Jump to content

Tim

Kasutajad
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    201

  • Liitus

  • Viimati külastanud

Postitused posted by Tim

  1. Postitas · Report reply

    huvi pärast läksin ka esilehele vaatama aga mida pole, seda pole ja siis tuli meele, et mul on arvutis abimees, kes igasugused kirevad ja vilkuvad aknad ära kaotab

    mozilla firefox kasutajatale on olemas väike programmijupp adblock plus, aitab nõrgemapoolse arvuti kasutajal netis liikumist kiirendada kui teatud bännerid sellega ära keelata

  2. Postitas · Report reply

    Mul on trennis pulsikell. Mul on hästi madal pulss, kui aga teen BodyCombatit, siis läheb üles. BodyPumpis enam-vähem normis. Kui aga on kõhulihased, siis on pulss 90-100 lööki. Ma tunnen kõhulihast, aga pulssi üles ei saa. Jõusaalis, basseinis ja kõik muud trennid peale BC ja BP ei tõsta pulssi. Kas see võib olla seotud madala vererõhuga? Vererõhk 110/70.

    Mine jookse nii kiiresti kui suudad 200m õues ja küll sa näed, et pulss tõuseb. See, et ujudes ja jõusaalis pulss laes pole on lihtsalt treeningu eripära, saalis on ju tihti puhkused ja ujud sa ikkagi pikemat maad. Ujudes kõrge intensiivsusega saad kindasti pulsi korralikult üles.

    Ja lamades kõhulihase tegemine on ka harjutuse eripära, et pulssi väga ei tõsta. Ei ole sinu vererõhus asi kinni.

    Madal 100/60

    Optimaalne 120/80

    Normaalne kuni 130/85

    Norm-kõrg 130-139/85-89

  5. Postitas · Report reply

    Muidu ma tahan küll ajateenistusse minna. Plaan minna ju elukutseliseks sõduriks päris. Aga seda ma kardan küll, et noorteajal jõusaalis pingutatu saab suure tagasi löögi:S

    Mõned on mulle rääkind, et kui rääkida pataljonis, et tõsiselt trenni oled juba aastaid teinud siis pidi isegi saama. Aga see esimesd kolmkuud on ju nii palju väljaõpet ja kas pärast õhtu jõuab ajaliselt ja füüsiliselt teha trenni? Keegi kes käinud oskab öelda äkki? Pärast vist läheb asi lebomaks ja siis peaks olema aega ja jõudu, ma loodan!

    Tallinnas Sidepataljonis saavad sportlased, kes on seal üldse vaid noorteaja ja hiljem mingi lühikese aja(hommikul patti, õhtul koju), pärast päevast väljaõpet patist välja treenima. Õhtul tuleb jälle tagasi tulla aga on ka võimalik nädalavahetustel treeninglaagrites ja võistlustel käia. Oma lõbuks jõusaalisporti tehes muidugi sinna sportlaste rühma ei pääse, peab olema ikka mingi sporditaust ka.

    Ja see pärast läheb lebomaks....arvasin sama aga hoopis vastupidi, vaba aega jäi hoopis vähemaks, mingid paraadiproovid ja pikad metsasolekud. Lisaks on jõusaali kasutamine pataljoniti erinevalt reguleeritud...kus saab juba noorteajal saali, kus mitte. Eks seda pead kuskilt militaar või sõdurifoorumist otsima või sõjas käinud sõpradelt/tuttavatelt küima.

  12. Postitas · Report reply

    Suitsetamise mõju organismile

    SÜDA JA VERERINGEELUNDID - Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, mis põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu.

    HINGAMISTEED JA KOPSUD - Põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ning kopsuvähki.

    SEEDEORGANID - Põhjustab mao talitlushäireid, kõhulahtisust. Meestel esieneb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal selle tõttu halb hingeõhk.

    TOITUMINE - Vähendab söögiisu.

    KESKNÄRVISÜSTEEM - Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal.

    SUGUELUNDID - Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest.

    VILJAKUS - Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet.

    MÕJUTUSED LOOTELE - Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega.

    PSÜÜHILINE SÕLTUVUS - Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev sõltuvus.

    FÜÜSILINE SÕLTUVUS - Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse.

    MÕJUTUSED PSÜHHOSOTSIAALSELE KÄITUMISELE - Suitsetamisel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele nn. passiivsetele suitsetajatele.

    SURMAV ANNUS JA ORGANISMI TALUMISVÕIME - Puhas nikotiin on ohtlikumaid mürke, taluvusvõime on individuaalselt erinev.

    SURMAJUHTUMID MAAILMA PRAKTIKAS - Miljoneid aastas. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes.

    Allikas: http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju/tubakas.html

  13. Postitas · Report reply

    Ei tea mismoodi ta seda filtreerib? Ainukesed asjad, mis seda tõrva suitsust välja filtreerivad, on sinu kopsud. Targad koolipoisid, tõmmake edasi oma "tervislikku" vesipiipu.

    Ära aja si##a!

    Mis kahjulikkusse puutub, siis nagu enne mainitud, on vesi väga hea filter ja võtab kõik mis vähegi kahjulik, kinni. Selle maheduse, ja fakti tõttu, et suits on lahja, puhastunud ja jahtunud, võib julgelt öelda, et tegemist on ohutuima suitsetamisviisiga üldse.

  16. Postitas · Report reply

    Kui nälg nii suur on, siis tavalise suitsu asemel vesipiip. Seal olev vesi jahutab ning filtreerib suitsu ära

    vesipiibu vette jääb suur osa tõrvast, nikotiin tuleb ikka läbi vee. teadupärast on nikotiin mürk ja teatutud koguse kehasse sattumisel inimene sureb selle mürgi tõttu.

    barbell seletas väga lihtsalt asja ära, miks nikotiin jõusaalis treenijale halb on. eks igaüks teeb oma otsused ise.

  24. Postitas · Report reply

    huvitav just hakkasin mõtlema, et vett keetes lõhume me neid molekule või midagi. seega peaks olema see paremini seeditav kui keetmata vesi. kas üldse on vahet keetmata ja keedetud vee seedimise kiirusel. mida teadjad arvavad sellest. või ajan lihtsalt segast siin praegu.

    veel on isegi väga lihne struktuur, seal pole enam midagi lõhkuda

×