maryjane

Siis peab midagi väga-väga viltu olema, kui valk neerude kaudu välja hakkab tulema.

Ikkagi respect! 34.7 ongi ju 35.

Mina söön enne pikka võistlust hommikul 4h enne starti omletti ja peekonit. Esimese toidukorrana on süsivesik on minu puhul täiesti vale valik. Kohvi ei võta, see viib vedeliku välja. Tavaliselt on stardihommikul niigi närv nii püsti, et kohvi pole tarvis. Pool tundi enne starti võtan banaani, peotäie rosinaid või saiakese (võimalikult väherasvase, muidu hakkab üles ajama). Võistluse ajal võtan igast teisest TP-st tüki banaani. Rattaralli ajal võib natuke rohkem võtta, sest joostes-suusatades hakkab maosisu üles ajama, kui liiga palju süüa. Mõned võtavad kaasa ka oma geeli või batooni, aga mina pooldan võimalikult väikest "pagasit". Elu on näidanud, et rajatoitlustusest piisab täiesti, tuleb ainult ära tunda, millises TP-s banaan krabada ja millise võib vahele jätta. Eelmisel päeval söön suure pitsa või pasta, sellega laeb ilusti täis. Kui sa kavatsed tõesti keskmise kiiruse 35km/h saavutada, siis respect. Mina ennustan enda ajaks vähemalt 5h.

Neile, kes tõeliselt värske toidu elamust hindavad, soovitan Londonisse sattudes kindlasti Harrodsisse sööma minna. Sealse toiduosakonna juurde kuulub saal, kus on palju erinevaid "kööginurki": austrid ja värske seafood, sushi, juustud, grill-liha, tapad jne. Toiduosakond iseenesest on ka omaette elamus. Antud võileib iseenesest on Harrodsi kohta üsna normaalse hinnaga, arvestades seda, et kolm korrust ülalpool on võimalik endale hankida £5000 maksvaid T-särke.

Klienditeenindaja.

Meie küla Sportlandis on. Toon sulle vä?

Praegusel aastaajal küll. Sügise poole hakkavad ka tippsuusatajad kepikõndi tegema, nende keeles nimetatakse seda imitatsiooniks.

Kui sul on valida asfaldi ja lindi vahel, vali kindlasti lint. Lint on oluliselt liigesesõbralikum, kui ükskõik milline maastik. Kui linti pole, siis vali ujumine või jalgratas või crosstrainer. Minul õnnestus eelmisel kevadel poole tunniga oma jalgadest (ma loodan, et mitte päris eluajaks) lahti saada. St praegu käin jooksmas ibuprofeeni ja Olfeni-plaastrite abiga, sest muidu poleks valu pärast võimalik. Valed jalanõud + asfalt + pikk treeningpaus = mõrad sääreluudes.

Kui on valguallergia, siis ei aita isegi laktoosivabadus mitte. Sellisel juhul jääbki põhimõtteliselt ainult looma-, kana- ja kalkuniliha. Toidulisanditest on olemas hernevalk, mida siinkandis ei müüda, tuleb mujalt tellida. Maitselt veel jälgim, kui sojavalk.

Ja kuidas kolesteroolisisaldus korreleerub rasvkoe massiga?

Wow. See on midagi ülidiipi. Äkki valgustad lähemalt, mis põhimõttel on võimalik verest rasvaprotsenti mõõta?

Peavalu tekib sellest, et füüsilisel koormusel vererõhk ja kehatemperatuur tõusevad. Eriti sagedasti tuleb seda ette siseruumes treenides, sest jõusaalides on enamasti palav ja liigse kehasoojuse äraandmine häiritud. Mis aitab: 1. tee aeroobset õues - jookse või sõida jalgrattaga või mis iganes sulle meeldib 2. joo trenni ajal piisavalt - peavalu tekib kergesti ka vedelikupuudusest 3. võid trennijoogi sisse panna veerand tabletti lahustuvat aspiriini Puhkeoleku vererõhk ja südame löögisagedus on sul täiesti normis. See on täiesti normaalne, et pulss (ja hingamissagedus) natuke pärast koormuse lõppu veel kõrge on, sest organismis on lihastöö tulemusena tekkinud piimhape, mis muudetakse süsihappegaasiks ja viiakse kopsude kaudu välja. Süda ja hingamine püüavadki seda protsessi kiirendada. Trepist üles tulemisel ei jõua süda aga momentaalselt reageerida - lihastes avanevad koormuse korral "varuveresooned" ja süda peab hakkama arendama intensiivsemat tööd, et neid verega varustada. See protsess võtab natuke aega ja sellepärast oledki enne trepist üles jõudnud, kui löögisageduse tõstmise "käsk" lihastest aju kaudu südamesse pärale jõuab.

Mul on sama jama. Ületreenitust ei pane teinekord ise muidu tähelegi - trennis jõudu jagub ja kirjade järgi oleks koormus nagu normis. Kui öösiti enam und ei tule, siis võtan paar päeva puhkust ja söön korralikult, siis tuleb ka uni tagasi. Teine märk ületreenitusest on magusaisu (muidu ma magusat üldse ei taha).

