Henry123

Pakun, et 2 koht!

Oh juba hakatakse vaikselt jõulumeeleolu looma Ei tore-tore, häid jõule siit hetkel porisest Eestist! PS! Tea, kas on võimalik äkki taustalugude nimekirja saada?

Punki, metalit

Oh jah. Praeguse seisuga siis mina ainuke, kes jah pani...

Sama küsimus siin! Kas ei olegi muud võimalust särki kätte saada, kui kokkutulekule tulles? Mul juba puhtalt sõit Tallinna ja tagasi läheks 5-600.- maksma

Aga mina pakun, et Kiivikas. Heh, jõle palju nn üheposti mehi on tekkinud

Kas see Fat Burner on tõesti siis niii hea asi, et poodidele tormijookse tehakse Peaks ka ostma

Nutaks veel veits. Ise ma räägin, et suvi on parim aeg trenni tegemiseks ja ise pole kevadest saati trenni teinud. Töö tappis nii ära, et igasugune pingutus peale tööpäeva lõppu tõi surma silme ette. Aga nüüd vast asi muutub, kõik ümberringi rääkisid, et jõle lahjaks olen jäänud, nelja-viiekilone kaalulangus rääkis sama, aga nüüd kui naljapärast mõõdulindi kätte võtsin, tuli tõesti nutt peale. Biitseps on viimase mõõtmisega võrreldes peaaegu 3cm väiksem. Arvestades minu lihaste "suurust" on see suur langus. Krt. Aga vähemalt nüüd on kindel kava uuesti trenni tegema asuda, hirmsat viha ja jõudu ajas täis Mitte vastupidavus pole suur, vaid tempo on madal Aga tahtejõudu oli küll vaja.

Heh, nutu ja hala teema. Millegipärast siin poste lugedes tuli meelede pihi.ee vms Haigetele lohutuseks ütlen, et nädal aega haige olla pole midagi, ma ise pole juba rohkem kui kaks kuud korralikult trenni teha saanud, sain terveks, puhkasin paar päeva ja trenni tegema - kolme päeva pärast haige. Nii see vahelduva eduga kestis, kuni viimasete nädalateni, sain terveks ja hakkasin vitamiine sööma ja söön kindlalt edaspidi kah. Puhkasin paar nädalat, see nädal hakkasin kõvasti aeroobset tegema, täna sain ka üle pika-pika aja trenni teha. Arvutist vaatasin viimase trenni raskused ja võtsin kasutusele veitsa kergemad. Hale tunne tuli sisse, enamusel harjutustel suutsin ainult kaks seeriat korralikult teha, siis olin juba läbi. Ahh, see ka veel, pidevalt haigena olles tuli hirmus masendus peale, et trenni teha ei saa, ükspäev mõtlesin, et ostaks 200 grammise šokolaadi, et hea pakkuda oleks kui keegi külla tuleb. Selle sõin muidugi koju jõudes kohe ära. Nii päris mitu korda sai debiilselt šokolaadi söödud. Keegi hirmus inimene tõi hiljem kilo assortiid kah Eelmine nädal muru niites palavaga mõtlesin, et võtaks särgi ära, aga kõhtu nähes panin tagasi selga Aga raskused on selleks, et neid võita! Nüüd ülepäeviti tühja kõhuga kahe-kolmetunniseid jookse tehes kadus kõht nagu imeväel ja ma olen kindel, et paari-kolme nädala pärast olen parimas vormis.

Esimeses lingis mõni asi võis ikka päris valus olla Heh, vanaema... Poja/tütrepoeg: "Kui sa minuga palju mõlised, ma saadan sulle oma vanaema peale" Tahaks seda nalja näha, kui sellelt "vanaemalt" mõni üritab käekotti varastada

Minu meelest suvi parim aeg trenni tegemiseks, stressi vähe, puhkus, saab keskenduda ainult trenni tegemisele.

Jess ma võitsin! Krt ma elan Viljandis ju Ega postiga ei saada?

Pilte pilte pilte Kui Sa lihase "kuivamaks" ajad, kas siis mitte just lihas paremini välja ei hakka paistma? Seda Sa just ei taha ju.

Äkki Soome! Nende väljanägemine on küll erakordne, välimus tõmbas kogu tähelepanu endale, laulu nagu ei mäletagi... Muidu jah, paras nali on see eurovisioon, ma ilmselt ei raiska aega vahtimise peale. Poliitika.

Ei kasutaks. Minu arusaam on selline, et doping on nõrkadele, kui mitte õelda kannatamatudele. Ma usun, et on võimalik saada suureks ka ilma steroidideta, tuleb ainult piisavalt palju pingutada ja soovida! Ma olen väikesest peale olnud teistest nõrgem ja kehva tervisega. Kohe tõeline kondipukett, mitte lihtsalt nõrk. Kehalistundidest viilisin kuni gümnaasiumini välja. 4-5 aastat tagasi hakkasin kingitud raamatut "Kulturism kõigile" lugema ja asjast huvituma. Tegin õhtuti kätekõverdusi jne. Kolm aastat tagasi sain esimese kangi koos raskustega ja hakkasin trenni tegema, tegin endale raamatust juhindudes kava, katsetasin igatmoodi. Puust tõstepingid ja abivahendid, hantlid raudtorust väljasaetud. Sel ajal eriti palju viitsimist trenni teha polnud ja külmetushaigused ka kiusasid. Nüüd olen juba aasta aega tõsiselt trenni teinud, korralikud treeningvahendid soetanud. Üritan tervislikult elada, jooksen mõnuga ja üritan juba korralikult toituda, niipalju kui rahakott lubab. Ja enda jaoks olen tohutult kasvanud selle paari-kolme aastaga, kehalise tund on nüüd üks mu lemmiktundidest, ma olen lõpuks enamikust omavanustest ja vanematestki suurem ja tugevam! Ma arenen edasi ja olen väga oma arenguga rahul, miks peaksin ma steroide tarbima? Küll mõne aasta pärast jõuan mina ka lavale, mul aega on, pole kiiret kuskile, elu on alles ees. Kui areng peatub, siis võtan aega ja loen artikleid, et teada saada, mida ma olen valesti teinud, pingutan veel rohkem, mitte ei otsi laisalt abi steroididest. OK, ajan ennast steroididega kiiresti suureks, äkki isegi võidan mingi võistluse ära ja mis siis? Ma ei usu, et see võit nii magus oleks kui puhtalt tulnud võit, kus tead, et sa tõesti oled parim, oled ise sinnamaani jõudnud, mitte dopinguga! Aga see on ainult minu arvamus...