temaise

Kõik, mis ei ole lössis, vedel ja treenimata on ilus. Sama kehtib pea ja selles sisalduva kohta. Pikk või lühike, peenike või paksem, pole enam nii oluline.

No mis ma ikka vaidlen. Patsiendil ma kindlasti ei reguleeri hormoonide sisaldust ainult tema enesetunde järgi või ülekaalu järgi. Kõik mis naha all on üle, läheb ikkagi sisse suust ja kui midagi on üle, siis läheb järelikult suust sisse liiga palju või valesid tooteid. Tervetest inimestest räägime siis. Kilpnäärme hormoonide õige hulk on eelduseks üldse terve ja funktsionaalse keha eksisteerimiseks. Olen kuulnud ja näinud ka inimesi, kes kusagilt täditütre kaudu hangivad kilpnäärme hormooni tablette ja siis sellega ennast hüpertüreoosi viivad. Õnneks ei tee nad seda kaua, sest muud sümptomid muutuvad piisavalt häirivaks ja toovad tavaliselt mõistuse tagasi koju.

Kilpnäärme hormoonidele on kindel normi vahemik, milles inimene on terve ja tunneb ennast hästi. Tüüpilisel naistekakülastajal (kui selline nähtus üldse on olemas) ei ole kohe kindlasti madal kilpnäärme hormooni tase, vaid täiesti normaalne hormooni tase. Usu mind, kui ma midagi üldse tean, siis seda kindlasti.

Minul valutas põlv kuni tegin venitusharjutust valesti. Mõtlen seda, kus oled ühel põlvel ja teine jalg toetub 90 o nurga all ette. Minu viga oli selles, et surusin ennast kogu kehaga jalgadest ettepoole, noh umbes nagu teeks põlve pealt spagaati. Tegelikult aga tuleb seal ka alumist jalga hoida 90 o nurga all ja venituse saab vaid puusa ja vaagent ettepoole surudes. Kui hakkasin seda õigesti tegema, kadus põlvevalu.

Ehk keegi oskab nõu anda, millal tuleks-peaks bodypumpis raskusi lisama. Trennis koormust tunnen, parajalt väsinud olen ka treeningu lõpus, no st et ei haiguta seal. Aga mingit lihasvalu praeguste raskustega küll ei taju ja järgmine päev on ka täiesti normaalne, mine või uuesti trenni. Kas peaks nii jätkama näiteks mõne kuu jooksul või peaks järgmised raskused võtma? Teiseks, mida arvate 1x nädalas bodypumis käimisest. Selle lisandub siis vähemalt 2-3 korda nädalas veel aeroobika või kõndimine üle 1,5h või jooksmine vmt. Või peaks lihastreeningut tegema sagedamini?

Kas keegi teab kuidas on need terminid eesti keeles? Üks neist võiks ehk olla jõutõstmine? Esimese kohta on nimelt kirjeldatud, et vajalik on ka hea painduvus ja liigutused on suurema ulatusega jne.

Mulle küll treener soovitas hakata kohe valku juurde tarbima, just peale trenni.

Korralik ports on muidugi vaieldav kogus, aga ÕIGE portsu peab saama kindlasti hommikul süsivesikuid. Kui neid suukaudu mitte süüa, vaid vägivaldselt mingit kummalist dieeti pidada, siis lihtsalt piiname sellega oma maksa, kes hakkab koheselt vajalikke süsivesikuid tootma. Lisaks alkoholile teine väga levinud maksa koormamise viis.

teoreetiliselt funkab see jah hästi, praktiliselt ka :-) nii ravitakse luumurdusid, kus on luu nii kildudeks olnud, et enam midagi kokku ehitada ei anna... siis pannakse need samad "metallist jurakad" luu külge kinni ja keeratakse 1 mm haaval järjest edasi kuni jalg on teise jalaga pikkuselt võrdne, väga aeganõudev protsess on, aga tulemus on seda väärt (luu nimelt ei hakka kokku kasvama kui otstel on suur vahe, 1 mm vahe luuotste vahel võimaldab kokku kasvada)

Rattaga sõitmine kulutab meeletult kaloreid ja hävitab rasva. Minu jalgratas vist põhimõtteliselt ainult rasva kütusega töötabki. Ühe pika maanteesõiduga võib korraga mitu kilo kaotada (kui samal ajal mitte salaja banaani ja marsi shokolaadi mitte näksida). Samas läheb ka kõht hirmus tühjaks, kuidas selle vastu pärast võidelda, ma ei tea.

Õlaprobleemidega tasuks minna dr. Merila juurde (TÜ Kliinikum) .

Spordiarsti tuleks ikka külastada, eriti kui juba sellise hooga trenni teed...

lugesin siin selle kohta ja asi tundub huvitav, aga küsimus siis pealkiras, et kas sobib algajale - ma pole elusees ühtegi hantlit tõstnud ega jõusaalis käinud, kunagi sai natuke tavalist aeroobikat tehtud... kas peab enne millegi muuga tegelema ja siis bodypumpi proovima? (praegu ei tea, kas isegi ühte kätekõverdust jaksaks korrektselt teha)

Atsetoon on küll üks kolmest ketokehast (=atsetoained) jah, kuid ta on nendest ainuke, mida ei suuda organism energia tootmiseks kasutada... ja ta väljutatakse uriiniga sellisel kujul nagu ta valmis tehakse.

Nujah, pigem ma vist mõtlesin, et normaalses organismis on glükoos ajule ainsaks energiasubstraadiks. Pikemaajalise nälguse korral või kui glükoosi tarbimine on 0, saab ju tõesti viia organismi nii kaugele, et aju hakkab kasutama ketokehasid, kuid siis läheb ka veresuhkru tase nii madalaks, et lihastöö on häirunud ja lihaste glükoosi tarbimine langeb. Treeningu ajal tundub see ju absoluutselt mõtetu ja arengut pärssiv? Kui glükoosi puudus on suur ja kestev, toodab organism pidevalt ketokehi juurde ja juurde kuni lõpuks võib tekkida organismis atsidoos (happelisus), kuna ketokeha on oma olemuselt hape. Atsidoosi tavalisim sümtom ongi oksendamine, mida keegi siin just rääkis, et tal tekkis. Nii et sellesse 0 glükoosi sisaldusega dieeti suhtuks ma endiselt üliettevaatlikult. Võib-olla 3 päeva võiks olla maksimum.