R.Tamm

Vaata üle - vast lisasid kogemata vale lingi.

Tegelikult ei ole tulemus sama ja seda mitmest aspektist. Esiteks on üldjuhul liig suure valgukogusega dieet rahakotile kahjulik. Samuti on raskem taluda kõrge valgu ja madala süsivesiku ning (suhteliselt) madala rasvasisaldusega dieeti kui madala süsivesiku, nn mõistuse piires valkude ja kõrge rasva osakaaluga dieeti. Ja kuigi võib tunduda vastuoluline, siis lihasmassi säilimise seisukohast ülikõrge valguratsioon ja seejuures madal rasva osakaal menüüs ei anna eelist mõõduka valgu ja rasva osakaalu tõstmisega võrreldes (pigem vastupidi). Soovitus siinjuures on selline, nagu ikka mistahes enese jaoks uute toitumispõhimõtete järgima hakkamise eel - uuri, loe, küsi põhjalikumalt enne, kui asja kallale asud.

Suund on sul õige, aga ketogeense dieedi korral on suurim rõhk rasvadel. Süsivesikud (peaaegu) nullis.

Kui tegelikult ka nii oli, siis pidi ta "kogemata" seda "suvalist toidulisandit" küllaltki pikaajaliselt kasutama. Aga kes saab teda hukka mõista, kui oli näha, et see "lisand" sedavõrd hästi toimib. Tegelikult me ju kõik saame aru, et positiivne dopingutest ei ole antud juhul seotud mingisuguste segaste asjaoludega sportlase menüüs. Põhjust võib otsida, nagu eelpool ka otseselt ja kaudselt kirjeldati, eneseteostussoovist ja soovist olla teistest parem. Keelatud aineid kasutavad ka paljud tema konkurendid, kes rohkem, kes vähem. Ja kui inimene pole geneetiline fenomen (tipus jääb enamasti ka sellest väheks), siis selleks, et teistega sammu pidada, ei jäägi muud üle, kui end keemiliselt assisteerida. Kui jätkata mõttelendu, mida foorumlased selles teemas arendanud, siis: millest tuleb see ego, mis paneb inimesi tahtma olla parim, silmapaistvaim - sõnaga teistest üle? Tõepoolest, eks ta loomariigist tule, kust ka meie pärit oleme. Kuid usun, et asi pole mitte egos iseenesest, vaid selles, millest see tingitud on - instinkt, mis sunnib oma geenide nö edasi elamise eest hoolt kandma. Uhkeldamine uhkeldamise enda pärast ei ole tegelikkus. Ambitsioonikus on vahend, mille abil alateadvus juhib meid soo jätkamise ja pärilikkuse edasiandmise suunas.

Võin eksida, aga nt Prantsusmaal on/oli kreatiin keelatud ainete nimekirjas.

Ikka ja seesama "must-valge" maailmakäsitlus (antud juhul peamiselt kasutaja paprica poolt). Ei maksa noppida erinevatest kontekstidest suvalisi näiteid ja meelevaldselt neid teistesse oludesse istutada. A la "vaadake, kuidas tema teeb - tehke ka" ei ole tõsiseltvõetav jutt. Inimesed pole ühesugused: igaüks tegeleb sellega (või üritab leida selle ala), mis tema natuuri (ja organismiga) sobib. Kui inimene on nt hea saatejuht ja tuleb ka muul viisil avalikkuse ees esinemisega hästi toime, siis on sellest kasu temale ja alale, mida ta võimalusel propageerib. Tuues näite siitsamast kulturismist, kas keegi arvab, et ala kandepinna suurenemiseks piisab laias laastus paarist võistlusest aastas ja nende reklaamplakatitest.(?) Seisukoht, et fookus on paigast, kuna ei tegelda piisavalt ala endaga, samas heites ette neid nö kõrvaltegevusi, millest eelool juttu oli, on just eelnevast lähtudes vastuoluline - iseendale vasturääkiv. Nagu eelpool keegi mainis, ei ole tegemist sedavõrd populaarse alaga, mille olemust väga paljud mõistaksid ja kaasa oskaksid elada - huvi puudus. Seepärast ei ole ka võimalust end täielikult vaid kehaarendamisele pühendada - vähe publikut tähendab vähe raha. Kui keegi viib sporti läbi enese isiksuse inimestele lähemale, tuleb selle üle hääd meelt tunda. Arutelu, mis selle teema all võimust on võtnud, kuulub siia tegelikutl hästi: inimesed on sunnitud tegema erinevaid (igakord mitte väga meelepäraseid) asju, et elu oleks võimalik ja jätkuks püstitatud eesmärkide poole liikumine.

