Aksel

Ausalt öelda ma ei mõista seda Tokko tegemiste õigustamist. Nii peabki... Kas ikka peab? Kui ma nüüd õieti mõistan KULTURISMI olemust, siis peaks just kulturism esindama mõtet: terves kehas terve VAIM. Pealegi. Kulturism on eesti keeles lähedane sõnaga kultuur,,, Mind ei koti... see just väga terve ei ole, see vaim. Ma ei taha inimese eksimuse üle irvitada. Meil kõigil juhtub. Pidada aga eksimust õigustatuks? Tean vaid üht Eesti parteid, mille struktuurides paistab selline suhtumine olema reegliks. On see aga millegagi õigustatud? Milline on sellise keskkonna (alates üksikisiku, inimgrupi, kuni riigi tasandini välja) elujõulisus? Ja kõige selle keskel rääkida eetilisest (puhtast) spordist...

Vabandan, et veel korra siin sõnavõtan. Aga. Vahest piisaks sellest, kui alaliit aktiivselt oleks huvitatud järelkasvust ja hoiaks neil silma peal. Ja jagaks sisulist infi ka. Mitte stiilis, ma pole kunagi kasutanud ja ei teagi, mis ainetest jutt. Ja sama probleemide puhul - kui keegi eksib, siis alaliit peaks esmaselt siiski toetama oma tegijaid, samas loomulikult eksijate suhtes omad sammud astuma (reeglid on reeglid). Ütlete, et see on ebareaalne - raha ei ole ja see viga ja teine? Mina aga olen täiesti veendunud, et ükski asi ei ole nii paratamatu, kui see esmalt tundub. Alati on olemas lahendused. Alati on olemas ka raha/vahendid. Ja alati on olemas ka inimesed. Kui antud olukord ei toimi nii nagu peaks, siis peaks keegi ka miskit ettevõtma. See avalikkuses mustapesu pesemine... jah võib küll olla õpetlik, kuid ometi toodab palju lammutavat samuti. Ja lõppkokkuvõttes tulevad need hädad just selle tulevase "uue generatsiooni" kanda. Vahest oleks just neile õpetlikum see, kui täna suudetaks probleeme lahendada seal ja nende vahel, kus nad eksisteerivad? Ja teisalt. Kui see "uus generatsioon" nii rumal on, et käies 5, 6 või kasvõi 10 aastat saalis ja... tulemusi pole; kõrval tiigis aga tegijad kasvavad kui põrsad... ja siis ei oska omi järeldusi teha... Siis on üks nüri seltskond küll. Valikud tuleb aga igal ise teha. See kui teised muudkui mühinal kasvavad, ei tähenda ju tingimata seda, et peab ka haarama "õige purgi/süstla" järele. Igaüks teeb omad valikud ise. Ei saa ju alaliit kedagi ju ka millekski sundida. Aga infi peaks suutma jagada ilma sundimata ja ka ilma vajaduseta seda mustapesu seest otsida. Või kuidas? Ja lisaks kõigele. Palju on siinsete lugejate seas laval käivaid või sinna suunduvaid sportlasi? Kaldun arvama, et suur-suur vähemus.

Väga mõistlik mõte!

Ma ei ole ka kulturismiga seotud isik. Ei kuulu ei koalitsiooni ega opositsiooni selles konnatiigis. Pealegi pole ma üldse selles konnatiigis. Naaber tiigis pigem ja sealgi hoopis teises tiigis Tõest. Usun, et keda huvitab TÕDE, see on omad vastused ka leidnud. Vastuseid on siin ju piisavalt. Õiglus? Kaldun arvama, et ainuke meetod mingigi õigluse saavutamiseks on osaliste (eriti nende, kes seda õiglust nõuavad) ausad ja õiglased omapoolsed sammud. Õiglus ei ole alati nii ühene. Õiglusel on tihti sama palju nägusid, kuipalju on selle nõudjaid. Tõestada, et keegi pole absoluutselt täiuslik... see vist ei vaja suuremat energiat. Selle väite võiks võtta pigem eelduseks. Ainult need, keda huvitab intriig, keda huvitab kohtumõistmine, et teema püsiks meedia orbiidis, neid ei huvita maharahunemine. No ja siis ka need, kellel on isiklik huvi, kas siis majanduslik või isiklik - halb reklaam on reklaam, antud juhul täiesti tasuta ja teatud kontekstis mõnele ehk isegi hea reklaam. Ja kõige selle taustal on see ju kõik tasuta moosikiht meedia laual. Sealt veel omakorda motiive teemat elus hoida. Siit tasukski otsida põhjusi, miks teema justkui jätkub. Aga vahest tasuks ka peatuda sellel, et mis edasi? Kas on ka õpitud sellest korrast, või vajatakse veel järgmist vastasseisu, et järeldusi teha? Antud juhtumil kuuleb süüdistusi nö. mõlemalt poolt - miks? Ja lisaks kõigele meediasse paisatuna - ei suudeta isklikul tasandil suhelda, vajatakse meedia abi. Meedia ei ole aga ei tõe ega õigluse atribuut. Meedial on omad huvid. Vahest siiski leiduks kasvõi see "pelmeeni-saal", kus asjaosalised saavad ilma meedia vahenduseta üksteisega kontakti leida. Ja pärast võiks teha meediale avalduse,et... asjad nii ja nii ning järgmine kulturismi üritus toimib sel ajal seal ja seal. Ja kui vaja, vahest tasuks mõelda ka uue juhatuse valimise peale? Vahest leiduks see/need keegi(d), kes suudaks tekkinud vastuolusid leevendada. Tegijad ühendada ja edaspidi taoliste vastasseisude Liidu siseselt lahendamine ja meediale otsustest teada andmine. Tavaliselt need inimesed on alati olemas. Kas on aga tahtmist neid leida?

