R.Tamm

Huvitav, millest see tingitud võis olla? Arvan, et kuivõrd ülakehad näitasid head arengut jalgadest varem, siis ei saa vast muud põhjust olla, kui treeningmetoodika. Geenid jätaksin hetkel välja, kuna tänapäeva paralleeliks tuues võib arvata, et tol' ajal ei mänginud need vaatluse all olevas "fenomenis" peamist rolli. Tänapäeval on tagasihoidliku jalgade arengu põhjuseks pärilikkusest tulenevad asjaolud ilmselt sagedasem nähe, kuna hindamiskriteeriumid kulturismis on muutunud. Ja kindlasti on kriteeriumid muutunud vastavalt kulturistide arengule. Vast on võimatu ütelda, kumb kumma tegelikult tingis. Kui "kirvega lüüa" (tegureid oli siis ja ka praegu teisigi), kas põhjus võiks kirjutatus olla?

Valus teema tõesti, kui sellist slängilikku väljendit kasutada. Mis puutub nn tibiajakirjadesse (ja mitte ainult), siis osaliselt lasub vastutus siiski ka neil, kuna nemad avaldavad neid "imedieete". Samuti olen juhtunud lugema toitumisteemalisi artikleid (seltskonnaajakirjad, naisteajakirjad, terviseajakirjad), kus ilmselgelt refereeritakse algallikat valesti. Ja kui kusagil kirjutatakse või kõneldaksegi (raadio nt) midagi, mida arvesse võtta, siis tõlgendatakse seda tihtilugu vääralt või püütakse leida väidetule vastulauseid, mis tuginevad meile kõigile teada-tuntud toitumispüramiidi ideele. Samas tuleb rõõmuga tõdeda, et teadmised, mis aitavad võidelda ebasoovitavate toitumispõhimõtete levikuga, leiavad üha enam ka tee meediasse. Margariini kuuldavasti enam pea keegi ei soovita; ka toiduõlide negatiivsetest külgedest võib siit-sealt lugeda. Isegi teraviljatooteid, sh leiba mittesoosivaid avaldusi võib tähelepanelikkuse korral leida.

Mul on tunne, et selles teemas on keegi kirjutatut valesti tõlgendanud. MEE ja kirp2 - hakake siluma

See antiikmööbli-jutt on lihtsalt kujund. Selle eesmärk ei ole võrrelda antiikmööbli ja valgu, vaid valgu (antiikmööbel) ja nt süsivesikute hinda. St. soodsam on energiat saada süsivesikutest (ja rasvast) kui valgust. Tegelikult ma usun, et see mõte on sulle selge. Kui keegi seda antiigi-näidet kuidagi teisiti kasutab/on kasutanud, siis ei ole see vast enam ka seesama kujund. Mis aga puutub nn. tavainimese ja toitumisteadliku inimese menüüd ning selle maksumust: ega hinnavahet tõepoolest ei pruugi ollagi. Kuigi kvaliteedivahe on väga suur. Kui õigesti meenub, siis olen varemgi teinud ettepaneku kellelgi foorumlastest teha arutluse all olevast teemast uurimus. Nii toimin ka nüüd ja kutsun üles: kellel vaja uurimusteemat (seoses õppetööga nt), võiks uurida eesti elanike erinevaid toitumisharjumusi ja nende seoseid nn. toidukorvi maksumusega. Uurimuse raames võiks kindlasti küsida inimestelt ka seda, mis ajendab neid üht või teist ostuotsust tegema: maitse, käepärasus, valmistamise/tarbimise lihtsus, toidu funktsionaalsus vms. Mina olen tähele pannud, et sageli ei olda niivõrd oma kõhu, nagu öeldakse, vaid maitsemeele "orjad". Ostetakse seda, mis maitseb. Lähtutakse tihti ka hinnast, kuid eesmärgiks on siiski võimalikult väikese raha eest lihtsalt valmistatavat või valmistoodet saada,mis ka maitseks hästi (tarbija harjumusele vastavalt). Muu on teisejärguline või üldse mitte märkimisväärne. Nt: ostetakse sai ja keeduvorst ning neist koosnebki eine. Olen provotseerivalt pärinud, et millest selline valik. Vastuseks saan, et liha on liiga kallis. Mina olen andnud seejärel (taas provotseeriva) soovituse osta nt nisujahu ja liha üldmaitseainet. Tuleks soodsam.