Öösel-hommikul unisel silmil vaatasin eelvõistlust. Lõpuni ei vaadanud. Mul oli endal seetõttu "pilt udune", aga tundub tõesti, et Jay Cutler-it miski ei väära - kui vorm vähemasti sama hea finaalis, kui eelvõistlusel, siis peab võit tulema. Vastasel korral on tegu poliitikaga. Saksa esindusest parim minu arvates Rockel. Võibolla ka Rühl, kuigi tegu täiesti erinevate kehadega. Wolf on näidanud ja näitab veelgi tulevikus head suurust ja vormi. Greene-lt ootasin ausalt öeldes rohkem. Aga mine tea, kuidas ta finaalis välja näeb - usun, et väga hea. Warrenil on üht-teist muljetavaldavat, aga üht-teist samal ajal tõeliselt heast kompotist on nagu puudu. Samas on see "kompott" minu arvates siiski parem, kui mõni aeg tagasi. Võib tulla üllatusi, kui võrrelda tema eelnevate Mr. O tulemustega. Heath-i paremad päevad on tingimata veel ees; samas ei tähenda see, et seekord kõrgetele kohtadele ei pretendeeri. Tiitlikaitsja Dexter Jackson on minu hinnangul oma tuntud headuses. Tema massi ja sümmeetria kooslust on keeruline ülehinnata. Kuid jääb ta tõenäoliselt siiski Cutlerile alla, kuivõrd viimane on massiivsem ja vormi poolest seekord maha ei jää. Eks mõju avaldab ka wow-efekt, mille Jay lõi, suutes tuua lavale hea vorm, olles samas väga suur.

Nagu aru saan, oled meesterahvas. Kui vana? Sinu pikkuse juures on kaal pisut madal.

Nö kliiniliselt toimub nii mõnigi asi äärmuslikkusest lähtudes. Äärmused ei ole kehale head.

Perearsti vahetamise protseduur ise, st võimalikke järjekordi arvestamata, võtab aega loetud minutid. Vaja minna sinu poolt välja valitud perearsti juurde (või registratuuri) ja küsida, kas on võimalik end antud arsti nn nimekirja lisada. Kui hästi läheb, siis ca viie minutiga on vajalikud muudatused tehtud.

Dr. Mai Maseri seisukohad näikse tõesti kaheldava väärtusega olevat. Tuleb Ailega nõustuda, et on ka sobilikke näpunäiteid. Paraku on aga antud inimene saanud küllaltki ohtralt eetriaega Eesti kõige kuulatavamas raadios Vikerraadios. Hulgaliselt artikleid-kirjutisi samuti. Kuulub Eesti Terviseedenduse Ühingu juhatusse ja Eesti Toitumisteaduste Seltsi (kas ka praegu, ei tea, kuid oli selle juhataja). Need ühendused ja nende liikmed, kui ma ei eksi, teevad küllaltki tihedat koostööd TAI-ga. Eelnevast võib järeldada, et seisukohad, mida esindab Mai Maser ja tema mõttekaaslased, jõuavad paljude (et mitte ütelda enamike) inimesteni. Ja kuivõrd allikad, kus need mõtted esitatakse, on rahva hulgas sageli ka usaldusväärsed, võetakse seesuguseid soovitusi ka kuulda.

Pea kõik on sport: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_sports

Kui see haige hunt ka teisi nakatab ja selliseid väeteid hunte tekib palju, siis kõlab ka kiun valjemini. Normiks saab hunt, kes ulub haledalt ja näeb räsitud välja.

