Jump to content

Gerryp

Kasutajad
  • Sisu loend

    14
  • Liitus

  • Viimati külastanud

Kogukonna Reputatsioon

0 Neutraalne

Gerryp

  • Tase
    Algaja
  1. pikamaajooksutreening

    Ega ilma asjata ei öelda, et jooks on kõige alus;) Samas, ratas tahab nn rattalihast saada, ehk siis jõupressi, raskemat väntamist. Siis tuleb jalg sellele järele ja aste jälle tugevam mees hiljem sadulas. Mul on mingi kummijama tihti olnud, olen tössi kummigagi koju vändanud üle 10 km, püsti;) Siis on järgmistel päevadel selline härja jõud jalgades, et anna olla. Ja seda tuleb siis balansseerima õppida ja ühitada jooksuga. Ja jooks kohe peale ratast on üllatavalt kerge, tunned alguses kuidas lihas läheb teise režiimi, säärelihas nagu täituks millegagi, kuid kui sellega ära harjud, siis on tõesti kerge, treenima peab seda ainult. Ja ujumisele aitab jooksuvõhm kõvasti kaasa. Mis stiili puudutab, siis mu kodulehel, seal IM sektsioonis on Haljandi videod üleval, isiklikult olen end ka nendega harinud. Soovitan teile kõigile lugeda raamatut - Suur triatloniraamat. Anti hiljuti meil välja. Oma blogis loodan juulis juttu teha ka Ain-Alar Juhansoniga, et kogemusi edasi anda. Seniks ikka harin end sel teemal ja treenin ka, et oskaks küsidagi. Seal raamatus on juttu mitmekordsest täispikast triatlonist. Nii et see ühekordne on köömes
  2. pikamaajooksutreening

    See on mõistlik suhtumine küll, mul ka pole mõtteski sel aastal IM ette võtta. Hea kui järgmiselgi selle läbi teen. Ülejärgmisel võib-olla küll juba.
  3. pikamaajooksutreening

    Pikamaajooksu on üldse väga palju erinevaid suhtumisi, enam levinud on ehk see: see oli see hirmus ala, mille pärast kehalises 300 m pärast pärast starti hing rinnus kinni jäi;) Tegelikult on see nauding. Algus ei ole alati kerge. Kui mul oli sportimises paus sees, siis ei suutnud 2 minutit ka järjest joosta. Seega tean selle treeningut algusest väga hästi. Kui vastupidavusmoment on saavutatud ja vaikselt hakkab ka tempo normaalseks minema, siis on see kui nauding. Ott Kiivikas, kehaehitamise korüfee, rääkis kahest tunnist aeroobsest tööst kusagil intervjuus, pidas alla seda natuke väheseks. Kuidas võtta. Eks organismid ole ka erinevad, see mängib ka ikka rolli. Maratoniks treenija peab ka ajaliselt pikemalt treenima, see on selge. Tavainimene võib piirduda ka tunni ajaga. Kel väga kiire, ka 30-45 minutiga. Põhiline on ja põhiliseks jääb madalapulsiline töö. Nii tervise kui ka kiiruse seisukohalt. Hapnikumaja on see, millele kiirus ehitatakse. Ja ka tervisele hea. *** Mis minu Pühajärve triatloni tulemust puudutab, siis seda ei hakka ma isegi ennustama. Sügis ja talv, siis kui põhja laotakse, olid väga kaootilised minu jaoks, ilma- ja teeolud olid ka sel talvel väga kehvad, sees ma käin vähe trenni tegemas. Veel märtsis joostes tundsin, et jalgu all ei ole. Nüüd hakkab juba looma;) Aprill ja mai on juba natuke liigutatud, tõlketööga seotuna ei saanud palju pühenduda. Kes peaks mu treeningplaani vaatama, siis see tundub absurdne, mõni trenn tundub ehk liiga pikk jne, kuid see kõik on lihtsalt eelnevale tasemele tagasipöördumine, see toimub kiiremini, kui nn 10% nädalas (maht), mida enamasti järgitakse. Kuna aeroobset tööd on vähe tehtud, siis jään kiirustrennidega selgelt ajahätta ja "kiireim mees" rajal ei ole. Ma eelistan jääda pigem rahuliku aeroobse mahu juurde, juulis teen ka kiiremaid liigutusi sekka. Kui paljud uhavad juba maanteerattaga, siis sedagi ma enne juulit ei puuduta. Teen raskemat trenni ehk natuke. Eesmärk on saada kiirus trennis 30 km/h juurde, see eeldab viimase käiguga sõitmist. Hetkel sõidan eelviimasega. See on tegelikult suur samm. Kui juuli alguseks sinna jõuan on tore. Ujunud olen elus kokku vähe. Ratta seljas olengi päevad läbi väiksena istunud, nii ei ole ülipikad distantsid probleemiks minu jaoks. Kogu minu treeningut iseloomustab see, et ma valmistun täispikaks triatloniks, sellest siis ka 5 km ujumist jne. Pühajärve saab olema kindlasti tore spordipidu, ärge kahelge tulla;)
  4. pikamaajooksutreening

    Timothy Ferriss vist rääkis oma raamatus Neljatunnine töönädal, kuidas ta võttis ööpäevaga üle 10 kilo maha, täpsemalt ei mäleta, ja siis taastas ka üpris kiirelt, et saaks normaalselt edasi elada (kellelegi teisele ei soovitanud;). Kõik selle nimel, et ühte teatavasse kaalukategooriasse mahtuda. Ja võitiski tiitli tänu ülekaalule, võrreldes teistega. Ma pean vastupidavustreeningut kõige paremaks viisiks, see ei ole kõige kiirem meetod, kuid parim. Toetun Rein Jalakule. Asi ei ole selles, kuidas treenides kaalust lahti saada, vaid ka selles, mis sealt vastu saab - kardio-vaskulaarne süsteem jne. Selles kombinatsioonis mõtlesin.
  5. pikamaajooksutreening

