R.Tamm

On võibolla ka erandeid, nagu enamike asjade puhul, kuid füüsikaseadused kehtivad kõigele, k.a. suuremootoriga autodele. Seepärast on nt tuuletakistuse mõjud erinevate autode bensiinikulule analoogsed. Kui suured need mõjud konkreetse auto puhul on, sõltub mootori võimsusest, ülekandest, auto aerodünaamilisusest jm karakteristikutest. Kuid mõjud on erinevate autode puhul samade seaduspärasustega. Mis aga mõõdasõitu puutub, siis on mõistlik nõustuda: piirkiirusega mõõdasõidud võivad tõesti muutuda ohtlikumaks kui lühiajalised kiiruseületamised, eesmärgil mõõdasõidu aega lühendada. Seega võiks mõõdasõitudel olla lubatud mõningane kiiruseületus. Mõistlik oleks muidugi enne mõõdasõidu tegemist mõtelda, kas selleks on ikka vajadust. Samas tuleks tarbetut autoderivi kasvamist vältida, kuivõrd suureneb ahelkokkupõrgete oht. Piisava pikivahe hoidmine kah alati ei õigusta - kui on ruumi, pikib keegi ikka ennast sinu ja eessõitva auto vahele. Tuleb tunnistada, et tegelikult on viimase ca. viie aasta jooksul märgata mõningast liikluskultuuri paranemist. See muidugi ei tähenda kaugeltki seda, et paranemisruumi poleks. Kuniks on õnnetusi, ükskõik kui palju või vähe, on probleem ja sellega tuleb tegelda.

Triumf on väärt just nii palju, kui palju keegi selle eest nõus maksma on.

Arvan, et keegi peaks natuke asja siluma. Teen sellega algust. Ära käesoleva teema põhjal veel kindlaid otsuseid tee. Mulle näib, et oled valele teele sattumas. Võiksid kasutada otsingut ja lugeda erinevatest foorumiteemadest (ka artiklid) nt Fred Antsoni ja ROtteri postitusi. On palju teisigi, keda tasub uskuda, aga ma hetkel kirjutan vaid need nimed, et su jaoks mitte asja väga "kirjuks" ajada. Ja võiksid pisukese uurimise järel taas ise foorumisse kirjutada ja avastatut kommenteerida ja täpsustavaid küsimusi esitada.

Seletus võiks olla minu arvates selline, et kuivõrd metsloomadel sõltub elu küllaltki kindlatest looduses toimuvatest muutustest ja aastaaegadest, siis vastavalt sellele varieerub ka aasta lõikes sissesöödava toidu hulk ja iseloom. Kui talv mõõdas, on vaja taas keerukateks aegadeks valmistuda. Olulist rolli kogu protsessis mängib ka sigimisperiood, mis oma energia võtab. Mis puutub eri isendite sissesöödavat toiduhulka, siis siinkohal näib saavat kinnitust, et kui vähem süüa, hoiab keha rohkem kinni; kui rohkem süüa, annab rohkem ka ära. Leiab kinnitust ka see, et omab tähtsust, millest ammutatakse tarbitav energiahulk.

Tärklise mõju veresuhkru tõusule ei ole tõesti nii kiire, kui lihtsuhkrutel, kuid on olemas oluliselt eelistatavamaid alternatiive ja mõistlik oleks võrrelda tärklist ka nendega. Pealegi: su kirjutatu tuleb sõnastuselt väga tuttav ette. Julgen siinkohal soovitada, et kui kusagilt midagi loed, siis otsi loetule kinnitust ka teistest allikatest, analüüsi loetut, loe veel ja vaata, kas ikka veel loetu põhjal samadele arusaamadele jõuad.

Eks see ole pisut õigustatud kartus, mida artiklis mainitud oli: ebaadekvaatselt vahendatud uuringutulemused; või puudulikult teostatud uuring ja analüüs võivad inimestes segadust tekitada küll. Õige ta on, et kaloril ja kaloril on vahe, kuid see ei tähenda, et kaloreid lugema oleks vaja hakata. Milleks oma elu tarbetult keerukaks muuta - iga toiduaine, iga eine, iga päeva energiakulutus on ju erinev. Tuleb selgeks teha, mida keha vajab. Energiakulutuse teadmisest numbrites on vastasel korral vähe tolku. Foorumlane Hehee, seda kindlasti pidasidki silmas.(?)