Eelpool mainiti metsatööd - ka erinevates metsatööelementides korraldatakse spordiüritusi. Nt kõikvõimalikud täpsussaagimised-laasimised. Eneseimetlejad kulturismis - kindlasti see nii on, aga kui suur osa kulturistidest enesega tegelikult sedavõrd rahul on, et end igal ajamomendil imetlevad. Seisneb see ala ju pidevas arenemispüüdluses, st et sellega tegeleja on enese suhtes kriitiline. See, et esineb teatud määral enesega rahulolu momente, on hea, kuna vastasel korral kaoks motivatsioon alaga tegelda. Ja vastandada eneseimetlemist ja sporti? Ja justkui edevus ei käiks spordiga kaasas? Kergejõustikust meenuvad esimesena sprindialad. Keegi ilmselt ei kahtle, et tegemist on spordialadega. Vähesed kahtlevad vast ka selles, et edevust ja eneseimetlust jagub seal teinekord neile endile ja jääks üle ka kulturistide jaoks. Selle kõige taga näib olevat enesekindlus ja seda ei saa ju pahaks panna. Näiteid võib tuua veelgi.

Elu ei ole mustvalge. Seega pole mõtet otsida mingeid kindlaid piire - siit lõpeb show ja algab sport. Või mis iganes muu nimetaja ja elualaga me sporti vastandada püüame. Elemente, mille alusel üht või teist asja spordi hulka (või hulgast ära) liigitada, on igal tegevusel. Nimetagu keegi mistahes ala, mistahes tegevus, ikka võib seda ühe või teise näitaja alusel spordiks nimetada; või vastupidi - võib tuua näiteid, miks tegemist ei ole spordiga. Võibolla pisut utreeritult, kuid siiski, võib ütelda, et kõik on subjektiivne. Nagu suur osa, et mitte ütelda enamik meid ümbritsevast on defineeritud tajudest lähtudes, nii võiks suhtuda ka (eeldatavatesse) spordialadesse. Kuidas ja millena on või võiks olla miski enamiku poolt tajutav, sellena käsitleda ka vaadeldavat. Eelpool keegi vihjas, et sport on see, mis on defineeritav läbi objektiivsete mõõdikute: kiirus, kõrgus, kaugus, mass; kuid ka siinjuures mängib sageli suurt rolli subjektiivsus - tõstmise (see oli näitena välja toodud) puhul nt on kohtunik ju see, kes otsustab vaatluse põhjal, kas sooritus oli määrustepärane või mitte. Ka seesugusest spordist ja hindamisviisist leidub subjektiivseid "noote". Püüd vastandada sporti ja showd - ei maksa. Samuti ei maksa spordi showelementides näha vaid negatiisust. Show märgib inimese jaoks mingit vormi millegist meeleliselt nauditavast. Kui show on see, mis inimesi "kutsub" mistahes alale kaasa elama, siis tuleb selle üle headmeelt tunda. Ala fännid on need, tänu kellele sport (ja mistahes muud vaatemängulised elualad) eksisteerib sellisel kujul, nagu ta eksisteerib (eelistatult ka areneb) - ühel või teisel moel maksab selle kõige eest ju publik. Eelnevatest postitustest kõlas korduvalt läbi, et kulturism on elustiil. Kes ala väga tõsiselt võtab ja sellele pühendunud on, siis tõepoolest - elustiiliks see kujuneb. Sama kehtib ka mistahes muu ala puhul. Milline spordiala on kõige raskem? Iga inimene on egoist ja kõige raskem on ikka temal Eks tegelikult kindlasti on eristatavusi erinevate alade vahel selles osas, mille korral ühe ala harrastamine nõuab rohkem kannatusi, kui teine. Kuid see vast sõltub suuresti sellest, kui pühendunult asjaga tegeldakse ja millise resultaadi poole püüeldakse.

Suhkruvaba siirup? See on ju ikka huumor, nagu ma aru saan: et tegemist suhkruvaba siirupiga ja ka see, et seda toidu kõrvale jood?