Ma isegi nägin teda eile õhtul Eurospordi pealt kivikuule posti otsa tõstmas. Neljandaks jäi venelase, leeduka ja lätlase järel.

Ei ole lisa söödetud, sel aastal õitsesid pärnad hullumööda ja pidi mitu korda mett võtma, et tarud üle ääre ei hakkaks ajama. Suhkrusiirupit hakkasid mummud saama alles oktoobris. Mesi asub Tartus, aga võin cargoga saata, kuhu vaja.

Müün mett. Hind 60 kr/kg. Hea puhas kodumesi, ise vurritasin. Peamiselt pärit pärnaõitest, mesikast ja ristikheinast. Kel huvi, andku teada. Anumad on 1-liitrine, 1-kilone ja 3-kilone. 1 liiter = 1.4 kg.

Nojah, te saate vähemalt pappi oma soovituste eest. Ma olen ka heast südamest vahel mõnele inimesele toitumiskava koostanud ja sellisel juhul ajab eriti kopsu üle maksa, kui ta ei kavatsegi seda rakendama hakata. Umbes, et "teed toitumiskavasid vä? issand kui lahe, tee mulle ka!" Ja siis ma murran mitu päeva pead ja võtan arvesse inimese eesmärki ja füüsilist aktiivsust ja elustiili ja maitse-eelistusi. Annan kava üle ja aeg-ajalt uurin, kuidas toitumine läheb. Tavaliselt tehakse muud juttu või vastatakse, et oi aitäh, hästi läheb. Samas saab pealegi vaadates aru, et tegelikult pole inimesel piisavalt meelekindlust oma saiakestest-pelmeenidest-friikartulitest loobumiseks ja seepärast suurest viisakusest valetab sulle suu sisse.

Tuttav teema. Mult ka alatasa küsitakse, kas mul midagi targemat pole teha. Ja kui ma uurin, et mis see targem tegevus oleks, siis pakutakse, et raamatute lugemine või ööklubiskäimine. Miskipärast just joomise ja pidutsemisega seostatakse meelelahutust ja trennikauged inimesed ei saa sugugi aru, et jooksmine võib olla palju funim kui joomine. Söömas üritan võimalikult palju üksinda käia, sest kolleegidega lõunal käies õnnestub alati kellelegi hambu jääda ("pead dieeti vää?"). Ja meheksmuutumise jutte kuuleb ka muidugi iga päev. Mis puutub nartsissismi, siis eneseimetlejaid on tegelikult igal alal. Võetagu näiteks Pullerits. See tekst on kohati ikka väga haige. Iseasi muidugi, kas see mees tegelikus elus ka on "treenin-oksendamiseni" ja "ma-olin-erki-noole-vanuses-temast-palju-kõvem-mees" või on tegemist lihtsalt ajakirjanduslike liialdustega. Ma ise muidugi ei suuda sageli varjata oma poolehoidu vastupidavusalade ja nende harrastajate suhtes, aga nii ei saa ka öelda, et kõik kulturistid on nõmedad egobuustijad ja kõik maratoonarid on jube lahedad tegelased. Sõltub ikkagi sügavalt konkreetsest inimesest.

Internet on täis selliseid tabeleid.

Kortisool hakkab igasuguse stressi peale vabanema. Näiteks: alkohol, stimulandid (kofeiin, efedriin, energiajook), vedelikupuudus, magamatus, madal veresuhkur. Nipp kortisooli vabanemise vähendamiseks on trenni ajal piisav vedelikutarbimine, kusjuures taastusjook peaks alati süsikaid sisaldama. Aga nii lihtne see asi ka pole, et kõhupeki järgi kortisooli taset saaks ennustada.

Seda hoitakse apteekides üldiselt külmkapis, seega tuleb letist küsida. Karbi peale on kirillitsas kirjutatud Levzeja (leusea).

Täitsa nõus. Ega see Spartakiaad mingi imejook pole. Ise mäletan seda juba enam kui kümne aasta tagusest ajast, arcticud-isostarid-gatoraded on ilmselt rohkem state-of-art. Ise passin juba pikemat aega peale, millal Gatorade Endurance Formula Eestis müügile tuleb.

Eile käisin vaatamas, oli 150.

Lõualuude naksumine on pärilik ja selle vastu ei aita miski. Suuremate liigeste naksumisega on nii, et kuni sellega valu ei kaasne, on kõik ok. Mingi kõõlus käib teise kõõluse vastu. See on kuni 21. eluaastani täiesti normaalne luude-liigeste-ligamentide kasvuga kaasnev asi. Kui raksumine valusaks muutub ja liiges paiste läheb, siis tuleks arsti juurde pöörduda. Mul endal raksusid 16-aastaselt mõlemad põlved, siis muutus raksumine valusaks ja põlved läksid paiste. Määrati mingi füsioteraapia ja pärast seda sai asi korda - valu läks üle ja liigesed enam ei raksunud.

No aga teeme vahetust. Teie saadate mulle cargoga paar purki Stockmannis müüdavat Skippy Extra Crunchy Peanut Butterit ja mina saadan vastu karbi Spartakiaadi (150 eeku vist oli kilose karbi hind).