Tere! Kui keegi teab midagi kirjutada lihaskasvu pidurdavast proteiinist/geenist myosatin-st ja selle neutralisaatoreid/blokeerijaid sisaldavast meretaimest cystoseria canariensis-st (sisaldab nt toode Myostim), siis teadmised-mõtted on väga teretulnud. Selgituseks veel nii palju, et kunagi (ca kvartali eest) oli foorumis selle geeni blokeerimisest juttu. Võtan teema üles, kuna vast on selle aja jooksul keegi (sh teadus) targemaks saanud ja oskab selle geeni blokeerimisest/mõju vähendamisest tarkusi jagada (erinevad võimalused selleks, ohutus, efekt lihaskasvule jms). Ette tänades

Kas tead sellist ütlemist, et "Thanks for asking, but I'm not on steroids". Parafraseerides seda sobiks sinu poolt öelduna siia: "Thanks for asking, but it's not a photoshop."

Nende "pärlite" taunitavuse osas olen absoluutselt nõus. Kuid tõepoolest, nagu ka eelnevalt keegi vihjas, võib selle isiku ja tema nö kaaskondlaste avaldustest leida ka arvestatavaid väiteid; enamjaolt küll kuidagi kokkupressitult ja ridade vahelt. Millest vastuolulisus põhjustatud - ka juba korduvalt selles ja ka eelmistes teemades mainitud. Mis võisse puutub, siis sa jäta leib ära ja hammuta ainult võid Võibolla liialt äärmuslik näide (aga mine sa tea): tean inimest, kes aastaid tagasi töötas pika aja vältel meiereis ja piimatooted olid käeulatuses küllaltki piiramatult. Inimene eelistas (instinktiivselt) eelkõige naturaalset võid ja koort, tarbides neid (mitte väga liialdades öeldult) nii, et ühes käes oli või ja teises kooretass. Tervis korras ja ülekaalulisusest (ega alakaalulisusest) pole juttugi.

Jälgi seda, et kui tahad teha aeroobset, et see siis ikka oleks aeroobne - rahulik tempo.

Kas arvad, et sprinterite treeningud lihast ei lõhu? Tavainimest tippsprinteritega üks ühele võrrelda ei maksa. Seda enam, kui nende treeningute ülesehitust ei tea. Põhjuseid on teisigi.

Selliselt toimides läheb treening liiga pikaks. Kui mõlemad treeninguosad on veel lisaks kestusele (väga) intensiivsed, siis seda enam on selline variant ebasoovitav. Toitumine on küll määrava tähtsusega, aga üks võiks teist ikka toetada, mitte üksteise puudujääke mingil määral kompenseerida. Sinu trennijärgne pala on küllaltki OK. Selle asemel sheiki nt vadakukonsentraadist teha pole vaja. Lisada võiksid trennijärgselt aga süsivesikuid (tatar) ja hapukoore ja kookoshelvestega sellisel juhul ära väga "lahkelt" ümber käi. Kui aga su päevamenüü on hetkel sätitud nii, et süsivesikuid üleüldse väldid, siis on natuke teised lood. Kui süsivesikud ikka sees, siis võimalikult vahetult peale trenni.

Intensiivne treening lõhub märkimisväärselt lihaseid. Hoolimata sellest, millise treeninguga on tegemist.

Kui teema algataja kurdab, et enne trenni on nn loid tunne, siis tuleb midagi muuta. Ja teema arenedes selgub (kui pisut ridade vahelt lugeda ja järeldada), et teemaalgataja sööb enne trenni süsivesikuid (neid sisaldavaid toite). On teada, kuidas süsivesikud kehas toimivad; toetavad seda teadmist ka enamiku (kes asja enesele teadvstanud on) isiklikud kogemused. Seega on küsija teinud õiged järeldused tarbida treeningueelselt vähem (või üldse mitte) süsivesikuid. Vastupidist soovitada siinkohal pole eriti mõistlik.