On neid, kes "teavad hoiduda" keemiast pungil taimsest kraamist ning söövad vorstisaia. Eks see probleem nende poeasjadega enamasti on, kuid kui pole ühel või teisel põhjusel võimalik mahepoes oma ostusid sooritada, siis tuleb leppida alternatiivina tavakaupluses pakutavaga. Kui võimalik, kasvatada ise või hankida külamehelt-külamemmelt. Mis puutub siin paljukirutud meditsiinitöötajaid: tean juhtumeid, kui on avastamata jäetud kahepoolne kopsupõletik, mädane põletik sapipõies, lihasööja-bakter. Neid juhtumeid on hulgaliselt veelgi ja igaühel neist on oma lugu, mis kõigi osaliste jaoks paraku kuigi hästi ei ole lõppenud. Kuid on ka häid lugusid ja kiiduväärt arste-meedikuid. Edit: kirjaviga.

Pisut tõusnud toonus - sportima hakkamise alguses võib seda hilisema ajaga võrreldes rohkem täheldada. Ära "karda", et su jalad lihase arvelt alatiseks ümbermöötu suurendama jäävad. Pisut suurem toonus ja pisuke lihaskasv on iseenesest teretulnud; ka siis, kui eesmärgiks kaalu langetada, kuna lihas on see, mis rasva "põletab". Ja kokkuvõttes on tulemuseks eelduste kohaselt sale ja trimmis keha. Ja nagu eelpool mainiti, siis toitumine peab olema korras ja vastavalt eesmärkidele seatud.

See, et sa oma toitumist hoolega jälgid, ei pruugi tähendada, et sa nö õigeid asju jälgid. Sinu põgusast kirjeldusest sinu toitumise kohta ja arusaamiste osas õigest toitumisest selgub mitu mõõdalaskmist. Ära pelga rasva, ei ole vaja süüa 6 korda päevas, hommikusöök ei tohiks põhineda süsivesikutel, liigselt keskendud süsivesikutele (ka kiiretele) - energiaallikad rasvade kasuks kallutada. Esmalt toitumine paika. Kõikvõimalikud "imetooted" jäägu hetkel apteeki. Lühidalt kirjeldatult võiks asi olla nii, et hommikusöök olgu rasvarikas, lõuna samuti, õhtusöök süsivesikuterikkam. Igas eines täisväärtuslikku valku ja nn värsket (aedviljad-juurviljad). Jõusaalitreening võiks olla õhtus, et peale seda toimuks eelnimetatud päeva süsivesikuterikkaim einekord. Joo vett piisavalt (janu ei tohi tekkida; ära samas üleliigselt "sisse pressi"). Head rasvad on nt: kookoses, munas, hapukoores, lihas, kalas, külmpressitud oliiviõlis, avokaados... Täisväärtuslikud valguallikad: muna, liha (k.a. lind), kala, piimatooted (vali rasvarikas hapukoorega kodujuust nt). Süsivesikuallikad, mida eelistada: tatart soovitan enam; ka kaerahelbed nt. Nn värske kraam: kurk, tomat, kaalikas, spinat; heinamaalt metsa alt võid nt korjata seda, mida loodus pakub (naat, võilille leht... ) jne. Kui võimalik, eelista kraami, mida on kasvatatud mahetootmise võtteid kasutades. Eeldatavasti tekkis/tekib sul lisaküsimusi - hea oleks. Kirjuta.

Ja veel: kui otsustada sinu antud nr-te põhjal, siis mingit erilist kaalulangust sa tõenäoliselt ei vajagi.