Antiikmööbli väärtus ei sõltu selle hinnast. Hind sõltub selle väärtusest. Ja kui hind ei kajasta tegelikku väärtust: ei ole tähtis, kui kallilt või odavalt me endale antiikmööbli suudame hankida - antiikmööbel on ta sellest hoolimata. Ja sellega ahju kütta otstarbekas ei ole. Küttepuu tõesti maksab pea alati kordades vähem, kui (antiik)mööbel. Ja küttepuule (halg) muud rakendust peale sellega kütmise üldjuhul ei leia. Tore metafoor on sellest antiikmööbli-näitest saanud selle ca paari aastaga.

Lambaliha on väga l-karnitiini rikas. Koguseid täpselt ütelda ei oska, kuid suuremat l-karnitiini allikat on raske leida.

Lisaks muule hoiavad siilid ka madusid eemal - nt. rästiku peale sattuda väiksem võimalus.

Eks ikka - tegemist ju hormooniga, mis efektiivne otsene kasvuaktivaator. Mina muud võimalust ei näe, kui toimida minu eelpool antud väite kohaselt (kui beetarakud enam piisavalt/üldse mitte/kvaliteetset insuliini ei tooda). Täpne menüü: see sõltub vast igast indiviidist ja juhtumist eraldi. (?)

Süsivesikuteta kreatiini võtta tõesti ei soovita, kuna seob vett ja kui ei "aidata" sellel imenduda, mõjub laksatiivselt. Laadimisperiood teab mis kurja tõepoolest ei tee, kuid eelistatumaks võiks siiski pidada selleta läbiajamist.

Võta ainult trennijärgselt. Sinu praeguse plaani kohaselt tarbid ka liigselt dekstroosi (laadimispäeval lausa 4 korda).

Tavaliselt see nii on, kuid ei saa välistada ka II tüüpi. Ent kui lähtuda tõenäosusest: teooria, millele eelpool viitasin, oleks sellisel juhul omal kohal. Sellest ka põhjus, miks on kulturiste, kes I tüübi diabeedist kasu on lõiganud (kui nii lubate end väljendada). Kas väide võiks kinnitust leida?

My bad - jätsin täpsustamata, et pidasin silmas I tüüpi diabeeti. NB! Hetkel me ei tea, millist tüüpi diabeet on teemaalgatajal.

Vahepalaks teravmeelsustele (mis on muidugi kah omal kohal). Jäätist ei ole vaja järjepidevalt süüa, olenemata, kas tegemist trans- või piimarasvu sisaldava tootega. Kui end mõnikord tõesti nö premeerida, siis ikka naturaalsetest toorainetest kaupa eelistada. Kui keha valgurikkaid toite vastu võtta ei taha, mine käi arsti juures ja palu uurida, milles asi. Pealegi: iga asi võib "südame läikima" panna, kui seda valesti (liiga palju/seni liiga vähe vms.) tarbida. Inimene ei ole koi. Inimene on niisuguseks, nagu ta on, kujunenud miljonite aastatega. Arvesse tuleb võtta sedagi, et koi jaoks on arengulises mõttes aasta pikem, kui inimese jaoks. Samuti on kaheldav, kas kilekotid on koile kasulik "maius" (nii nagu inimesele nt. transrasvad) Mis puutub uurimistöösse, mis räägib transrasvade tarbimise poolt, siis tekib minu pähe küsimus (suuresti retooriline): kes võiks seesuguse uurimuse ja selle tulemusegi tellida ning sellest kasu lõigata. Rasvaprotsent ei ole ainus mõõdik, mille järgi tervislikkust hinnata. Võib kätte jõuda aeg, mil' organism ei suuda enam vastu seista keskkonnast tulevatele kahjulikele mõjudele ning ühel või teisel moel need mõjud ka avalduvad.

