..3 töötavad üldse algaja puhul? Ei!

    Kas sa treenid selga kordustega 1..3? Ei!

    Igatahes ma olen Archangeliga paljugi ühel meelel ja on terve hunnik tunnistatud ja kogenenuid välistreenereid, kes levitavad ka samu teadmisi. Tahad lihast ja jõudu, treeni 1h ja keskendu põhiliselt baasharjutusele. Ma ei tea kuidas te seal tippkulturismis treenite, aga iga keskmise inimese puhul see kehtib.

    Algaja käekäik võiks jõusaalis olla selline: alustad Mark Rippetoe kavaga, 3x nädalas ülekehatreening. Saad jõunäitajad üles ja massi ka. Oled seda piisavalt teinud, lähed üle üla- ja alakeha jaotusele, teed seega rohkem harjutusi ja lihasmass hakkab kohe vohama. Aga hakkad seal 50 kiloga 12 korduseid tegema, siis väga suureks ja tugevaks ei saa ju, tee aga 100 kilogrammiga 12 kordust ja lihast tuleb ikka küll:) Kes teab kedagi, kes on väga tugev, aga näeb väga kleenuke välja? Kõik jõutõstjad on massiivsed, kus küll nende lihasmass tuleb?

  4. Postitas · Report reply

    tegemist on pigem massikavaga, jõust on asi kaugel. Kui sa täiesti algaja, siis esimesed kuud võid sa ükskõik mida teha ja jõudu ja massi tuleb, aga sealt edasi....

    Kui jõudu tahad arendada, siis on tähtis harjutuste kvaliteet: pead keskenduma vähestele harjutustele ja võimalikult tihti.

    Näiteks kava:

    http://www.builtfit.com/workouts/strength-and-powerlifting/mark-rippetoe-starting-strength

    Kindlasti mõtled, et nii vähe harjutusi ja tahad juurde toppida, aga kava töötab; väge effektiivne.

    See kava oli algselt üldse kolme harjutusega...

  6. Postitas · Muudetud kasutaja smack poolt · Report reply

    mis teile ütleb, kui nendes harjutustes töötab suurem hulk tuharalihaseid kui kükis või jõutõmbes?

    Ma usun, et kulturistid saaksid neid harjutusi tehes ka kasu, aga mis sa selle tuharaga ikka teed, kui see laval poseerimisel jääb trussikute alla peitu:D

    Ise kasutan neid harjutusi just tuhara aktiveerimiseks, kaua istudes jäävad tuharalihased nö unne. Paljud põlve- ja seljaprobleemid on muide tingitud just tuharalihastest ja ma usun, et kõik teavad, et kükis ja tõmbes tuleb ikka põhiline võimsus just sealt.

  7. Postitas · Muudetud kasutaja smack poolt · Report reply

    Järjekordne koole ja raamatuid vihkav jalgrattaleiutaja:D

    Mis puudub erinevatesse jooksu ja hüppe harjutustesse, siis andku minna.

    Aga kulturismi väga ta jutt ei kohandu.

    Mulle eriti meeldib see koht seal lõpupoole, kus räägib et testis lausa 4 erinevat inimest :o!!!!

    Ja sellest siis tegi oma järeldused (ja kirjutas raamatu?!)

    Tehke rahus oma kükke ja väljaasteid edasi, m. gluteus maximus ei ole oma funktsioone viimase paarisaja aasta jooksul muutnud ja ei tee ka seda selle venna jutu peale. See, et mõnel aktiveerub mõni osa rohkem kui teisel, on täiesti normaalne.

    Teadmiseks sulle, et tegemist on hinnatud ja kogenud treeneriga;)

    ja päris paljud treenerid on ühel arvamusel, et on paremad tuharaharjutused nagu näiteks glutebridge kui et kükk või jõutõmme.

    Mind huvitab, et kuidas sa tuharalihast aktiveerid? kas kükki ja jõutõmme tehes?

    Eriti geenius ei pea ka olema, et mõista kuidas tuharalihas töötab ja ütle kas sprindis edasi tõukamine meenutab rohkem jõutõmmet, kükki või näiteks glute bridget

  10. Postitas · Report reply

    Kas sa tegeled ainult sellise treeninguga, nagu videotest näeb, või tavapärase jõusaalitreeninguga ka? Lihtsalt huvi pärast küsin.

    Ma usun, et tavalisele kontoritöötajale sobibki selline treening märksa rohkem- funktsionaalne, vastupidavust arendav ja ei nõua erilist mobiilsust ning on samuti väga huvitav.

  11. Postitas · Muudetud kasutaja smack poolt · Report reply

    No kui kindla aja tagant ütleb üles, ehk viga liigese õlituses. Praegu külmad ilmad ka väljas. ->omega-3

    Muidu tüüpilised põlvehädad on tingitud lühenenud reie nelipealihasest ja nõrgast reie kakspealihasest võrreldes reie nelipealihasega. Samuti kinnine hüppeliiges ja aktiveerimata tuharalihased.

