rambo vennapoeg

Kulla mees! Mingit täpset kasvuvalemit ei saagi kunagi olema, sest me ei tea ju, kuidas ja millised geenid kellegil kombineeruvad. Ja mida need sinu numbrid peaksid meile ütlema. Oled ju alles 17, aga mehed võivad kasvada veel 21-aastaseltki. Kui sul ka rohkem eriti juurde ei tule, siis on loogiline järeldus, et kehapikkuse määravad sul suuremal määral isa geenid või üle põlve mõne vanavanema geenid või on keskkonnafaktorid olulist mõju avaldanud või on sind sünnitusmajas kellegiga lihtsalt sassi aetud või mis iganes...

Ma arvan, et küsija tahtis siiski teada, kas antud protsentuaalne jaotus oli antud kilokalorite või grammide kohta. Need kaks asja pole ju päris samad, sest 1g rasva sisaldab rohkem energiat kui valgud ja süsivesikud. Oldman pidas silmas kalorite vahelist jaotust.

Kuna mõlemad vanemad on oma soo kohta pikakasvulised, siis ma kardan, et sa ei pääse üle 190 sentimeetrisest kasvust. Geneetilise valemi järgi peaksid sa sirguma umbes 195 sentimeetriseks, kuigi meil pole aimu sinu toitumise täisväärtuslikkusest ja sajast muust keskkonna tegurist. Muidugi on veel ka võimalus, et sul avaldub mingi hulk geene mõnelt lühemakasvuliselt vanavanemalt (kui selliseid üldse on), aga see tõenäosus on üsna väike.

Kas keegi oskab öelda, millist pealkirja kannab see muusikapala, mille saatel Ott oma teise esinemise tegi. Tänan!

Korduste arv ei ole reljeefi puhul mingi faktor. Suurema korduste arvu puhul hüpertrofeeruvad eelistatult punased ehk aeglased kiud, mis ei oma aga reljeefi osas tähtsust. Tuleb aru saada, et silmale nähtav reljeefsus esineb erinevate lihaste vahel, ühe lihase erinevate peade vahel ja isegi ühe lihaspea erinevate lihaskimpude vahel (a`la "triibuline tagumik"), aga mitte erinevate kiudude vahel. Kiud on imepisikesed ja nad on koondunud kimpudesse (erinevat tüüpi kiud on seal segamini koos). Kimpu katab pealegi sidekude. Reljeefi seisukohast pole vahet, milliseid kiude me kimbus suurendame, kimp suureneb väliselt ikka samasuguselt. Vahe on ainult selles, et valged kiud on oluliselt suuremad ja kehaehitajale prioriteetsed, kui arvestada üldist lihasmassi arengut. Reljeef oleneb siiski rasva ja vee kogusest naha all. Siit jõuamegi selle "köögitreeningu" juurde, mida eespool juba mainiti.

OK, igatahes on rambo vennapoja ütlemised Fitness.ee portaalis oma lõpu leidnud. Edu kõigile treenijatele! Minu viimane soovitus on ühesõnaline: TEADMISED!

Usu või mitte, aga see on minu esimene tõsine postitus üldse siin foorumis. Loodan, et saad asja ivale pihta. See on tegelikult üsna nukker.

tere olen 11 aastane poiss ja surun rinnalt 35kg oskab keegi öelda kui kiiresti hakkan suruma 235kg ja kas valgud on väga mürgised steroidid sest emme ütles et kes valke sööb see jääb sõltuvusse ja sureb ära ja sõber dimitri ütles et kopli turult saab soodukaga kasvuhormooni et kas tasub nagu osta vä ja issi ütles veel et musklite kasvatamine tapab ajurakke ja lõpuks muutuvad lihased üldse rasvaks ma kaalun praegu 95kg ja plaanin hakata dieeti pidama ja sellepärast ostsin juba telekast patterflaiäbsi ja tahtsin veel küsida et kas ma nüüd süüa kah tohin midagi sest minu sõbranna olga soovitas et vett peaks kindlasti jooma sest seal on üsna vähe rasva ja et üle 500 kalori ei tohiks päevas süüa sest siis lähebki paksuks aitäh kui keegi viitsib vastata

Üldiselt võiks selle asjaga siin otsad kokku tõmmata, sest mõelge nüüd hetkeks teema pealkirjale ja püüdke defineerida mõistet ideaalne. Ei hakka ma siinkohal kusagilt targast raamatust täpset definitsiooni otsima, aga selge on see, et ideaal on parim võimalikest. Mida see siis tähendab? Laias laastus seda, et tegu on igakülgselt (antud juhul kehalised + vaimsed omadused) parimaga. Kõik muud variandid on mingi kindla üksikomaduse eelistamine ja ideaalist ei saa sellisel puhul rääkida. Järeldus! Ideaal on seega: tuumafüüsikust krimikirjanik, kelle hobideks on fitness, kehaarendamine ja fotomodellindus, kes on truult abielus ja hea isa oma viiele lapsele, kes on vapper, sihikindel, aus jne jne. Nii et jaksu selle poole püüdlemisel! Midagi sarnast võiks muidugi kirja panna ka naiste kohta. Edasine diskussioon ideaali teemadel on üsna mõttetu!

