salver

Alustades tagantpoolt, ei vihja ma sellele, et valgud oleksid "ebatervislikud". Samas, 10-20% valke päevas üldkaloraazhist pole ühti nii vähe, kui ollakse harrastussportlane või tegeletakse sellise spordialaga, kus pole nõutud suur lihasmass. Sellisel juhul pole lihase ehitamiseks valku vaja.....vajatakse enamasti füsioloogilisteks protsessideks, mis inimese kehas toimuvad (baasainevahetuse käigus). Rõhutan just enamasti, sest kui inimene end ka liigutab, muutub ka ainevahetus aktiivsemaks, mille käigus on valkudel olulised funktsioonid, ja valku on ka rohkem vaja. Ja nt 75kg inimese kohta, kelle päevane energiavajadus on 3000kcal, tarvitab päevas 300kcal (see on 10% ehk 75g) jagu valku (1g/keha kg kohta), pole ju üldse vähe, kui eesmärgiks on lihasmassi hoidmine (samas 20% puhul juba 2g/kg kohta!!!), AGA, ei väsi kordamast, jällegi INDIVIDUAALNE. Hetkel olen juba 4 kuud enamvähem sellise suhte peal toitunud - mass väheneb aeglaselt, rasv kaob, jõud säilib. Seega toimib - ELUS TÕESTUS. Kuna ma pole toiduainetehnoloogiat õppinud, siis saan edasi anda seda infot, mida ise lugenud/kogenud olen. Sealhulgas on aga väga erinevaid artikleid/raamatuid erinevatele sihtgruppidele (kulturistid, tervisesportlased, mehed, naised JNE). Ja väita midagi toitumise kohta võib palju. Konkreetsemaks saab minna alles siis, kui inimese kohta on teada võimalikult palju üksikasju: kui aktiivne ta on, milliste spordialadega tal varasemalt on kokkupuude olnudja millega hetkel tegeleb, tema eesmärgid, kuidas toitunud jne. Antud juhul ei avaldanud teemaalgataja aga ühtegi teavet enda kohta. Seega ei saa spetsiifikast rääkida.

tervislik toitumine ei tähenda muuseas seda, et lihas kasvama peaks. Seepärast ongi need g/keha kg kohta spetsiifilised, et on mõeldud kas "kasvamiseks", massi säilitamiseks või massi alandamiseks. Ja muide, suur vahe on, kas tarvitada enamus süsikatest õhtul või hommiku poole, ja samuti, millised need süsikad on. Ja nagu ma mainisin, need % on ÜLDKALORAAZHIST, mitte nii, et süsikaid PEAB olema 4-5 korda rohkem.

Vastupidavuse arendamiseks peaks enim sobima HIIT+aeroobne ehk oluline on treenida vastavas pulsivahemikus. Olen ise ka teinud kestvusjooksu (umb 60-120min), kuid see mõjunud nii hästi kui seda tegi 3x nädalas HIIT+2xnäd aeroobne.

Pigem oleks parem teada energiat andvate ainegruppide (valgud/rasvad/süsivesikud) suhtarve üldkaloraazhist. Tervislik toitumine: 10-20%valke, 20-30%rasvu ja 50-70% süsivesikuid Aga jah, neid "gramme/keha kilogrammi kohta" arve on pea igas toitumise artiklis siin. Ja enamik neist on spetsiifilised.

