Jump to content

Marxengel

Kasutajad
 Vaata profiili  Vaata nende tegevusi

  • Sisu loend

    710

  • Liitus

  • Viimati külastanud

  • Päevavõidud

    5

Postitused posted by Marxengel

  1. Postitas · Report reply

    Jah, need on nopped, mis ütlevad, et tase on langenud. Selle vastu ei olegi vaielnud (vist :))

    Huvitab see, kas lisaks teooriale " langus = tuntavad kaasnähud " on koht tegelikkuses - tavainimesel, tavaelus.

    Ja kui sündimus, eluea pikkus ei ole vähenenud, siis - ongi ju puhas "uurijate" " töö" - midagi peab ju päevad läbi tegema.

    Elukvaliteet on nii subjektiivne näitaja, et seda siia siduda vast ka ei maksa. Kuigi, ka siin, pakun, ei ole langust toimunud.

  2. Postitas · Report reply

    Menüüd ei saa enne kirja panna, kui päev läbi on. Ei tea isegi veel mida ja kui palju söön. Mul käib see menüü valik jooksvalt. :)

    Aga vast pigem sinna 1500kcal kanti, võib-olla isegi rohkem. Energianälga kavatsen keha jätta, kuid mitte toitainete nälga - vähemalt seda üritan vältida palju annab.

    Seda olekski huvitav näha, mida sa arvad enda jaoks vajaliku olevat. Konkreetse inimese konkreetsed valikud.

  4. Postitas · Report reply

    ...aga järglased sünnivad, eluiga pikeneb. Ja Punab oma meestekliinikus teeb raha edasi, publitseerides aeg-ajalt artikleid "meeste tervise" halvast seisust. Mis on tõsi, aga võrreldes millega? Mis ajaga?

    Kuni sa ei ole siia toonud välja - võrdluseks, kasvõi, mõnekümne aasta taguseid näitajaid, jääb see kõik hetkel jutuks jutu tasemel. Ja paindumatuseks, mis ei lase taanduda vaid sunnib oma väljaöeldut kaitsma - rohket sisuta sõnavara kasutades.

    Kas 30 aastat tagasi murdus vähedm luid? Vohas pekki vähem ? Südamed ei jukerdanud? * Seos testosterooniga (sest see on hetkel ikka jutuks)??*

    Vaata kuhu on aenenud maailm - teadus - seda ei saa küll öelda, et "mõistus ei võta". Ta ('mõistus') kipub kokku jooksma, aga oled sa kindel, et seda "siis" ei juhtunud? Ja süüdlane on ikka ka testosterooni VÄHENEMINE?

    Seda, et meestel ei hakka kena neiu peale "SÜDA puperdama", ei oska kommenteerida, küll aga on näha-kuulda, et üks teine ...liige... teeb oma toimetused vägagi kenasti ära .

  5. Postitas · Muudetud kasutaja Marxengel poolt · Report reply

    Mis andmeid sa täpselt tahad?

    Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.

    Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.

    "MIS ANDMEID" ?

    Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.

    Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem - reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, "mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua". Pretty simple, isn't it.

    Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda. No on keskmisel mehel "madal" C19H28O2....

  6. Postitas · Report reply

    Inimese viljakus on tänapäeval sündide määramisel vaid üks faktor mitmest. Viljakusravid, erinevad meetodid eostamise tõenäosuse tõstmiseks, surrogaadid ning väiksem imikute suremus jne tasandavad mistahes loomuliku viljakuse probleeme. Lõpptulemusena ei pruugigi statistikas mingit olulist vahet sündimuse absoluutnumbrite kohta leida. Täpselt sama on ka üldise tervislikkusega. Kui ka mõni tänapäevane tegur üldist tervist halvendab, siis mitu tegurit jälle parandavad või kompenseerivad.

    Huvitav küsimus on tõesti see, et kas see kõik tavainimest olulisel määral mõjutab. Ühest küljest võiks nagu mõelda, et väga tugevalt mõjutab - kuid teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.

    Aga huvitav teema muidugi.

    Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või "probleeme", mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.

    Absoluutarvudes on ju maailmas sündimus väga palju suurenenud. Ma ei saa üldse aru, kus see probleem on.

    Kui lihtsalt statistika jaoks - jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla - ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.

    • Downvote 1

  8. Postitas · Muudetud kasutaja Marxengel poolt · Report reply

    Sa vist pole ammu lugenud meeste tervise teemalisi artikleid? Viljakusravi on kõike muud kui marginaalne. IVF on marginaalne sest on kallis. IVF on ainult üks paljudest.

    Viljastumissuhet mõjutab seda mõjutavates riikides pigem toidu ja muude elementaarsete ressursside olemasolu. Ja alati võib järgi mõelda, miks ei mõjuta statistikat enam need ülejäänud riigid, selles on palju tegureid ja testosteroon kindlasti nende seas.

    Puhtteoreetilist pole selles teemas midagi, väga reaalselt annab tunda. Uuringumaterjali on nüüdseks omajagu. Aga ilma teooriata on uuringutest vähe kasu ja ilma teooriata neid ei tehtakski.

    Ja link oligi ilmselt koolilapsele alushariduseks mõeldud:)

    AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.

    Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad

    Kuna 50-... aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.

    Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.