Üsna ebaõnnestunud võrdlus, sest kumbki ei esinda ligilähedaselt seda ideaali, mida sa ilmselt silmas pidasid (intelligents vs ilu). Kohasem võrdlus oleks Albert Einstein vs David Beckham. Pealegi ei räägi me siin ju üldsegi mitte austusest. 99% naistest austaks enam Albertit, aga põhku poeks koos Davidiga. Meeste puhul sama lugu - kõigil on sügav respekt Tarja Haloneni vastu, aga kargaks nad hea meelega hoopis Maria Sharapovat. Kui sina eelistad (austad?) Einsteini, siis minu lugupidamine selles osas!

Päris elusat viirust ei ole üldse olemaski, sest mingit rakulist ehitust viiruses ei esine. Viirus on valguline moodustis, mis tungib peremeesrakku ja hakkab seal paljunema. Paljunemisvõime tõttu me üldse saamegi viirust tinglikult elusaks pidada. Mis puutub vaktsineerimisse, siis vaktsiine on erinevaid. Mõned neist sisaldavad vaid osakese viiruse valgulisest koostisest ja sellise vaktsiini enda tõttu sellesse haigusesse haigestuda pole võimalik. Gripivaktsiinid on enamasti surnud vaktsiinid. On olemas ka vaktsiine, mis sisaldavad nn elusaid viiruseid nõrgendatud kujul ja selliste vaktsiinide puhul on ka imeväike võimalus, et inimese organism ei tule vaktsiini endagagi toime ja haigestub vaktsineerimise tagajärjel sellesse haigusesse (leetrite või siis tuulerõugete vaktsiin oli üks selline ohtlikematest). Gripivaktsiini pole aga küll kellegi vaja karta, kuigi kasutatakse ka gripi puhul paljunemisvõimelist nõrka viirust, kuid võimalus sellest haigestuda on üliväike.

Näärid on muidugi ilus aeg, aga hüpates väsitab ära ju! Tee ikka tavalisi nääre või mine parem üldse jõulude peale üle

Selge see! Elusa (loe: elujõulise) viirusega ei nakatata ju kedagi. Eesmärgiks on kindlate antikehade esilekutsumine ja seepärast viiakse vaktsiiniga organismi antigeen, mis põhjustabki immuunsuseks vajalike antikehade tekkimise. Immuunsus saab tekkida kahel moel: 1) haiguse tegelikul läbipõdemisel ehk loomuliku antikehade tekke kaudu. 2) kunstliku haigusega (ehk antigeeni organismi sisestamisega) esile kutsutud antikehade tekke abil. Tegelikult on ka kolmas meetod, mispuhul viiakse juba valmiskujul antikehad inimese organismi, aga need antikehad hävivad ruttu ja sellest pole kasu, sest organismi ennast pole ju sunnitud antikehi tootma.

Muidugi eksisteerib võimalus, et eestlastele ei saadeta päris täpset modifikatsiooni meile vajalikust vaktsiinist, sest WHO jagab maailma regioonideks (meie oleme põhjapoolkeral) ja töötab selle tarvis välja vastava vaktsiini (gripitüved võivad nii laiaulatuslikus piirakonnas siiski suuresti varieeruda). Igal aastal töötavad arstiteadlased välja uued vaktsiinid vastavalt sellel ajahetkel levivatele viirustüvedele. Halb enesetunne peaks kestma mõned päevad peale süstimist, sest just siis elab organism üle gripilaadse immuunvastuse. Immuunsus peaks välja arenema kahe nädala jooksul ja see kestab 10-12 kuud. Vaktsiin töötab vaid nende 2-3 levinuma gripitüve vastu, mille tarvis ta on valmistatud. Igasuguste muude külmetuslike, viiruslike ja bakteriaalhaiguste vastu ta paraku ei aita.

Kolesterool on kõigi steroidihormoonide lähteaineks. Testosteroonini jõutakse lihtsa skeemi alusel: kolesteroolist sünteesitakse pregnenolooni, sellest omakorda progesterooni ja viimasest saadaksegi testosterooni.