    Jõusaali juurde peaks jooks käima küll. Sel juhul oleks 10-15 km juurde jõudmine normaalne nähtus. Jooks rasvapõletavas tempos on selline, mis loob aluse ka tulevaseks kiiruseks. Kogu kiirus baseerub aeroobsel põhjal. Et end mitte kinni joosta kusagil jooksul, selleks tuleb õige tempo valida;) Aga see kõik on harjutamise asi. Ise ma ei jõudnud alguses ka 3 minutit joosta. *** 1.45 poolmaratonis on korralik tulemus. Kui on soovi, võin aidata treeningplaani kohendamisel.
  6. pikamaajooksutreening

    Pikamaajooks tähendab aeroobset treeningut, aeroobne treening tähendab tervist. Rahulik hingeldama mitteajav jooks värske õhuga metsas pakub naudingut ja vabastab pingetest. Keskmiselt treeninud inimesel ei ole probleem joosta iga päev 30-60 minutit. Kui Sul on tekkinud jalgadesse vastupidavusmoment, siis jaksad peagi joosta veel rohkem. Ja võib-olla tärkab Sus soov võtta kunagi ette ka maraton. Näen tihti metsas jooksmas inimesi vale tempoga, harilikult joostakse liiga kiirelt, hingeldamine on raske ja higistamine tugev. See on vale lähenemine asjale. Tuleb alustada rahulikult. Tark ei torma - nagu öeldakse. Pakun teile võimalust õppida rahulikult jooksma, koos minuga. Ise olen aastaid sellega tegelenud, lugenud palju ja teen ka veebilehti http://www.hot.ee/pikamaajooksmine & http://pikamaajooks.blogspot.com/. Minu meiliaadress on pikamaajooksmine@hot.ee Kui siin on huvilisi, siis alustaksin treeninggrupi formeerimist, sest seltsis on ehk huvitavam. Te võite olla täiesti algajad. Ülekaalu ei tohiks liiga palju olla. Soovitav oleks eelnev arsti juures käik, et oleks kindel, kas teile pikamaajooks sobib. Kõigile ei sobi. Kui on küsimusi, siis vastan meeleldi. PS. Raha palju ei võta. Jaapani kultuuris ja mujalgi Idamaades ei tehta tihti vahet füüsilisel ja vaimsel tegevusel, selline on ka minu suhe jooksu. See peab olema naudingut pakkuv, ja nii ta kipubki olema. Kui algus tundub raske, siis jõu saamisel jalgadesse tunned ühel päeval, et võid jätkata lõputult - see peakski siis hetk olema, kus nõuandjat enam kõrvale vaja ei ole;) Ja pikamaajooks on kõige tõhusam kaalualandaja, ilma, et normaalsest söögist peaks mingite imeasjade pärast loobuma.
  7. spagaat

    Füsioloogiliselt olen eriline puuhobune. Spagaadi sain maha pärast 6 kuulist venitamist. Iga päev tegin tavalisi venitusharjutusi, kuni ühel päeval eneselegi ootamatult spagaat välja tuli. Kaklustreeneritest, kes võltsideaalide järgi kellegi jalgade otsas trampida sooviks, soovitaksin eemal hoida. Korralik soojendus ja tasapisi igapäev eesmärgi poole. Slow, but sure wins the race
  8. ka jooksmine..

    Ma ei mõista ausalt millega siin tegeletakse, jooksmisega?, vaevalt. Nt 1000m joostakse täest jõust, see on keskmaa, elatakse anaeroobses keskkonnas;) Kui eesmärgiks vaikne sörkimine, siis võib ka nina kaudu hingata, pole probleemi. Kuid kui eesmärgiks ikka jooksmine, siis teisiti.
  9. Jooksmine siis...

    Oleneb harjumustest. Loskutov joob hommikul ühe kohvi ja teeb kerge 15km ringi. Ega ära ei sure, nii et kuidas endal mugavam on.
  10. ka jooksmine..

    Kõik oleneb tempost. http://www.hermesclub.ee/pildid/2005/05_ke...lmaraton_10.jpg - meie parimaid jooksjaid, nad lämbuksid üsna kiirelt kui nina kaudu hingaksid. Ma isiklikult olen ka pikamaajooksja ja ei tunne mitte kedagi, kes nina kaudu jooksmisel hingaks. See peaks toimuma väga aeglaselt sel juhul.
  11. Jooksmine siis...

    Kehakaalu vähendamiseks on jooks efektiivsemaid viise. Pulssi pole mõõta vaja, sest kiiruslikke treeninguid sa tegema ei pea ja üle oma võimete pingutama samuti mitte. Nii et: alguses aeglane jooks, vaheldumisi kõndimisega, kui ei jõua. Hingamine peab olema kerge ja vaba, nii et võiksid rääkida. See on aeroobne treening. Kolm korda nädalas täitsa paras.
  12. ka jooksmine..

    Hingatakse ikka suu kaudu, jooksmisel. Kui sul on hingamisel probleeme, siis jooksed ilmselt liiga kiirelt. Pikem jooks peaks olema vähemalt alguses ainult aeroobne.
  13. jooksmine

    http://www.stamina.ee/index.php?menuID=6
  14. lisavärk jooksjatele

    Milliseid tooteid te soovitaksite jooksjale, kes teeb kõvasti trenni ja vajaks ka häid taastusvahendeid.
×