Tere! Mure on selline, et kuu aega tagasi peale tavalist (endaarust) pooleteisttunnist jõusaalitreeningut milles sai tehtud erinevaid harjutusi sõudeergomeetrist kuni kangiharjutusteni mille käigus ei täheldanud mingisugust ülepingutust ega muid anomaaliaid istudes saunas märkasin, et pöidla ots suriseb. Täpselt nii nagu käsi suriseb kui selle ära magad, nn sipelgad jooksevad. OK jube huvitav, mõtlesin, et olen tulevane KUUSETAAT, et hakkan nüüd ilma ennustama Kõik oli nagu oli, pisut selline asi häiris. Algul häiris mõne päeva, millest sai nädalad. Surina tekkides ei täheldanud järgnevatel treeningutel erilisi probleeme. Kuna tegemist on vist netist uurimiste järgi kuuendast kaelalülist alguse saava närvikanaliga mis jookseb pöidlasse proovisin kätt pisut säästa ja mitte üle pingutada. Mõnede trennikordade järel sai selgeks, et käsi ei ole korras, vajab puhkust või kuram teab mida. Perearst ütles, et läheb üle ... ok tore kuulda aga .... sellest on möödas üle kuu aja ja tegelikkuses see käsi töötab nüüd avariireziimil. Kange ja hantleid ei saa ammu enam teha, sest tunde järgi on 50% jõust kadunud. Käsi ei valuta, koormust andes ei ole mingeid muid probleeme, kui lihtsalt käsi ei tööta. Näiteks võin tuua, et kui varem tõstsin rinnalt kangi 80 kg, siis nüüd 50 kg on probleem. Parem käsi tõstab, aga vasem ei jõua lõpuni lükata. Parem käsi tõmbab 50 kg hantlit, aga vasem jääb isegi 25 kg hätta jne . Samas sõudeergomeetrit saan teha enamvähem endiselt. loomulikult ei pinguta ma maksimumi, aga jube raske on treenida ainult kõike muud ilma, et kasutaks mõlemat kätt. On kellelgi kogemust või aimu mida tuleks ja mida mitte teha. Paras päss kah juba varsti hakkab 40 täis saama ja veterani staatust ei tahaks veel endale lubada , et käsi kaenlas ringi marssida . Põial suriseb endiselt kogu aeg, vahest ei märkagi enam, aga kui see meenub, siis tunnen ikka et suriseb, vahest rohkem vahest vähem.