Tõsi see on - seepärast väikese ettevaatusega kirjutasingi "kutse" mitte "kutsumus". See laias laastus oligi mu mõte: me ei või ette teada, mis tulevik toob. Sh. äratundmine, et oleks tulnud teha teisi valikuid. Kuid eks selline tagasivaatamine kaasneb küpsemisega rohkemal või vähemal määral vast nii või teisiti. Usun, et sellistel hetkedel on oluline omada meenutust väärivaid mälestusi võimalikult palju. Seepärast tuleks tegeleda mälestuste nö loomisega juba täna ja loota, et see jätkuks ka küpses eas. Ja loota ka seda, et leitaks oma tõeline kutsumus.

Paraku küll. Ei näi olevat midagi, mida rahasse ümber arvutada ei saaks; sealhulgas inimese tervis ja elu. Üha enam on erinevates kontekstides kasutatud (tundub olevat kasvav tendents) inimelu väärtuse mõistet, võrdsustades seda mingi konkreetse rahasummaga. Teatud juhtudel on rangelt pragmaatiline lähenemine inimese elule mingil määral küll õigustatud (majandusprognoosid nt), kuid inimese kui sellise hind peaks kujunema ikkagi nö. mingis muus vääringus.

Olen Bonsuna (ja veel nii mõne teisegi) mõttega päri. Olen selgelt asjale (mitte ainult antud ala silmas pidades) lähenema hakanud viisil, et kui millegagi tahtmine tegelda ja teha ning kui miski tundub õige, siis vastavalt sellele "kutsele" ka järgida. Hoolimata tekkida võivast mõttest "mis siis saab, kui?!". Pigem elada (oma võimaluste piires) praegu. Loomulikult samal ajal püüeldes selle poole, et ka tulevikus oleks nö elu. Kui aga põhirõhk panna tulevikule, st "praegu valmistun, et aastate pärast teha seda, mida tahan", siis võibki elu elamata jääda - kõik ei sõltu meist enestest ja kõik ei pruugi plaanipäraselt minna. See muidugi ei tähenda, et "meri peaks olema põlvini" ja "saagu mis saab". Jäägem ikka kõiges mõistuse juurde.Elame praegu ja tegutseme nii, et annaksime enestele ka tulevikuks võimaluse elada elamisväärset elu.

Neid eksitavaid kirjutisi ikka levib siin-seal. Hea oleks muidugi, kui oleks kasvõi üks "turvaline paik" fitness.ee näol. Kuid lehe haldajatele-omanikele midagi ette heita väga ei saa: on olemas ka adekvaatset infot ja küllaga. Nö uued tulijad fitness-temaatikas võivad küll segadusse sattuda, aga õnneks koputab kodanikukohuse tunne nii mõnelegi südamele ja vajadlikud märkused ja korrektuurid on kärmed tulema. Tegelikult tõsisem asi on laiemat kõlapinda omav riiklik toitumispoliitika. On välja antud ka selleteemalisi üllitisi, millest mõnda olen juhtunud ka ise sirvima. Seisukohad, mida neis brožüürides esitatakse, on tihtipeale samuti kaheldava väärtusega. Ja mis eriti kurioosne: nende buklettide autorid ei näi sisus ühel meelel olevat, kuna kohati antakse vastuolulisi õpetusi muuhulgas ka ühe ja sama paberikandja erinevatel lehekülgedel. Sõnaga - soovitustes, mida riiklikul tasemel/tellimusel jagatakse, ei olda kindlad. Eks ole ka soovitusi, mida võib tõsiselt võtta, kuid mõtlematuid ja segadusse ajavaid avaldusi leidub hulgalislt.