Nii võib olla küll Kuid kasvada ja kahaneda üheaegselt (praktikas) võimalik ei ole. Vast on ka erandeid; kuid usun, et sellistel juhtudel on tegemist enamasti skeemiga (teadlikult või teadmatult), kus massiperioodi sisse jääb ka väiksemaid nn. reljeefitsükleid (või vastupidi- reljeefitsükli sisse massitsükleid). Teooria näikse paremini töötavat juhul, kui rasva põletamist alustatakse olukorrast, kus lihasglükogeenivarud madalad ja organism "mäletab" toekamat lihasmassi, kui olemasolev.

Massiperioodil olles rasva põletamine-lihasmassi säilitamine ei ole enamasti eesmärgiks.

Kui keha on harjunud energiaks süsivesikuid kasutama, siis on tõesti selge, et võib võtta aega, enne kui rasvade kasutamise (suurenemiseni) jõuda; kellel rohkem, kellel vähem. Mis puutub kulturistide võistlusettevalmistusse: üha enam kasutatakse kõrge rasva-madala süsivesiku dieeti. Kui paljud selle meetodi praktiseeriatest ketoosis on ja kui pika aja vältel, keeruline ütelda. Skeem paistab üldjoontes siiski töötavat.

Mõistan, et (kõrge GI-ga) süsivesikute kärpimine on tervise seisukohast vajalik (liiatigi diabeeti põdeja puhul). Kuid hüpoteetiliselt: insuliinisüstimise järel vere insuliinisisaldus järsult tõuseb, mistõttu on sel' ajal süsivesikute rohke eine õigustatud; nt treeningjärgselt glükogeenivarude kiirema täitmise ja lihaskasvu eesmärgil. Kuidas kommenteerida antud väidet?

Usun, et kui sellest seitsmest nädalast aeg pisut üle läheb, midagi drastilist ei juhtu. Määravam on vast see, kus ja kuidas toodet hoitud on enne seda, kui see külmikusse pandi. Sageli on see varem seisnud pikalt apteegis toasoojas valguse käes. Avamata pudeli puhul ei pruugi mõjud olla sedavõrd suured, kui avatu puhul, kuid siiski suuremad, kui külmikus.

Rohke c-vitamiini allikas. Hea antioksüdant. Kuid paljudel võib esineda allergilisi reaktsioone või toidutalumatust. Kiivi sugulane-kui on probleeme esinenud kiiviga, tasub ka maasikatega ettevaatlik olla. Kui probleeme ei esine, on tegemist kasuliku nö maiusega.

Liigse valgu (ja ka teiste toitainete) tarbimine võib kehas toksilisi protsesse esile kutsuda. Liha on raske seedida; eriti veel suurtes kogustes. Kui toit liiga pikalt kehasse "istuma" jääb, ei lase roiskumine ennast kaua oodata.

Nali naljaks. Aga kommentaariks lisan selle teema eelnenud postitustele: peale selle, et tegemist on raiskamisega, on tegu väga ebatervisliku -et mitte ütelda tervisele ohtliku- einega.

Siiski on soovitav süüa ka nn. rammusamat, sh. võid. Rasvavaene (lahja) dieet ei ole hea variant.

Kui Rotteri arvamusest sedavõrd lugu pead, et spetsiaalselt tema hinnangut küsida oskad, siis vast aimad isegi, milliseid korrektuure antud einesse vaja teha.

Ma ei ole kuigi aktiivne päevitaja, kuid minul tekib küll väike kipitus juba päikese käes olles (juhul, kui kipun liialdama; viimati sellel kevadel). Mõne tunni mõõdudes sümptomid suurenevad tõesti, kuid selle piiri tunnetamine aitab vältida suuremat põletust. Seda nn tajumise piiri mainitakse ka artiklis, millele on viidanud foorumlane anelka (samas teemas, mille aadressi oma eelmisesse posti kleepisin). NB! Minu viidatule lisaks on ka teisi põhjusi (mõned minu kirjutatuga seotud, mõned otseselt mitte), miks päikesekreemidesse kriitiliselt suhtuda.

Info pärineb peast. Kust info pähe sai - ei meenu. Võib isegi olla, et siitsamast lehelt. Üks võimalikest allikatest http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=16974