    Huvilistele veidi lugemist:

    http://www.t-nation.com/free_online_article/most_recent/straightforward_knee_rehab

  15. Postitas · Report reply

    Siin pildil on ainult üks viga- nooruk arvab, et toidulisandid teevad töö tema eest:)

    Jääb alati eksisteerima kaks poolt, ühed kes arvavad, et toidulisandeid tuleks vältida ja teised, kes just soosivad tarbimist.

    Ise kuulun esimesse leeri! Ma ei näe mingit vajadust, miks sellises eas peaks toidulisandeid kasutama, nende effekt on vähene. Parem kulutagu see raha nautraalsesse toitumisse, kuna see on ikkagi põhialus. Noortele tuleks sisestada trenni kui tervislikku eluviisi, mitte massi-jõu kasvatamist kõigi võimalike vahenditega. Kui toitumine paigas ja ikka tekib mingist ainest puudus, siis investeerigu vastavasse toidulisandisse.

  21. Postitas · Report reply

    Sirgete jalgadega jõutõmme on väga hea harjutus.

    Aga kui tahad jõutõmmet proovida, siis mitte tihedamini kui kahe nädala tagant. Ja ise tunned, ega seljale samal päeval, rohkem ei jõuagi.

    Algaja võib täiesti vabalt kord nädalas jõutõmmet teha. Ning ntx kükk ja rumeenia jõutõmme ühele päevale sobivad ka väga hästi.

  23. Postitas · Muudetud kasutaja smack poolt · Report reply

    Kükk on minul ntx andnud kiirendusele kõvasti juurde, selles ma olen kõik üle trumbanud, aga seda ainult 10..20 meetrit. Mingi hetk jäin kõigest maha:D

    Aga naturaalselt hakkas sprint välja tulema, kui tegin ekstra tuhara ja reiakakspealihase harjutusi. Ei osanud lihtaslt seda horisontaalset tõuget teha. Aga eks nimesed ole erinevad ka, mõni õpib ühtemoodi paremini kui teine. Pealegist kui sul lihaselastsushea, siis hea jõudu teha, aga kui pole, siis vaja just sprinti ja muid hüppeharjutusi teha.

    Mida jõukavades ei ole näha, on harjutused, mis sihivad just seda horisontaalset tõuget, ehk nö sprinterite harjutused. Jõutõmme ja rinnalevõtt pole päris sama. Harjutsed nagu hip thrust ja glute bridge tuleks teha. Samuti ühel jala harjutused, mis simuleerivad rohkem sprinti.

    Isa ma ntx tunnen, et kükki tuleks rohkem arendada, sest kui sprindis esimese tõuke teen ja teisele jalale maandun, siis reielihas lihtsalt karjub nõrkusest. Keskmisel jõusaaliisal pole ka seda aega võtta, et kiirendusi joosta ja pikemaid etappe ning veel tehnikat harjutada. Ma ise hetkel keskendun massile ja jõule ning mingi hetk kavatsen rohkem sprindiga tegelada. Hüppeliiges ka veidi haige....

    Kellel meil on üldse treener või keegi haritum/kogenum kõrval, kes saaks tehnikat hinnata ja nõu anda?<_<

  25. Postitas · Report reply

    Esiteks kes sprindiga tegeleb teab ka mis erinevused on treening metoodikas.Valged sprinterid arvavad enamus,et võimas start on kogu edu võti.kuni 60ndate aastateni tõepoolest se toimis kuid peale seda oleks pidanud aru,et just tippkiiruses on suurimad puudujäägid.

    Mida aga valged sprinterid teevad,rajuvad aga ikka rohkem kükki ja jõutõmmet ning loodavad seeläbi distantsi TEISEL poolel kiired olla.Iganenud arusaamad jne on peamiseks põhjuseks miks siiamaani tumedad sprindis domineerivad.

    Olen täheldanud ka seda,et sprindist huvituvad eelkõige lühikeste jalgadega ning pika ülakehaga nö tõstja tüübid.tänapäeva sprindis sellise kehatüübi esindajad läbi ei löö.Üksikute eranditega ainult.

    Oleks vaja rohkem jooksjaid nagu Lemaitre.Kui aga lapsest peale sisendada,et valgetel sprinti asja pole ega siis polegi palju loota...

    Tõesti arvad, et valged ainult keskenduvad raskejõustikule ja mustad jooksutehnikale? See ikka eriti lame jutt...ja veel see jutt kehatüübist. Sa nagu oleks üldistusi teinud selle foorumi inimeste põhjal ja nendest, keda trennis näinud. Enamus nö sprinterid siin tõesti tegelevad raskejõustikuga ja selle kõrvalt arendavad sprinti.

×