Minu viga - tõepoolest naistekas alamrubriigiks Enne ja peale bodypump-i ratas või lint ilmtingimata vajalik pole, aga soojenduse-lõdvestuse mõttes võid ju kah. Joogiks vesi on parim variant. Maitseks võid lisada nt sidrunit. Fat Burneri joogid nt on ka head. Mõni asi toiduvalikus OK, kuid mitte kõik. Pastaroad ei ole hea valik. Puuviljadega olla tagasihoidlik. Kui, siis kohe peale õhtust bodypump-i (võiksid vahelduseks ka jõusaali teha). Üldiselt näid teadvat, mis hea, mis mitte. Sealt on sul hea edasi minna ja menüüd korrigeerida. Oled küllaltki pikka kasvu ja nimetatud kaalu alusel ühest hinnangut anda ei saa - kas vajad rasvapõletust või mitte. Kuid kui toitumine enam-vähem paigas, siis keha ise reguleerib suuresti ise, milline on sinu normaalkaal. Kui hakkad nüüdsest õhtuti treenima, nagu kirjutasid, siis lähtugemgi sellest. Hommikuti söö peamiselt rasvast, pisut süsivesikuid (mitte ilmtingimata), valku, aedvilju. Lõuna toitainete jaotust silmas pidades sama. Õhtul vahetuvad süsivesikute ja rasvade osakaal. Janul ära tekkida lase ja, nagu öeldud, vesi on parim võimalus. See on selline väga üldsõnaline soovitus. Näidismenüü Hommikusöök: hapukoor, avokaado, külmpressitud oliiviõli, muna, kodujuust, toorsalat. Lõunasöök: hakkliha (100%line), kookoshelbed, aedvilju. Õhtusöök (peale trenni): kala, tatrapuder, aedvilju. Koguseid pead ise katsetama. Kaloreid lugema ära hakka. Päevasest energiavajadusest põhiline rasvast. Kusjuures väldi taimseid õlisid (inimese tehtud-pakendatud), v.a. külmpress oliiviõli, linaseemneõli, kalamaksaõli, kreekapähkliõli, kookosõli(rasv). Autosõit vs. jalgsi käimine ei ole ainsad füüsilise aktiivsuse näitajad peale treeningu. Milline on nt sinu töö iseloom (ja/või kui õpid nt kehakultuuri, siis sellega kaasneb füüsiline koormus)? Kui palju pead liikuma tööl/koolis olles erinevate ruumide vahet, treppidel jms? Kas elad korteris või individuaalelamus, kus vaja keskmisest enam majapidamistõid teha; kas käid maal vanavanematel abiks maatöid tegemas jne? Sellest kõigest oleneb, kas treeningkoormused on piisavad või liigsed. Samuti - millist treeningut oleks soovitav lisaks teha, kui üldse.

Kirjuta kõigepealt oma sugu. Kirjuta ka, mida ja millal sööd. Kas oled ka treeninguväliselt aktiivne? Kui jah, siis millisel moel? Puhke-unerežiim võiks kah kirjas olla.

Muudatusi võiks sisse tuua küll, aga asi pole selles, et keha harjub mingite kindlate harjutustega ja seepärast arengut ei toimu, vaid meel võib tüdineda ja konsentreeritus sooritusel "pole enam see". Peaasi, et kavas oleksid baasharjutused (nö abiharjutused lisaks) ja harjutuste valik oleks suunatud ikka kogu kehale. Treeningute arv nädalas 3 (vahelduse mõttes võid mõnikord ka 4-st jaotust kasutada). Ca 1-1,5 tund trenni (eeldusel, et saalis ikka treenid, mitte ei pööra põhirõhku kõrvalisele). Treeninguid võta tõsiselt ja häälesta ennast tugevasti pingutama. Korduste vahemikuga seeriates võid varieerida. Kogu aeg ära maksimumpingutusega treeni - tee ka kergemaid treeningperioode. Puhkusenädalad on head korralikuks taastumiseks ja keha varude täiendamiseks. Kuid ära muutu laisaks - kord paari kuu tagant peaks OK olema. Kui tunned, et energiat piisavalt, võid ka harvemini teha. Toit on aluseks: valk, rasv, süsivesikud, aedviljad. Kõik peab olema paigas ja defitsiiti ei tohi tekkida millestki, k.a. ühestki mikroelemendist, kuna kõik toimub kehas koosmõjude toimel. Maga vähemalt 8 h ööpäevas. Need on esialgsed näpunäited, mille järgi toimida võiks. Aga esmalt võid käia igaks juhuks arsti juures ja lasta uurida, millised võivad olla kõikvõimalikud põhjused, miks kaal kerkida ei taha. Kui midagi haiguslikku ei leita, siis ei jäägi muud üle, kui ise edasi katsetada, kuidas täpselt treenida, süüa ja magada.

