markoki

Nii kaugele ei jõudnud, kuna vigastus tuli varem. 3 aastase trenniga jõudsin 230-ni (kaalus -82,5 ja vanus 19). Ma loll tegin vahel ilma sidemete ja vööta 210kg.

90% esimesest katsest. Näiteks plaanin suruda 140kg (seda siis II katsel). Esimene katse on sellisel juhul 130kg või 125kg. Siit arvutustulemusena viimane soojenduskatse 112,5kg või 115kg. Venitamine panebki lihase tööle ja ei lase vigastusel tulla. Ennem võistluskatset pole enam venitada vaja, kuna siis on juba lihas soojenduse ajal venitatud.

Minul nendel kolmel alal suurt erinevust polnud. Esmalt kerge üldsoojendus, venitused ja siis alustada 50% ja teha sellega 10 kordust soojenduseks. Vahepeal venitused. Edasi väikese raskuse suurendamisega 7, 5, 3 kordust, kuni lõpuks 90% 1 kordus. % siis esimese kase raskusest. Katsed tegin sedasi, et esimene kindlapeale (enamasti trenni maksimum) ja teine siis mis trennis arvatu järgi peaks max olema ja 3 katse siis 2-katse järgi. Katse vahel olevat aega kahjuks reguleerida ei saa, kuna see oleneb võistlejate arvust ja raskustest. Esimestel võistlustel oligi see minu probleem, et olin harjunud trennis 5min pausidega ning sooja ruumiga. Aga kui saal on külm ja vahe soojenduse ja soorituse või kahe soorituse vahel 15 min, siis oli päris tegu. Viimasel ajal on aga õnneks soojendamiseks paremad võimalused (kange rohkem ja võistluskohaga samas ruumis).

Küki tulemusel pole midagi viga, kuid kükki teeb liiga sügavale ja kasutab põrget all, mis pole liigestele sugugi hea. Peaks lihastega pidurdama ennem lõppasendit rohkem hoogu maha, muidu pole neid põlvi kauaks. (Ise tegin samasuguse vea) Või mida asjatundjad arvavad?

Oleneb, mis sealt raamatust leida soovid. Eestis on ilmunud raamat jõutõstmise ajaloost kuni tänapäevani. Sisaldab pilte tegijatest ja ka tulemusi. Ilmus vist 2001 (ei ole 100% kindel). Minul on see raamat olemas. Trennikavasid ja muud sellist ei sisalda. Arvestades, et Eestis on väga vähe jõutõstjaid, siis sellist ajakirja vaevalt tekkib. Kulturismi ajakiri kunagi oli, kuid see suri välja, kuigi kulturismiga tegelejaid peaks nagu rohkem leiduma. Välismaa omast oli parem, kuna sisaldas teaduslikemaid jutte, mitte ainult erinevate toidulisandite reklaamartikleid.

Protsendina vähem, kuid koguseliselt peaaegu sama hulk. Protsent on suhteline mõiste. Nimelt 1% on 1/100 tervikust. Esimeses näites tehes 2500kcal 100 võrdseks tükiks saame ühe tüki väärtuseks 25kcal. Kuna neid süsivesiku tükke oli 65, siis kogu summa on 65*25kcal=1625kcal Teisel juhul oli koguseks 4000kcal. Jagades selle 100ks võrdseks osaks saame ühe osa väärtuseks 40kcal. Sellel juhul oli süsivesikuid 40% ehk siis 40 tükki. Arvult vähem, kuid summalt 40*40kcal=1600kcal peaaegu sama (vaid 25kcal võrra vähem).

See süsivesikute koguse vähendamine (protsentuaalselt) ja valgu suurendamine paistab küllalt tõene. Ühel kuul sõin pidevalt lõunaks salatit ja paar kolm kanakoiba. Rasva kiht vähenes silmaga nähtavalt. Kahjuks hakkas selline toit pikapeale vastu ning järgmisel kuul sõin riisi, kartulit ja saia. Siis hakkas aga rasva kiht paksenema. Liikumine ja trenn jäi samaks ning ka söögikordasid ikka 3.