Marek kutsus inimesi üles oma arvamust avaldama, mitte ühe või teise seisukohti maha tegema. Samas oleks muidugi hea lugeda selgitusi selle kohta, mille põhjal on mingi nägemus asjast tekkinud. Et kui ei usuta, siis miks. Mitte läheneda asjale nii, et mina arvan nii ja et nii ongi. (pealkirjast "....kuidas asjad tegelikult on" osa jääb ilmselgelt vastamata) Mina loen enda jaoks vähemalt "TÕESTEKS" sündmusteks need sündmused, mida ma erinevate meeleelundite ja aju vahendusel tajun või olen KORDUVALT tajunud. Teatavasti aga inimesed tajuvad erinevaid asju erineval määral. Üks kuuleb nt kõrgamaid helisid, teine ei kuule. Seetõttu on ka palju neid nähtusi, mida me ei taju aga mida me USUME, kuna keegi kuskil on tõestanud, füüsikaseadused nt. Kuid nagu viimasedki, ei pruugi TEGELIKULT asjad nii olla, sest aegade jooksul on nähtusi erinevalt mõistetud ja iga ajajärk toob kaasa "paremad" tehnoloogilised võimalused, avastamaks uusi asju või tõlgendamaks vanu teisiti. Kuid meil on lihtsam ja muretum elada mõtestades asju lahti nii, nagu me ise heaks arvame ja meile kasulikum on. Vale on aga oma seisukohti teistele peale suruda. See tekst oli minu jaoks üsna huvitav lugeda. Hea kui leitakse mingi nähtuse jaoks lihtsustatud mudel, mille põhjal saab teha järeldusi ja seletada probleemi olemust. Erinevate usundite teema suhtes olen ma üsna ebakompetentne, kuid antud artikkel (võib vist nii nimetada) sisaldas suurel määral põhjendatud väiteid, mistõttu ei suuda ma küll seda "pointi" ümber lükata ja väita lihtsalt, et see pole nii. Selline lähenemine on minu arvates tulnud jälgimisprotsesside tulemusena, nagu ka astroloogilised väited (nt. horoskoopide koostamine). Seega, kui keegi kahtleb selle teooria õigsuses/ebaõigsuses, tuleb eesmärgiks seada oma eesoleva elu põhjalk jälgimine ja teha vastava teooria kohaselt korrektuure. Jah, ainus nõrk koht on selle juures juba varem mainitud kitsaskoht - kas see, mis hetkel toimub, on tagajärg tegudele või eeldus tulevikus toimuvatele sündmustele

ei saa üheselt vastata..... Mina harrastasin ca 2 kuud sellist dieeti, et tegin omale menüü (2500-3000kcal), kusjuures õhtul vahetult enne magamaminekut sõin suure prae (kartul/pasta/tatar, kana/kala/kodujuust, toorsalat), samas lõppes ka trenn umb 22.00-22.30. Ja püstitatud eesmärgi täitsin suurepäraselt (2 kuuga 5kg kaotust). Proovisin kevadel ka varasemal kellaajal treeninguga alustada (päevane toidukogus sama), aga õhtul pärast trenni oli 2 söögikorda. Tulemus - mass tõusis!!! Järeldus - kõik on individuaalne ja pisiasjades kinni Kui selliselt toitudes su mass väheneb, siis leiad ise oma küsimusele vastuse.

seda BAV'ile lisaks kuluvat kcal hulka ongi tegelikult kõige raskem määrata. Loe seda ka

alles päev pärast lihasvalu kadumist võiks uue trenni sellele lihasgrupile teha

ma usun, et meie kaaluvahe on ka sutsu erinev

Oskan enda kogemuse põhjal öelda. Mul kulub tavaliselt 50min-1h jooksu kohta ca 700-1300 kcal(mõõdetud pulsikellaga). Ei oska hinnata, kui õiged need numbrid on aga see vahemik on seetõttu suur, sest konkreetne mõõtmistulemus sõltub nagu eespool öeldud südame löögisagedusest (mul tavaliselt 135-165 treeningul). See omakorda sõltub tempost. Aga inimeste treeningtempo ja pulsi vahelised seosed on väga erinevad. Ma arvan, et parima vastuse saaksid sa pärast ise enda peal mõõtmist Jõudu

vastuolu ei näe ka mina. Kunagi, kui eksisteeris mehaaniline maailmapilt, kehtisid Newtoni seisukohad ja seadused, kuni avastati elektromagnetväli. Tänapäeval on kidlaks tehtud, et väli koosneb kvantidest - osakestest ja vastupidi, igale osakesel on lainelised (välja) omadused. Selle ettekujutamisega võib olla raskusi, sest kvantfüüsikal puuduvad silmnähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Kui oskaks kuidagi kvantide olemust klassikalise füüsika (nagu laineid) mõistete abil seletada.... Üks kvantmehaanika rajajaid (vist Schrödinger) on öelnud, et kvantmehaanikat pole võimalik mõista, küll saab temaga harjuda. Äkki keegi oskab vastata: Mille poolest sarnanevad kägu ja sputnik?