Õnne!

Minu silm ei pruugi olla kah teab mis "kompetentne", aga mõnda asja oskan vast ütelda küll. Sinu silmal näib õigus olevat. Kehtima jääb minu eelmises postituses soovitatu. Et ka see konkreetsem menüü oleks kommenteeritud, siis liiga suur osakaal süsivesikutel (mulje jääb selline, kuigi koguseid ei tea). Suurim süsivesikukogus õhtusse. Makaronid ei ole (enamjaolt) hea variant. Riis samuti mitte; nn puhastamata riis ei ole nii halb. Sai ei ole hea. Kalapulgad on samuti kaheldava väärtusega. Igasse einesse täisväärtuslikku valku ja häid rasvu (siin seal neid on, aga jälgida rohkem). Kõikvõimalikud "libalihatooted" tuleb menüüst eemaldada. Ilmselt oleks vaja ka aedviljadele suuremat rõhku panna (hommik nt), kuid asi ei näi väga hull olevat. Magus, nagu nt. moos (kui on lisatud suhkrut), on üleliigne. Banaanide ja muude puuviljadega tasub olla samuti ettevaatlik - palju suhkruid (peamiselt ebasoovitav fruktoos). Kokkuvõtvalt võibki ütelda, et menüüs jäävad heade asjadena silma muna, liha, hakkliha, kala ja aedviljad. Asi pole viimseni vale, aga üht-teist saab korrigeerida küll.

Pole vaja ennast kaitsma hakata - keegi ei ründa. Pilt on selgem sinust ja sinu tegemistest. Kui aega saan, tutvun su profiiliga antud lingil lähemalt. Loomulikult on olemas sinu ja on olemas minu arvamus, kuid selleks see foorum siin on, et seda avaldada. Nii ka nüüd: lugesin, et soovid kasvatada massi, kuid mitte rasva arvelt. Seda teades siiski ka soovitus massilisaja vahepalana ära jätta. Valgukonsentraadist shake on rohkem OK. Kuid veel rohkem OK on selle 10 minutiga haugata nö päris toitu. Kui on 10 min, siis jõuab küll. Igaks juhuks (kui sedagi aega pole), võid muidugi käepärast ka pulbri hoida (soovitavalt kaseiin). Kui võtta näitajaks pelgalt valgusisaldus, siis "summa-summaarum" on tavatoidu ja valgujoogi hind sama. Samas muud näitajad (üldjuhul) juba tavatoidu kasuks. Üks trikk soovituseks: kui pole aega mäluda, tee tööle kaasa shake, mis koosneks tavatoidust, mida sööksid siis, kui aega oleks. Ekstra aega selle valmistamine teab-mis palju ei võta, kuivõrd toitu valmistad ju nagunii ja osa sellest blenderisse panna ja nuppu vajutada pole kuigi aeganõudev. Ja kui parasjagu blenderit (vms) kasutada ei saa/taha, on ka teisi käepäraseid võimalusi - ole loov. Ja toidukordade arvu väga kõrgeks ajada pole tegelikult vaja. Edit: pool aastat pole kuigi pikk aeg. Pealegi on terviseprobleemidel sageli eelstaadiumid. Ka ei pruugi erinevate analüüside tulemused erinevaid kõrvalekaldeid tuvastada. Samas see muidugi ei tähenda, et sul need kõrvalekalded milleski ilmtingimata on.

Liiga vähe uurisid tõenäoliselt. Ära tee rutakaid järeldusi teemade sisu kohta. Kahtlustad vast isegi, et su toitumiskava on "tühine", nagu sa ise väljendad. Vastasel korral sa abi poleks küsinud, või mis? Kuivõrd foorumlane jrx kahevõitluse-spetsiifikat valdab, vasta tema täpsustavatele küsimustele ja võta tema soovitusi ka kuulda (kui ta neid annab).