R.Tamm

Esimene asi on valed toidud välja jätta ja õiged toidud sisse võtta Toidukoguse pärast pole vähemasti esialgu vaja muretseda. Seda enam, et teeb füüsilist tööd. Kom-neli einet päevas on piisavalt. Eined lõppegu enne, kui "kõht kurgu auguni täis". Taimeõlid välja (v.a extra virgin olive oil, kreekapähkliõli jms), süsivesikuid vähemaks. Süsivesikutest tatar on hea variant; kui seda müüvad poed kaugel, siis kaerahelves ka enamvähem. Tähelepanu pöörata sellele, et toitudes on ka peidetud kujul ebasoovitavat. Seega oleks hea, kui saaks ise toorainetest eined valmistada või muul moel kontrollida, mida lisatakse ja kuidas valmistatakse. Toorest-värsket kraami mitmekesiselt ja rohkelt. Suurem osa päevasest energiavajadusest peaks tulema headest rasvadest (kala, oliiviõli, pähklid, liha, muna, rasvased piimatooted, st mitte taimeõlisid sisaldavad nn poolpiimatooted). Vett joogu rohkem (janu ei tohi olla ega tulla).

Mida sa kogu päeva teed, et ei ole aega ja/või jaksu vajalikus koguses toitu süüa? Kui korralikult sa sööd ja millisel määral tervikuna on menüüs puudujääke - ei tea. Üldiselt on aga nii, et mõõdalaskmised sageli "päeva pealt" tuntavaid negatiivseid mõjusid ei avaldagi. Toime on pikaajaline ja tihti pöördumatu.

Võiksid esmalt nt lugeda järgmiste foorumlaste postitusi (ja artikleid): Fred Antson, ROtter, Alan BStard, anelka, monkeymon. Väärt postitusi annavad paljud teisedki, aga piisab nendestki Ja kui midagi segaseks jääb (esialgu tõenäoliselt jääb ), siis ära midagi eeldama hakka, vaid küsi. Edit: väike kirjaviga.

Lühidalt: ilmselt seepärast, et nii need asjad enamasti toimivad.

Kuivõrd küsid Fred Antsoni käest ja küllalt kriitilise tähtsusega asjaoludel, siis konkreetseid soovitusi siinkohal hetkel andma ei hakka. Küll aga soovitan lisada, millise diabeedi tüübiga tegu (tänapäeva konteksti arvestades ei pruugi pelgalt vanuse/nooruse teadmine seda kuigi tõenäoliselt määrata).

Just - pigem kaaluda rohkem ja hea välja näha, kui kaaluda vähem ja halb välja näha. Ja jutt ei käi pelgalt kõrgemast vs. madalamast keharasva protsendist. On muudki, millest inimene koosneb. Kahjuks on seda teatavate haigusilmingute korral keeruline selgeks teha.

Suund on õige. Hommikusse lisa aedvilju, nt tomatit, kurki. Pisut nt tatraputru on samuti OK lisada (nagu ka lõunal). Kuid ei ole ilmtingimata kohustuslik. Kuid lisada võiksid hapukoort. Muna võiga on väga hea (ja maitsev). Oliiviõli (külmpress). Õhtusse lisa süsivesikuid. Lisaks kalamaksaõli. Tursamaks (müüakse konservides) on ka hea. Paar korda nädalas jõutreening oleks omal kohal.

Nõu küsisid esiti küll treenimise kohta, kuid panid kirja ju ka oma menüü. Seepärast ka kommenteeritakse. Panen siia ühe lingi varasemast teemast http://forums.fitness.ee/index.php?showtopic=22998&st=20 Põhirõhk ROtteri ja Fred Antsoni postitustel. Ja tea, et on neid, kes on eksperid ka mujal, kui pelgalt internetis.

On seisukohti, mis BCAA kasuteguri kahtluse alla seavad. Samas on ka vastupidiseid, toetavaid järeldusi. Vastuolulised arusaamad ja uuringud jäävad kõikvõimalikke seisukohti alatiseks saatma. Igaüks ise peab otsustama, millise kasuks kõnelevad tema jaoks tugevaimad argumendid. Katse-eksitus meetod on samuti vältimatu - meie organismid ja aja(päeva)graafikud on ju erinevad. Samas ei väida ma, et BCAA on parim variant. EAA on tõenäoliselt parem.

Lihaskao vältimiseks sellistes tingimustes tarbida BCAA-d. Samuti - hommikul on üldjuhul ketokehade tase organismis päeva lõikes suurim (eeldusel, et öösel, ja eriti vastu hommikut, süsivesikuid ja suures koguses valgurikkaid toitusid ei sööda). Lähtugem sellest, et inimene valib sellisel hetkel, mida Kristjan Port on kirjeldanud, nö õiged toidud. Toimides viisil, kus keha vajamineva energia saab sissesöödavast ja vere suhkrusisaldus kõrge, ei toimu ka rasvapõletust.