OK. tunnistan, et mõned mu väited olid täpsustamata. Nimelt arvan siiani, et looduses esinevad protsessid toimivad ikkagi loodusseaduste järgi, kuid parajasti ka füüsikaseaduste järgi. Samas aga neid kahte mõistet võrdsustada pole vist eriti sobilik, kuna loodusteadusi lisaks füüsikale on ju veel teisigi: keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, nagu biofüüsika, geokeemia, jne. Seadused (mina nimetan neid loodusseadusteks, sina füüsikaseadusteks) kehtivad tõepoolest igal pool ja on alati kehtinud, kuid kuna füüsika uurib loodusseadusi ja seega täieneb pidevalt, siis ei ole ju füüsikaseadused absoluutsed ja alati eksisteerinud. On ju toimunud areng klassikalistest Newtoni seadustest nüüdisaegsete Einsteini seadusteni. Jah, nõustun ka selles osas, et need nn. paberil eksisteerivad füüsika keeles kirjeldatud seadused, kasutades matemaatilist formalismi, ei ole füüsikaseadused, vaid täppisteaduslik lähenemine füüsika nähtustele - muide keskkoolis (ka ülikoolis) just seda õpetataksegi, selle asemel, et esmalt kirjeldada nähtust tavakeeles, leida analoogiaid juba tuntud nähtustega, püüda nähtust seletada kvalitatiivselt ja leida põhjuslikke seoseid. Ja siis imestatakse, miks paljude jaoks on füüsika ebameeldiv aine. Nagu antud teemakohastest arvamustest võib järeldada, on ikka füüsika valdkonna vastu huvi olemas.

Täiesti nõus sellega, et teadus kirjeldab, mitte ei seleta, kuidas asjad TEGELIKULT on, sest mitte ükski olemasolev teadusharu ei saa seda teha. Füüsika kirjeldab mingi postuleeritud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Mudeli kehtivust kontrollitakse katsetega ja seda täiendatakse seni, kuni mõõtmisvigade piires lähevad mudelist tulenevad ennustused kokku katsetulemustega. See lubab välistada kõik väärtõlgendused, aga ei luba jõuda absoluutse tõeni. Ikka jääb midagi saladuseks. Konstante ka ju tegelikult ei avastata, vaid need lepitakse kokku. Need on selleks, et looduses toimuvaid protsesse paremini kirjeldada ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keelde. Jah, see on tõesti filosoofiline küsimus....oleneb kust poolt vaadata. Konstandid seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Mina mõtlesin konstantide väärtuste muutmise all nende võrdetegurite arvuliste väärtuste muutmist ja tagajärgi, mis tulenevad füüsikaliste võrrandite võrdlemisel loodusnähtustega mõne teise konstandiväärtuse korral. Selline asi: tavakeeles kasutame massi kirjeldamisel kaalu mõistet. Nii ei vastata küsimusele, kui suur on su kaal mitte keegi, et 1000 njuutonit (mis oleks füüsikaliselt korrektne), vaid ikkagi 100 kg, mis on füüsikaliselt ebakorrektne. Samuti peaks spordis kasutatavad kaalukategooriad olema massikategooriad. Ma arvan, et see väide on küll vale. Looduses toimub kõik LOODUSSEADUSTE, mitte füüsikaseaduste järgi. Füüsika püüab neid seadusi avastada ja kirjeldada. Füüsika ei suuda kunagi kindlalt väita, milline loodus on, küll aga suudab ta kindlalt öelda, milline loodus ei ole. Näide: Kui paberist rebida ruut, siis lähemal uurimisel selgub, et nurgad pole täpselt 90 kraadi, küljed pole päris sirged jne. Seega võib vaielda, kas see on ruut või mitte. Aga seda võib kindlasti väita, et see ring ei ole. Sellised mõtted....ja nagu ma ütlesin, pole olemas absoluutset tõde