Üldiselt, raha tuleb ikka sealt, kus ta alati on tulnud. St. sealt, kus teda on. Aga antud olukorras. Saan aru, et alaliit on rohkem nagu heategevus-organisatsioon. Kusagilt raha juurde ei tule? Ja majandustegevus on selline pluss-miinus-null? Aga ometi majandustegevus käib. Liiduga juhatuseliikmetega seotud firmad arenevad. Liitu ka keegi rahapuuduse tõttu lõpetama ei kipu... Mingi tegevus ju siiski peab ju ikka TOIMIMA ka. Ja selle tegevuse juures (loomulikult, kui on tahtmist) leitakse ka need moodused, kuidas ja kes neid PR-ülessandeid lahendab. Kui tegu on nii marginaalse tegevusega, siis ei peaks ju olema ka palju tööd, st. omakorda, et ei pea ka palju maksma. Loodetavasti sai just alaliit esimesena infi võimaliku dopingujuhtumi kohta? Kui nii, siis oleks ju võinud lihtsalt kalkuleerida rumaluse kulud (praegune olukord on ju ala seisukohalt mõneti nagu kulukas - või ei ole?) ja paluda pädevatelt inimestelt kasvõi konsultatsiooni. Ei pea ju maksma inimesele palka 12 kuud aastas, kui tööd on ainult kuu või kahe ulatuses (või veel vähemal määral). Mida tahan öelda on see, et iga tegevus sisaldab endas majanduslikku tulu ja kulu. Sama kehtib ka tegevusetuse kohta. Tuleks lihtsalt veidi rohkem kalkuleerida... ja vahest vähem oma edevuse peale loota (a'la, et pääsen meediasse). Aga vahest ongi nii, et asjade kulg (just selline nagu hetkel on käivitunud) on ka planeeritud tegevus (ka halb reklaam võib olla positiivne)??? Ainult et antud juhtumil lõikab (kui see peaks nii olema) sellest kasu üks firma. Olukorras, kus "alaliit on NII vaene" ja riik on vaene (sponsoreid ei jätku kõigile) ...

Ei puutu minusse kogu see teema, aga... siiski leian, et: 1) A.Ader peaks üheselt teatama, mis oli see aine, mida tarvitas (valmistaja, toode) - kui leiab, et on mingi "eksitus" 2) Alaliit peaks võtma tööle PR-tegelase, kes vastaks kõigile meedia poolt tõstatatud küsimustele. Hea PR-tegelane isegi ennetaks meediat ja valmistaks kuulajaskonna ette. Lihtne on "verd valada", selleks pole suurt tarkust vaja. Lollist jõust piisab. Ometi on inimesele siiski pea ka antud.

Eks siin ju oleneb ka sellest, et mida selle rutiini all mõelda ja millest see nüristav rutiin tekib. Üks on aga siiski selge, et kui kaob trennist süsteemi-/eesmärgipärasus, siis... jääb järele kaootilisus. Kui eesmärgiks on ehitada maja, siis TULEB laduda müüri. Ja siis pead seda ka laduma - kivi kivi järel ja piisava intervalliga, et segu ära ei kuiva. Alternatiiviks on kivihunnik või siis müür, mis ei pea ajasurvele vastu. Nüristab selle ladumise juures aga... nüri ladumine - st. laod ja laod, aga eesmärki (milleks laduda) ei näe. Siis on tõesti väga nüri. Vahest ongi küsimus erinevates eesmärkides? Pole ju keegi väitnud, et KÕIK peavad ehitama maja. Eesmärke võib olla erinevaid.

