keepcalm

Sest glükogeen on süsivesik ning seda on kergem põletada. Kestvusaladel on tüüpiline, et esmalt kasutab organism ära maksas oleva glükogeeni ning seejärel hakkab kasutama lihastes asuvat glükogeeni.

Esiteks on tegemist suure kaaluga isikuga. Väga soe on soovitada inimesel hakata esialgu kaalu alandamiseks mingisugust intesiivset trenni tegema. Esiteks peab ka süda sellisele intensiivsele treeningule vastu pidama. Mida suurem on kehakaal, seda kõrgemaks tõuseb pulss intesiivsel treengul, kuna süda peab tegema rohkem tööd, et hapniku ja verd laiali pumbata. Selline treening teeb esialgu rohkem kahju, kui kasu, eriti südamele. Teine asi on see, et nahavahelist pekipolstrit hakkab keha kasutama viimases hädas, mitte koheselt. Kaotatud kalorid ei tähenda samuti, et need lähevad ainult nahavahelise peki arvelt.

Kaalu alandamiseks ei ole niivõrd oluline treeningu distants, kui kestvus. Rasvapõletuseks on hea pikaajaline treening madalal koormusel (alates 45. treeningminutist algab organismis rasvade põletus). Isegi ei ole vaja joosta, vaid alustuseks pigem alustada kepikõnnist või lihtsalt kõndimisest veidikene kiiremal tempol. Oluline on jälgida pulssi. Meestel on maksimaalne treeningpulss 220-vanus, naistel 208-(vanus 70%). Kõrge treeningkoormus 85-100% maksimaalsest pulsist, mõõdukas treeningkoormus 70-85%, kerge treeningkoormus 60-70%, madal treeningkoormus 50-60%. Kuna kaal on suur, siis suure koormusega treening võib südamele liiga teha.

Tere! Pulssi mõõdan. Treeningute vahel 48 tundi. Hambad on terved (külastan regulaarselt hambaarsti, vimati 1 kuu tagasi. Hambad üldse tugevad.) ja just nädal aega tagasi sai põhjalik tervise audit tehtud- kõik näitajad olevat normis, sh maksa- ja põletikunäitajad. Vaid kolesterool olevad veidikene kõrge (5,4).

Tere! Pöördun siia kahe probleemiga. Kuigi olen juba arstile aja pannud, sooviks nõu ka siinsetelt teadjatelt. Nimelt olen alustanud jälle üle pika aja trenniga- käin jooksmas. Jooksmist teen üldiselt 1 tund ja madala pulsiga (nii 130 keskmine). Peale koormust aga põlved valutavad nii, et isegi katsuda neid valus. Kunagi nooremas eas sai 8 aastat korvpalli mängitud ning põlved on nooruses suurt koormust saanud. Peale mandlite haigestumist loobusin spordist sellisel tasemel, kuna põletikulised mandlit hakkasid liigestele ja südamele. Nüüdseks operatsioonist ca 5. aastat möödas ja paari aasta eest liigesed tunda ei andnud. Millest tuleb selline liigeste praksumine ja valulikkus? Kui käega põlve katsuda, on krudisev liikumine lausa tunda. Teine probleem on maksavalu, Maksavalu ei esine treeningajal, vaid peale trenni ja kestab kuni mitu päeva. Aasta eest lõigati ära sapipõis, seega see valu ei saa teha. Ajalooliselt veel nii palju, et kui sapikivid avastati, kaotasin kaalus kõvasti- ca 10 kilo. Praeguseks olen need küll toitumisega tagasi saanud ning olen täiesti vormis 60 kg 170 cm naisterahvas. seega kaal ei saa teha liigestele liiga. Kuna ka sappi enam ei ole, toitun enda meelest suhteliselt tervislikult- hommikul puder, päeval praad tatra ja/või salatiga linnu- või väherasvane loomaliha ja õhtul salat või supp. Kuna sappi pole, ei saa ka väga lubada rasvast toitu, peamiselt kastmeid või kooreseid lisandeid. Jogurit ja piima joon igapäevaselt vahepalaks väikese topsiku (u. 150-200 ml).