Matemaatikat oleme me KÕIK õppinud...ainult et tase on erinev...see selleks. Oma postituses mõtlesin (kuid jätsin kirjutamata) aegruumi (mitte "ruumi"), millel siiani 4-dimensiooniline (mitte 3) mõõde (jällegi tõestatud ja rohkemate arvu telgedega pole ju tõestatud). Ma pean silmas just füüsika valdkonda, mitte puhtmatemaatilist kirjeldust. Ja on ka ju spekuleeritud teemal, et kui muutuks mõni füüsikaline konstant (pean silmas neid, mis kirjeldavad looduse (mateeria) põhivorme ja vastastikmõjusid e. fundamentaalkonstant), nt gravitatsioonikonstant. Kui see kasvaks näiteks 10 korda, siis suureneks gravitatsioonijõud nii palju, et Päike tõmbaks planeedid endasse ja üldse kogu Universum tõmbuks kokku ühte punkti. Kui aga väheneks näiteks 10 korda, siis väheneks gravitatsioonijõud nii palju, et planeedid lendaksid Päikesest eemale ja ka Päike kustuks (rõhk Päikese sees väheneks). Kas pimedasse jäänud Maal, mis rändaks kosmoses oleks elu võimalik? Ega vist, sest lisaks muudele ebameeldivustele hajuks õhk laiali! Seega võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on.

Matemaatikateadlased on loonud ka rohkem dimensioone, kuid rohkemat kolmest pole suudetud tõestada. Samamoodi on ka "Suur Pauk" hüpotees ja kõik muu sellega seonduv, mis väidab midagi universumi igavikulisuse kohta. Selle kõigega seoses tuli mul üks küsimus mõtesse: Kuidas on teoreetiliselt võimalik aega tagurpidi käima panna???

ilmselgelt peab selliste nähtuste ja sündmuste seletamiseks kasutusele võtma uue füüsikaharu, millel pole seniste teooriatega mingit seost, nagu ei saa mikromaailma nähtusi seletada klassikalise füüsika teooriatega ja vastupidi.

Füüsika väidab ka seda, et suletud süsteemis on energia JÄÄV.....sellest tulenevalt võib ka universumit vaadelda kui ühte tervikut, kus energia selles muundub aja jooksul teisteks energiavormideks, kuid energia hulk selles ei muutu. Elu pole loomulikult jääv, sest kõik elusolendid lähevad lõpuks manala teed. Loodus ise püüab ennast ise pidevalt tasakaalustada....selleks on ka erinevad suhted: kiskja-saaklooma suhe...et säiliks tasakaal. Siiani ju arvatakse, et universum tekkis Suure Pauguga ja sellest hetkest alates on see pidevas laienemises. Samas on ka seisukohti, mis väidavad, et see kunagi ka kollapseerub....need teooriad, mis sellist asja väidavad, annavad vastuseks, et universum ei ole igavaene, vastupidised arvavad jällegi vastupidist

njah...küsimus oli tõesti valesti sõnastatud.....tegelikult polegi võimalik ilma oma positsiooni muutmata gravitatsiooni jõudu mõjutada.....pigem on nii, et millise aine puudumisel v vähendamisel saab seda mõju muuta

gravitatsioonijõud sõltub kahe massiga keha vahekaugusest ja nende vahele jääva aine omadustest. Viimast silmas pidades pakun, et kui minna vette kükke tegema, siis on jõud ka väiksem - seega vesi Üsna tervislik isegi

proovige ka 7-viljahelbeputru

veel erinevaid jaotuseid

Minule isiklikult sobib kasvav püramiid, kuna tunnen, et just nii võtab harjutus lihase korralikult läbi. Samas on ka vigastuse oht väiksem, minnes kergemalt raskema poole. Tegelt oleneb ka harjutusest - "suurte" lihaste, nagu rind, selg, jalad, puhul kasutan kasvavat, väiksemate (biic, triic, õlg) puhul kas konstantseid või langevaid raskusi. Jõudu tuleb ja lihas kasvab ka. See täiesti individuaalne, aja jooksul välja kujunenud. Pärast seda, kui olin trapetsit 2 korda vigastanud, tehes kohe alguses suurte raskustega (võimalik, et viga oli ka veidi konarlikus tehnikas); hakkasin kasutama väiksemalt suuremale raskusi.

paljuski enda teha, et igav poleks. Ajaraiskamine on see siis, kui sa ei suuda seal toimuvale eesmärki leida. Asi tahtmises kinni.

jah, eriti veel täisküki puhul....oht traumadeks suurem, kui poolküki puhul

aga kui selline kava sinu peal toimib, miks sa siis nii edasi ei tee?