Kõik on võimalik. Taimetoitlasena on vaja rohkem nii lihast kui ka (eriti) tahet ja mõistust pingutada. Ja tõsi seegi, et profiliigades just suurt profiiti ei lõika. Aga kui kedagi huvitab, siis järgnevast lingist võiks ehk kasu olla. Taimetoitlastest kulturistide foorum (inglise keelne)

Kõige parema abi saad, kui lähed siiski saali. Lihtsalt end paksuks süüa... ei kujuta ette, mis mõte sel on. Lihas kasvab teda pingutades. Mingit muud meetodit ei ole. Lihtsalt söömine ei lisa lihast, vaid rasvavarusid. Nii lihtne see ongi. Tunniplaan tunniplaaniks (vaevalt, et pead päevotsa seal selle plaani järgi askeldama), kui vajad abi, siis peamiselt selleks, et leida võimalus saali pääsemiseks. Kui ei saa ühte saali, saab ehk kuhugi mujale. See raha, mida plaanid kulutada toidulisandite peale, see kuluta saali peale. See oleks parim abi. Väitsin seda eeldusel, et kodus ka vahendeid eriti pole (a´la 6 kg hantlid).

Usun, et kõige täpsema vastuse saad, kui lähed sinna müügiesindusse ja küsid, et kuhu nad sellise müünud on. Vahest on neil see endil ka kusagil üleval, saad ehk sealgi esimese proovi ära teha.

Ma ei tea, mida aktivist meil arvas nende batoonide all (eesti keelde ongi nad tõlgitud kui proteiinibatoonid) , kuid minu arusaamist mööda inimese organism vajab hädasti ka süsivesikuid. Kui muud ei söö ja võtad ainult selle batooni, siis ilmselt on kasulik, kui seal on ka süsivesikuid. Kui sööd muud ka ja vajad lihtsalt valku lisaks, siis sobiks selline batoon, kus süsivesikuid on minimaalselt. Loomulikult sõltub kõik ka eesmärkidest ja situatsioonist, kus neid batoone vajatakse. Mina saan nii aru. Aga eks tõsi seegi, et mingi saavutusspordiga ma ei tegele.

Tihti kasutan näiteks neid: http://www.wrange.fi/epages/Wrange.axl/?Ob...e/Products/8146 Mulle maitsevad. Liigselt energiat ei tule. Ühe toidukorra (reisil!) asendab ideaalselt. Vähemalt minul.

Ma kahjuks ei teagi, mis nende tahvlite nimi eesti keeles on. Soome keeles "proteiini patukka". Ma ei räägi mitte neist tupla'test ja muust taolisest magusast kraamist, vaid VALGUTAHVLITEST. (tahvel tavaliselt 50-60g, valku tavaliselt 30-40%) Ise kasutan päris tihti reisidel, eriti just Eestis reisides!

Soomes ja Rootsis on palju suuremaid ja väiksemaid spordipoode, kust saab osta valgubatoone. Ja igasugu muid toidu asendajaid. See siis, mis puudutab lisavalku. Teisalt Soome ja Rootsi söögikohtade hinnatase on Eestiga sama. Tihti aga odavam. Kui ei püüa just (suuremate linnade) kesklinnas või suurte vabaajakeskuste läheduses toituda. Seejures aga... kvaliteet enamasti võrreldamatu, vähemalt väiksemate Eesti toidukohtadega võrreldes. Saate siiski värskelt valmistatud portsjoni, mitte mikrolaineahjus üles soojendatud ... kraami. Soovitan minna pigem värsket toitu tarbima, seeasemel et "põlveotsas" läbiajada. PS. Ka laevas peaks saama korralikult süüa küll. Ei ole see olukord sealgi nii lootusetu ka mitte.

Sedavõrd siiski veel, et käe ümbermõõtu mõõtes tasub meeles pidada sedagi, et põhilise massi annab just triitseps, mitte biitseps. St. et kui ümbermõõt on ühel käel suurem kui teisel (olulisel määral), siis tasuks tähelepanu pöörata just triitsepsile, mitte biitsepsile. See ka ülimalt tavaline, et alguses treenitakse kõvasti biitsepsit. Ja kohe mitu korda pingsamalt kui triitsepsit. Sama lugu rinnalt surumisega, võrrelduna pingutustega selja harjutuste sooritamisel.