Õige see on - ise noaga pole mõtet surkima hakata. Kui seni elu ainus "hardware" on olnud arvuti, siis las keegi teine teeb vajadusel selle augupaari. Tõepoolest - vöö olgu ikka kinni; vene kroonus nt ei tohtinud sõrmed vöö vahele mahtuda

Peale jõutrenni võiks juba taastuma hakata -koormatud lihaseid toita-, et oleks, millega energiat kulutada. Vastasel juhul hakkab keha suures osas energiaks omaenda lihaseid kasutama (eelnenud jõusaalitreeninguga on eeldus selleks justkui loodud). Olen nõus, mis puudutab ajaühikus kulutatud energia hulka intensiivsel treeningul (kuid lagundab liigselt ka lihast) võrreldes madala intensiivsusega. Kuid suure intensiivsusega treening (jõusaalis nt) kannab hästi eesmärki lihasmassi (ja -toonuse) hoidmiseks. Madalal intensiivsusel kehaline tegevus (mõõduka raskusega füüsiline töö, selle puudumisel spetsiaaltreening; elu-olu teevikuna) aitab kehal üleliigsest tagavarast vabaneda.

Kui aeroobset teha, siis hommikul enne sööki. Nagu ka FourPearls mainis. Aminohapped (BCAA nt) oleks vast organismile sellisel juhul nö käepärasem variant, selle asemel, et tarbida mõnd otsest valguallikat (liha vms). Vadakuplber ei ole enamasti samuti kõige parem võimalus.

Soovitav spordiarsti vastuvõtule minna - saad teada, kus puudujäägid. Kuid siiski: ühekülgselt ei maksa arendada midagi. Selgroosirgestaja puhul kehtib sama. Võta kasutusele harjutused, mis kaasavad töösse võimalikult suurel hulgal lihaseid: jõutõmme (erinevad variatsioonid), kükk (lahtine kang), surumine (nt hantlitega), tõmme ettekallutatult (jms, mis kaasab töösse suurt osa kehast). Samas ei ole vaja neid kõiki ühel ja samal päeval teha. Kasuta lisaks ka mõnd isoleeritumat harjutust (nt kõhulihastele). Kasuta (vähemasti esialgu) kergeid/mõõdukaid raskusi.

Tegelikutl see aukude juurde tegemine ei pruugi end eriti õigustada. Kasutades vööl olevate aukude sammu, siis olenevalt vööst ja inimesest võib ühe augupaari lisada, kuid järgmisega, rääkimata ülejärgmisest, võib vöö laiend ja pannal harjutuse sooritust silmas pidades ebasobivalt asetseda. Vöö võiks olla ikka õige suurusega. Valida selline, millel on nö varu. Nt kui tegemist on inimesega, kelle kaal (ja rasvaprotsent) märkimisväärselt kõigub (nt massiperiood ja nn dieediperiood), siis arvestada, millises konditsioonis hetkel oled ja vöö valida selline, et kaalumuutuse korral see ikkagi kasutatav oleks.

To Aimuu: tuleohutusest tuleb rääkida enne tulekahju. Kui juba leegid lõõmavad, on vaja tuld kustutada; ja alati ei piisa ämbritäiest veest.

Tundub tõsi olevat. Kuid eks see ole vica-versa: ega naised mehi kah üdini mõista. Väga oluline näib asja juures olevat, et üks oskab oma soove teise jaoks vajalikuks muuta (vajalikuna näidata).

Kuidas tee või kohv inimesele mõjub, on individuaalne. Kogused määravad toime. On ka küllalt ühekülgse mõjuga nn teetaimi - kui soov paremat und püüda, jooge nurmenuku teed.

Kahjuks on nii, et kui keegi oma toidukorrad ka oskuslikult planeerib, siis selle peale, kui keegi käib suitsupausi asemel väikest einet tegemas, vaadatakse viltu. Miskipärast see nii tihtilugu on.

Saab küll.

Kui nii toimid, siis ei ole tegemist enam selle harjutusega, mida viidatud lingis demonstreeritakse. Ilmselt pead silmas hoopis sellist harjutust

Rasvu on sinu välja pakutus liialt vähe; valku ja süsivesikuid liigselt. Pigem katsetada nii (kui laias laastus sinu samu nr-d kasutada), et valkude ja rasvade osakaal vaheta omavahel ja süsivesikuid ca. 5%.

Tundub nii, sest need kaks asja näikse mõneti vastandlikud olevat. Kuid nii palju valk (mõistlikes kogustes) vast ketoosi ei väära, kui juba küllaltki väike kogus süsivesikuid. Anaeroobne treening on ka ketoosi korral lihasmassi huvides muidugi vajalik, kuid sessioon peaks üldjuhul olema küllaltki kompaktne. Sihilikult treeningraskusi alandada pole mõttekas,kuid, tõepoolest, langevad need mingil määral paratamatult.

Eelmises postis jäi kirjutamata, mis puudutab otseselt lihaste säästmist dieedi ja ketoosi ajal: ketoosis olles kaalu langetades kasutab keha (peamiselt) rasvu, sh keharasvu energia ammutamiseks ning ei teki (suurt) vajadust lihaste energiaks lagundamise järele.

Tõsi ta on. Kuid valk tõstab ka insuliini hulka, mis on takistavaks teguriks, kui eesmärgiks rasvapõletus (ja ketoosi teke). Eks see ole igaühe "enese keha kuulamise" küsimus, mis on mõõdukas. Oleneb see ju ka ikkagi sellest, mis on eesmärgiks ja kuidas seda saavutada - (sügav) ketoos või lihtsalt napp kaloraažh. Ja üldjuhul on mõistlik ka ketogeense dieedi puhul valgu osakaalu taas tõsta, kui organism on ketokehasid juba piisavalt tootma-kasutama hakanud. Kuid väga kõrgeks ei maksa seda siiski ajada (lisaks insuliinitaseme kõigutamisele) tema happelise jäägi tõttu, mis ketogeense dieedi puhul lisaohtu võib kujutada.