  13. Postitas · Muudetud kasutaja Marxengel poolt · Report reply

    Kartulis ja aedviljas taimseid elemente üldiselt pole, kuna nad on haprad ja lagunevad kiirelt soojendamisel.

    Muidu selline õpetus või kava on algajale päris hea juhend küll.

    Kui kava soovitaks mingeid lisasid panna pudru sisse, siis oleks aferism kuubis. :)

    Külv.palun. Kui sa hakkad lollusi ajama, kellel seda vaja ?

    http://www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_289_292.pdf

    http://www.healthaliciousness.com/articles/vitamin-C.php

    Kui sa võtad mingi detaili ette, siis püüa jääda ka selle juurde, mitte ära hakka taas hämama. Mis taimseid elemente. Kas sinus üldse mingit mõtlemisvõimelist elementi on.

  14. Postitas · Report reply

    Kuidas kava tänaseni on mõjunud?

    Eestis on tehtud jõusaalide ülevaateid, aga kavade ülevaateid/reviewsid vähe.

    Kellel on huvi, võiks ju algust teha, kaua me põrsast kotist ostame.

    Selles toodud kavas mulle ei sobi see, et puuvilju on ainult 100 grammi. Ma isiklikult ei tunne end hästi kui niivähe C-vitamiini saan päevas. Energiat on vähe ja nohu tuleb peale- selline uimane olek. Kui aga küpsetamata rohesaaduste hulga kõrgele olen tõstnud, siis olen energilsiem tunduvalt olnud. See siis viimase aasta kogemuse osas.

    Ise soovitaksin proovida nii, et puuvilju ja salati-juurvilju (tomat-kurk) tarbid rohkem, sellist rohelist looduse kraami. Nüüd suvel kohe proovi seda, eesti kaubaga, kui viitsid! :)

    Esimene osa on hea - reviewsid võiks olla.

    Aga see 2., see on lausa piinlik.

    100 g puuvilju ja vähe c-vit?

    Seal on selgelt kirjas 400 g kartulit + 400 aedvilju. Selliseid aedvilju annab otsida, kus c-vit oluliselt vähem kui keskmises puuviljas sisaldub.

    Ootamatult mõistlik ja asjalik kava. Sõnastuse järgi otsustadeski - rumal seda teinud ei ole. Omaette küsimus on, kui custom-made see, aga, nohh, nii sinisilmne ei maksagi olla.

  15. Postitas · Report reply

    Mina ei ole kordagi maininud elukvaliteedi paranemist.

    Mina olen täiesti kindel, et viljakusravi on pigem marginaalne nähtus ning ei mõjuta kuidagi üldvahekorda 1940dad VS 2010dad viljastumissuhet. Olgu see siis koos või ilma selle protsessita.

    See, et teoreetiliselt testosterooni vähenemine VÕIB mõjutada ei tähenda, et see ka annaks reaalselt tunda annab. Mis ma selle lingiga teen? Seda võib koolilastele lugeda anda, keda harida vaja.

    Enne väitlema asumist võiks sisuni jõuda.

  17. Postitas · Report reply

    Absoluutselt ei sobi, jah. Aga mul ei ole ka eesmärki võistluskulturismis ;) Ja kui sa hästi rahulikult viitsiks mõelda - oma karbist väljas - jõuad ka selleni.

    A sa noor mees, kõike korraga ju ei saa - isegi suurte sammudega liikunud.

  21. Postitas · Report reply

    Seda võib igasse suunda väänata - teemat.

    Aga sealt saaks alustada et " jogurt ja kohupiim " on just need algsed tooted, see, mis tootja omaga tegemist, ei muuda küll seda päevast kaloraaži nii palju ...(rääkisime kuskil juuksekarva lõhki ajamisest ja seda me siis nüüd üritamegi)

    Aga olgu. Seletame edasi.

  24. Postitas · Report reply

    Suhkru lisamine jogurtile ei tee teda kuidagi vähem jogurtiks. Või teeb? Sinu loogika järgi peaks seega enamik piimatooteid ümber nimetatama, sest va. mõni üksik, on nad kõik erinevaid lisasid täis ja seega ei kvalifitseeru originaalsete nimetuste alla. Või mis?

    Ei ole mõtet juuksekarva lõhki ajada sellistes küsimustes.

    Kura*, mida sa nüüd seletad.

    Juuksekarva? Lõhki? Kogu see foorum on neid igat kcal lugevaid cuttijaid täis, portatiivsed kaalud diplomaatkohvris, ja sa ütled, jogurt on jogurt.

    Aga see ka selleks, jutt on lisaks teemast, kus kõik need pool 50% ülekaalulisest eestimaalasest on mures oma kaalu pärast ja siis saavad nõuandeid: sööge jogurtit, kohupiima. Mis on nende jaoks kohupiim? Kohuke. Sest see on ju nii nämma. Jogurt. Jah, seda ahjuõuna-kaneeli, palun 2 potskut - kaalustallaee kirjutas, et jogurt - see sobib.

    Sulle see dieet ei mõju tõesti hästi.

  25. Postitas · Report reply

    Miks isegi teie, toitumisgurud, nimetate jogurtiks neid magustatud segusid?

    Jogurt, originaalis, on suhteliselt süsivesikuvaene produkt. Kui kuskile jõuda sooviks, võiks hakata teatud arusaamu välja juurima inimestest. Paistab, aga, et kõigepealt tuleks endast alustada.

×