Esimesel juhul 2500kcal = 100% Valk 15% = 375kcal; süsivesik 65% = 1625kcal; rasv 20% = 500kcal Teisel juhul 4000kcal = 100% valk 35% = 1400 kcal; süsivesik 40% = 1600kcal; rasv 25% = 1000kcal

Kunagi ühes eesti kulturismiajakirjas ilmus artikkel, et üks teadlane pakkus välja süsivesikute dieedi. Mõte oli selles, et sõõd hästi palju, mis peaks siis kiirendama ainevahetust, kuna keha ei jõua kõike talletada ja hakkab alt kiiremini välja tulema. Arvata võib, et see paljudele ei sobi. Kellel on looduse poolt aeglane ainevahetus, siis selle trikiga ta vaevalt kuigipalju kiireneb ja tulemuseks on veelgi rohkem rasva. Mida jrx poolt lisatud katsest välja loeb, on süsivesikute koguse samaks jäämine ning toidus valgu (pea 4 korda) ja rasva suurenemine. Siis peaks dieet näiteks koosnema õuna ja banaani asemel hoopis kanakoivast, kuid sellisel juhul peab lihasele tööd andma, et seda valgu kogust ka ei hakataks ladustama.

Püsti seistes ei paista rasv seepärast välja, et siis venitad kõhtu, kuid istudes vajub nahk kokku. Ei ole nii, et kui seisad püsti, siis vajub tagumikule ja kui istud siis siuhti kõhu peale. Ainult kõhu pealt saad rasva ära rasvaimuga, söömist reguleerides saad rasva ära üle keha ja niisuguses järjekorras nagu keha heaks arvab. RASVAST SAAB VABANEDA, KUI SAAD SÖÖGIST VÄHEM ENERGIAT KUI KULUTAD! Söögikorrad peavad olema jaotatud ühtlaselt päeva peale.

Eks õigsuse koha pealt on erinevaid arvamusi. Siin jutuks olnud mõõtmise moodused on välja arvutatud teatud statistika järgi ja pole seepärast kindlasti 100% täpsed. Täpse tulemuse annab tõesti vaid see, kui paneme inimese rasva kaalule. Kuid ei tasu teisi kohe hukka mõista, kui nad tahavad enda rasvaprotsenti teada saada. Kes kasutab "täpset" mõõteriista, peeglit (nagu siin ka soovitati) või jätab teadmise oma rasva% lesele (lahkamise tulemuse) või mõõdab oma naha paksust. Eks kõik oleneb sellest, mida selle rasva% teadmisega peale hakata. Eks siis rääkige seadmest või moodusest, mis on mõeldud sportlastele?

Eks see kopsus oleva õhu mõõtmine on keeruline ja juba 400g eksimus selle mõõtmisel muudab lõpptulemust 2% võrra.

Leidsin infot ka vee abil mõõtmise meetodist. flash näidis "puust ja punaselt" Pluss igasugu selgitused algusest peale. Esimest 2 pole katsetanud, kuid viimasel juhul tuleb ikkagi korrutada 27-ga, mitte 0,27, et vastus tuleks %-des. [naha_paksus (mm)/kaal (naeltes)]x27=______%. 4 mõõtmistulemusega variant

Uurisin ise ka keha rasvaprotsendi mõõtmise võimalusi ning avastasin jutu (inglise keeles) kaliibriga mõõtmise kohta. Seda saab iga inimene ise kodus paberi ja pliiatsi abil teha. Mõõteseade tuleb kas ise teha või osta. link Hommikul mõõtsin seadmega 17% ja praegu mõõtsin supleriga endale 18% (lingil asuva lehe järgi). Kas juhus või kes teab mis.

Miks nad siis sul valutavad peale kükitrenni? Või mille järgi aru saad, et neerud? Äkki hoopis mingi lihas, mis liialt koormust sai?