Las su kaal liigub aeglaselt - see on parem variant, kui kiired kaalumuutused. Pea ka silmas, et kaalulangus peab toimuma võimalikult selliselt, et sa nälga ei tunne. Kui vastava dieedi ja füüsilise aktiivsuse enese jaoks paika saad, siis eesmärgi saavutanult saad seda (saavutatut) ka hoida (alatiseks näljutama jääda ei saa; ei soovita ka lühajaliselt). Kalorite lugemine tegelikult ilmvajalik ei ole. Kui rasvaprotsenti mõõdad, tee seda kellegi oskaja juures, kes kaliibrit kasutab (elektroonilisi "mõõteaparaate", millel mõõdetav kahe käega kinni peab hoidma, ära usu). Üleliigne rasv kehal/kehas ongi ainukene asi, mis kellegi paksuks teeb Loodame, et see asi sul sundmõtteks ei saa - võimalikult palju alla võtta. Peaksid leidma kindlasti kedagi, kellel sinu suhtes on objektiivne hoiak ja sinu konditsiooni ka vastavalt hindaks. Aeroobse taset tõsta vast pole vaja. 3 korda jõutrenni on OK, kuid kui pikad on treeningud ja millise kvaliteediga, me ei tea. Kirjelda neid lugejatele. Asi ei pruugi olla ületarbitavas toiduenergias. Pigem selles, mida ja millal sööd. Kirjelda palun ka oma menüüd, et siinolijad vajadusel korrigeerida saaks. Eesmärgi poole, nagu eelpool ka mainisin, tuleb liikuda aeglaselt. Võib ette tulla ka vahepealseid väikeseid kaalutõuse, kuid ei maksa neist ülemäära ärevusse sattuda. Kui ise suuri rumalusi ei tee, siis on ka tervis korras ja see on kõige tähtsam.

Keeruline, et mitte ütelda võimatu on sellise pisikese jutujupi alusel otsustada, kui tõsiseltvõetava uurimusega tegemist on. Kuid kui lähtuda pelgalt kirjutatust, siis tegemist on justkui "ülejala" tehtud tööga, et nö. linnukest kirja saada (koolitöö vms.). Kuidas asja kommenteerida: kui katseisikud "paastusid" 10 tundi ja seejärel rohkesti rasvarikast toitu sõid, siis pole imekspandav, et vererõhk tõusis. Sarnane efekt, ma usun, tekiks sellisel juhul mistahes toitaine ülekaaluga eine korral. Ja tõepoolest: artiklijupist ei selgunud, mida einekord veel sisaldas. Kurb on asja juures see, et on neid, kes loevad ja asja nö. must-valgelt ("rasv on rasv") tõlgendavad.

Väike näpuviga, või mis?

Tuleb nõustuda, et hea vorm Madonnal - olgu millise vanuse kohta tahes. Ilmselt tegu tõesti ka assisteerivate preparaatidega, mis muidugi ei vähenda antud juhul asja väärtust kuigivõrd. 10 a pärast käsimüügis: mõnes liberaalsema ravimipoliitikaga riigis vast võib see isegi nii olla, kuid selles osas küllaltki konservatiivsed riigid, nagu ka Eesti, selleni vast tõesti nii kiiresti ei jõua. Taolisi preparaate käsimüüki paiskamist heaks ei kiida - nagu Bonsuna mainitud alkoholiga, võivad tarbijad ka "medikamentidega" liialdada. Samuti jõuaksid hõlpsamini need trennimeeste/trenninaisteni, kellel need (veel) õigustatud ei ole ei treenitusastme ega vanust silmas pidades. Usun, et alustama peaks nö õigest otsast: arstidest, kes tegelikul vajadusel vastavaid arstimeid välja kirjutaks, mitte paneks rutakalt diagnoosi, milleks on "vanadus". Kuid nn meditsiinikultuur vast sinnani veel niipea (enamikes piirkondades) ei jõua) Samas see ei ole esmase tähtsusega loomulikult: alustama peaks ikka elementaarsemast, milleks on tervislikud/tervislikumad eluviisid nii palju, kuivõrd seda kellegi elu, töö ja rahakott võimaldavad. Seega õpetamine (juba koolis), mis on õige ja kvaliteetne toit, piisav puhkus ja päevarežiim, vajalik kehaline aktiivsus (mitte liialt ja mitte liialt vähe).

Väga huvitav: osta midagi, kuna seda saab odavalt, kuigi ostja asja mõjusse-vajadusse ei usu. Mis puutub antud toote reklaami ja selle kontseptsiooni tervikuna, siis on sellel head eeldused, jõudmaks märkimisväärsele kohale maailma poeriiulitel. Seda tähelepanekut ei ole muidugi mina üksi teinud.